Hea nõu lastega peredele: Kuidas kaitsta pere eelarvet ootamatu õnnetuse korral?

Autor: Kadri Puna
If Kindlustuse isikukahjude grupijuht
Lastega peredes on aastaringselt palju tegevusi alates igapäevasest kooli-lasteaeda-koju liikumisest kuni aktiivse ühise vaba aja veetmiseni. Tegijatel kipub juhtuma – kindlasti on mõni vanem seisnud silmitsi lapse mõtlematu teoga, mis perele rohkelt sekeldusi toonud. Ka on lastega peredes sagedasemad juhtuma õnnetused alates väiksematest marrastustest kuni luumurdudeni välja. Paljusid õnnetusi ei ole võimalik ennetada ega ära hoida. Küll aga saab erinevate kindlustuste abil hoida kontrolli all õnnetusele järgneva ja luua perele selle kaudu suurema turvatunde. Selles artiklis käsitlen praktiliste juhtumite kaudu mitmeid kindlustusliike, millest võiks abi olla lastega peredele.
Lastega pered mõtlevad sageli laste tulevikule, muretsedes näiteks nii laste sportimis- kui ka õppimisvõimaluste pärast. Sageli puudub peredel võimalus maksta korraga suurem summa laste tuleviku nimel. Siiski õnnestub enamikul peredel säästa pisut igakuiselt. Hea võimalus mõelda laste tulevikule on lastekindlustus, mis tähendab igakuiseid väikesi makseid kindlustusseltsile oma laste fondi. Lastekindlustus garanteerib lastele täisealiseks saamisel kogunenud kapitali väljamakse ka siis kui vanemaga on vahepeal midagi juhtunud ja teda enam lapse kõrval pole.
Paljud noored pered on oma kodu ostnud pangalaenuga, mille leping kohustab sõlmima ka kodukindlustuse lepingu. Sageli püütakse kokku hoida asjatu nõudmisena tunduva kodukindlustuse pealt, sõlmides odavaima lepingu selle sisusse süüvimata.
Näiteks oli noor pere maal puhkamas kui ühistu esimees helistas, et naabritele tilgub nende korterist vett. Ühiselt saadi veeavariist jagu. Perepea ei muretsenud, sest panga nõudel oli ta sõlminud kodukindlustuse lepingu, küll kõige odavama – suurema omavastutuse ja väiksema kindlustussummaga. Sellest piisas küll korteri kordategemiseks, kuid kallihinnalise köögimööbli vahetamiseks tuli oma rahatagavara appi võtta. Lisaks tuli perel kinni maksta ka teistele korteritele tekkinud veekahju, mille tasumiseks tuli perepeal pangast laenu juurde võtta. See pere muutis oma kodukindlustust – nüüd on kindlustatud nii nende vara kui ka vastutus.
Eraisiku vastutuskindlustus on Eestis suhteliselt uus toode, mis annab lisaks tavalisele kodukindlustustele juurde kinnisvaraomaniku vastutuskindlustuse kaitse.
Lisaks eeltoodud näitele kaitseb vastutuskindlustus näiteks ka siis, kui laps oma jalgrattaga vastu võõra auto külge sõidab või kui perekoer külas viibides võõrad saapad katki närib. Vastutuskindlustus aitab ka reisil viibides.
Näiteks sõitis teismeline laps mäesuusakeskuses talvepuhkusel viibides otsa vanemale härrale, kes juhtunu järel arstiabi vajas ja enam kui kuu aega tööl ei saanud käia. Perele saabus kahjunõue, sest riigis, kus kirjeldatu juhtus, on kahjunõude esitamine süüdlasele tavaline. Pere kodukindlustus oli sõlmitud vastutuskindlustusega ja kahjunõude tasus kindlustusselts.
Kindlustusseltsidest tasub küsida ka kodukindlustuse lisakaitseid. Mõned näited: asenduspind tähendab eluaseme üürimise võimalust juhul kui kodu taastamine ei võimalda samal ajal perel kodus viibida. Kodune vara tasub kindlustada nii varguse eest kui ka juhuks kui laste pall mänguhoos telekasse maandub. Samuti pakutakse näiteks ehitusvigadest tingitud kaitset või vana asja asemele uut asja. Lastega perele võiks soovitada ka näiteks koduabiteenust veeavarii kõrvaldamiseks, purunenud akna sulgemiseks või kiireks reageerimiseks kadunud võtmete korral. Selliseid lisakaitseid võivad kindlustusseltsid pakkuda oma headele klientidele ka tasuta, lisaväärtusena. Üüritud kodu korral tuleb omanikult uurida, kas kodu on kindlustatud ja pöörduda kindlustuse poole, et ka üüripinnal elades oma  pere vara ja oma vastutust kaitse alla saada.
