Autor: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet
Blogi on põhimõtteliselt avalik päevik. Üha enam peavad neid täiskasvanud aga ka paljud teismelised, jagades enda elu ja pere igapäevaseid toimetusi ja sellega seotud mõtteid. Minult kui veebikonstaablilt on korduvalt palutud näpunäiteid, mida tuleks blogi kirjutades järgida.
Toon lühidalt välja mõned põhimõtted, millest võiks blogija juhinduda:
- autoriõiguste järgimine on bloginduse püha lehm! Kui soovid kasutada kellegi teise pilte või mõtteid, siis allikale viitamine ei vähenda nende väärtust, vaid näitab blogija austust teiste õiguste ja inimeste vastu. Veel parem, kui materjali kasutamiseks on eelnevalt luba küsitud.
- laste huvidest lähtumine võiks peegelduda igast pildist ja lausest. Pereblogi võiks olla midagi sellist, mis toetab lapse arengut ning tugevdab pereliikmete omavahelisi suhteid.
- ei tohi alahinnata blogi mõju (väärtus)hinnangute kujundamisele. Sõbrad, lähedased ja lapsed, kes loevad blogi, milles iga teine postitus kajastab pildis või tekstis blogija alkoholitarbimist või halvustavaid mõttevälgatusi endiste elukaaslaste suhtes, saavad ühel või teisel moel mõjutatud.
- kui mõne postituse puhul kõhkled, oota üks päev ning alles siis otsusta, kas see on väärt postitamist või mitte. Esmase tugeva emotsiooni pinnalt või suisa alkoholi tarbides ei tasu blogisse sissekandeid teha.
- blogi võiks kajastada inimese enda elu ja valikuid. Teiste inimeste elude kommenteerimine, kui nad seda just ise ei ole palunud, riivab nende õigusi. Kui näed probleemi, mine aita või teavita raskemal juhul ametiasutust (nt lastekaitse, politsei), kuid abivajava inimese mahategemine ja solvamine sotsiaalmeedias ei too kaasa positiivset muutust. Vale on uskuda, et teist halvustades kirjutaja ise kuidagi ilusam, targem või parem välja paistab.
- ole valmis tagasisideks. Kui julged enda mõtteid kõikidele avalikult välja öelda, siis tuleb olla valmis, et alati on kuskil inimesi, kes samu mõtteid ei jaga või kes on valmis diskussiooniks. Seetõttu on algajatel esialgu soovituslik pidada piiratud juurdepääsuga blogisid, kus vaid sõbrad ja paremad tuttavad saavad anda karmi ent ausat kriitikat. Sellest saab blogija õppust võtta ning sealjuures oma blogi väärtust tõsta.
- privaatsuse tagamine ei ole avalikul blogijal praktiliselt võimalik. Eesti on nii väike, et siin ei ole abi varjunime kasutamisest või piltidest loobumisest. Samas ei tähenda see seda, et isiklik telefoninumber või elukoha aadress peaksid blogis nähtavad olema.
Selleks, et blogi pidades politsei huviorbiiti sattumist vältida, lae oma veebipäevikusse üles vaid sobilikke fotosid, hoidu solvamisest, laimamisest, ähvardamisest ja teistest delikaatse info avaldamisest. Selleks, et säilitada aga oma blogi maitsekus ja lugejaskond, ära pese avalikult nö musta pesu ning ära lahka oma untsuläinud suhet.