Igapäevaelus tundub kohatu mõelda haigustele ja veelgi hullemale, surmale. Siiski aitab õnnetusjuhtumikindlustuse sõlmimine nii trauma tõttu haiguslehele jäämisel saamata jäävat tulu kompenseerida ja võimaldab raske õnnetuse korral jätkata pangalaenu tagasimakseid nii, et pere ei pea murest murtult kodu müüma.
Millele õnnetusjuhtumikindlustuse puhul tähelepanu pöörata? Lisaks kindlustusmaksele tuleb jälgida päevaraha suuruseid – hea kui see katab kindlustaja saamata jääva tavapärase tulu.  Õnnetusjuhtumikindlustus tasuks sõlmida mõlemal vanemal.
Eestimaa inimesed armastavad sõita igal aastaajal välismaale puhkama. Kohalike oludega kaasnevaid probleeme alates hilinevast lennukist, kaotsiläinud pagasist, ootamatust kuumusest või toidumürgitusest on võimatu ette ennustada. Kuigi näiteks naaberriiki sõitmine tundub turvalisena ja ootamatuste korral peavad paljud reisijad lihtsaks koju naasmist, ei ole see tegelikult hea ega läbimõeldud lahendus.
Ekslikult peetakse Euroopa Liidu riikidesse reisimisel piisavaks Euroopa ravikindlustuskaarti. Tõepoolest katab see liidu piires raviarved, kuid näiteks võib kiirabi  patsiendi viia erahaiglasse või registreerida riiklikusse haiglasse erapatsiendina. Üldjuhul ei ole inimesed sellistel keerulistel hetkedel vaidlemishimulised, halvimal juhul ollakse suisa teadvuseta.
Näiteks läks eakas mees jõulupühadeks tavapäraselt oma naaberriigis elavale tütrele külla. Tagasiteel koju tabas teda lennujaamas ootamatu terviserike ja ta suri enne kiirabi päralejõudmist. Mees oli ekslikult veendunud, et Haigekassa kindlustus katab reisil viibides tema kõikvõimalikud ravikulud ja vabatahtlikku reisikindlustust seetõttu lisaks ei sõlminud. Omastel kulus tema Eestisse toimetamiseks enam kui 1000 eurot, kuid kaugemalt tuues võivad lahkunu transpordiarved ulatuda ka kümnetesse tuhandetesse eurodesse.
Kõigi ootamatute juhtumuste vastu reisil olles aitab tegelikult sõlmitud vabatahtlik reisikindlustus. Haigekassa abita jäävate, kuid vabatahtliku reisikindlustuse poolt hüvitavate kulutuste hulka kuuluvad ka raviga otseselt mitte seonduvad lisakulud, näiteks vanema hotelliarve aja eest, mil tuulerõugeid põdev laps on nakkusohtlik ega saa koju lennata. Seega kompenseerib reisikindlustus lisaks hilinenud lennule ka kaotsiläinud pagasi, terviseriketega ja transpordiga seotud kulud kindlustuses määratud kattesumma väärtuses. Kui 100 000 eurot tundub igapäevaelus vägagi suure rahasummana, siis reisikindlustuse puhul pole selline kate sugugi priiskamine, Ainuüksi haige eriline transport võib maksta juba kümneid tuhandeid eurosid. Kindlustustingimused, -hinnad ja pakutavad lisakaitsed erinevad kindlustusseltsiti. Sestap tasub leida pakutavate hulgast endale sobiv ja kindlasti küsida ja uurida “peenikeses kirjas” teksti kohta pigem rohkem kui vähem.
Vabatahtlikku reisikindlustust saab sõlmida ühekordsena, kuid sagedasematele reisijatele võiks soovitada mitmekordset aastast reisikindlustust. Reisikindlustus tuleb sõlmida igale pereliikmele, mõnede seltside puhul on kindlustusega kaetud ka kindlustaja lapsed. Tuleks jälgida, et kindlustus kehtiks nii sihtriigis kui ka vahepeatustes kogu reisil oleku ajal Eestisse naasmiseni.
Sageli sõltuvad lastega pered autodest ja nädalajagu remondis olev sõiduk võib tekitata tõsise kaose pere logistikas ja rahakotis. Ka siin tasub oma kindlustuslepingud üle vaadata.
Liikluskindlustus on Eestis kohustuslik. Oma olemuselt on see vastutuskindlustus, mis tähendab, et selle abiga tehakse korda vaid õnnetuses mitte süüdi olev auto. Liiklusõnnetuse korral lubab seadus kahju käsitleda ja asju ajada ka selle kindlustusseltsiga, kellele sinu pere kindlustusmakseid maksab.
Liiklusõnnetuse süüdlase autole tekitatud kahju aga liikluskindlustus ei hüvita. Sellisel juhul aitab vabatahtlik sõidukikindlustus, mida rahvasuus ka kaskokindlustuseks ehk lihtsalt kaskoks nimetatakse.
Näiteks tuli pereema turult sisseoste tegemast. Parklast väljasõidul sõitis tema autole tagant otsa teine auto. Kuigi süüdi tundus ilmselgelt olevat teine pool, jäi vaidlus venima. Kaskokindlustuse abiga õnnestus auto sõidukorda viia, kuid pere igapäevaelu oli häiritud. Selle pere vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingust puudus asendusauto kaitse. Seega tasub taas “peenikeses kirjas” olev tekst üle vaadata ja oma kindlustusseltsi helistades üle küsida. Ka kaskokindlustuse puhul pakutakse erinevaid lisasid – näiteks autoabi aitab kütuse lõppemisel, autovõtmete ununemisel autosse või rehvi purunemisel. Ka pakutakse tühjenenud aku korral käivitusvoolu või pukseeritakse auto lähimasse töökotta ja reisijad sihtpunkti.
Näiteks viibis pere puhkusel saarel, kohalikke teenusepakkujaid ei tuntud. Pereautoga sõideti metsateel, kus terav kivi lõhkus muidu heas korras oleva rehvi. Reisijatel polnud aimugi rehviparandustöökoja asukohast, kuid vabatahtliku sõidukikindlustuse autoabi lisateenuse kulul pukseeriti auto rehviparanduse töökotta ja pereema koos lastega varasemalt ööbimiseks broneeritud hotelli.
Kindlustuskaitset valides tasub mõelda, kas elus ette tulevate kergemate ja ajutiste muredega tullakse ise toime ja kindlustuskaitset vajatakse vaid tõsiste probleemide korral. Neid vaatenurki läbi mõeldes saab kaaluda kindlustusmaksete ja omavastutuse suurust. Omavastutus on summa, mis tuleb kindlustusjuhtumi korral tasuda kindlustajal. Suurem omavastutus muudab  igakuise makse summa väiksemaks. Kindlasti on hea võtta pakkumised erinevate seltside käest ja langetada otsus tingimuste, mitte vaid makse suuruse järgi.
Eestis juhtub aastas ligikaudu 150 000 õnnetust, kus kliendid pöörduvad abi saamiseks kindlustusseltside poole. Vaid väga väikeses osas, ligikaudu 350 juhtumi korral, vajab puhkenud vaidlus kliendi ja seltsi vahel tähelepanu väljastpoolt. Umbes niipalju kordi pöörduvad kliendid riigi poolt loodud Lepitusorgani poole. See asub Eesti Kindlustusseltside Liidu juures ja on kindlustaja jaoks tasuta teenus, mis aitab segastesse asjadesse valgust tuua. Eesti Liikluskindlustuse Fond ja Eesti Kindlustusseltside Liidu algatusel on  valmis tehtud ka kindlustuspraktikat üksikasjalikumalt tutvustav veebileht www.lkf.ee ja www.eksl.ee  Nendel veebilehtedel on leitavad ka praktilised selgitused lepingu sõlmimise, kahjunõude käsitlemise ja kindlustusteenuste pakkumise hea tava kohta.
Kindlustusseltse ei ole vaja karta – ka sealsetel töötajatel on pered ja lapsed, kes soovivad samuti oma lähedasi kaitsta. Kindlustusseltsid on avatud koostööks. Siiski üks asi veel – ole kindlustusseltsi vastu vaid aus nagu elus ka kõige muu vastu.