Võsu Kool on Lääne-Virumaal Haljala vallas asuv haridusasutus, mis koondab 65 õpilasega Võsu põhikooli ning kokku 54 lapsega lasteaiarühmi Võsul, Vihulas ja Võsuperes. Võsu kool on „Kiusamisest vabaks!“ värske kasutaja, olles liitunud 2018. aastal. Selles artiklis jagavad Võsu Kooli direktor Liina Altroff ja Võsu Kooli lasteaiarühmade õppejuht Aet Kruusimägi oma kogemust sellest, miks otsustati asuda lastevahelisi suhteid „Kiusamisest vabaks!“ abil süsteemselt ja järjekindlalt üksteisega arvestamaks muutma.
Liina Altroff
Võsu Kooli direktor
Kiusamise põhjused ja viisid on pahatihti ootamatud ning enamasti väga eripalgelised. Kiusamine võib olla avalik, justkui uhkuseasi, või ka väga varjatud. Kiusamine võib muutuda igapäevaelu osaks nii, et osalised seda ise enam ei märkagi. Tõdemus, et kiusamine on meie koolis ja lasteaiarühmades olemas, oli mulle kui vastsele koolijuhile ootamatu ja ebameeldiv.
Eelmise õppeaasta alguses Võsu Kooli ja lasteaedu juhtima asudes olin arvamusel, et väikeses maakoolis pole kiusamine ehk teab kui suur probleem. Võib-olla nägelevad veidi, mis seals ikka. Mõistmine, et asjad võiksid olla palju paremini, saabus järk-järgult, aga üsna kiiresti. Üks tubli ja nutikas tüdruk teatas kõva hääle ja vähimagi kõhkluseta, et sööklas lauanaabriks sattunud lapse kõrvale ta kindlasti ei istu. Mis mõttes ei istu? Ta ei meeldi mulle, ma ei istu. Mõne õpilase arvates väärisid teiste tunnis esitatud mõtted naeruvääristamist ja halvakspanu. Siis laps, kellele klassinäidendites minu arvates liiga sageli peksukoti roll määrati. YouTube’is kaasõpilase video alla kirjutatud inetud kommentaarid … Teadsin, et kui ma koolijuhina midagi ette ei võta, kiidan eelneva sama hästi kui heaks.
Olin varem kuulnud pigem „Kiusamisvaba kooli“ programmist, ent Lastekaitse Liidu „Kiusamisest vabaks!“ tundus Võsu Kooli kui lasteaed-põhikooli jaoks sobivam. Eelkõige seetõttu, et programmi tegevustega alustatakse juba lasteaias. Olen väga nõus väitega, et kooli tulles on laps juba peaaegu valmis, tema väärtushinnangud on suuresti paigas, ta on inimesena vormitud. Kui lasteaias aga alustada, on kokkulepitud väärtuste kooli ületoomine asjade loomulik käik. Hoolivus, sallivus, austus ja julgus on inimeseks olemise alusväärtused.
Programmi tulemustest saame konkreetsemalt rääkida ehk paari aasta pärast. Kindlasti aitavad kaasa lõpuks ka Võsu Kooli jõudnud tugisüsteemid psühholoogi, logopeedi ja sotsiaalpedagoogi näol – igal tegevusel on oma mõju. Võsu Kooli õpetajad on aga juba praegu harjunud, et ühelegi kasvõi kiusamise moodi juhtumile me enam reageerimata ei jäta. Loodan väga, et uuel õppeaastal suudame koos laste ja vanematega üksteist veelgi rohkem väärtustada ja märgata.
Aet Kruusimägi
Võsu Kooli lasteaiarühmade õppejuht
Nii Võsu Kool kui ka lasteaiarühmad on teatud mõttes kogukonna alustalad, mille rolli kohalikus elus on keeruline ülehinnata. Anname endast parima, et meie lasteaiarühmade ja kooli koostöö oleks hea, korraldame klassi- ja lasteaiaõpetajate ümarlaudu ning analüüsime koolivalmidust. Soovime väga, et ka ühiseid väärtusi kantaks edasi lasteaiarühmast üheksanda klassi lõpuni.
Väikekooli ja lasteaiana on meil ainulaadne võimalus panustada oma laste arengusse märksa rohkem kui ehk suuremas koolis. Õpetajal on võimalus iga lapsega väga individuaalselt tegeleda. Tahame, et koolis ei antaks ainult head haridust, vaid et kõik tunneksid ennast väärtusliku ja vajalikuna, et kool ja lasteaiarühm oleks iga päev nii lapse, õpetaja kui ka vanema jaoks mõnus ja turvaline koht.
Lasteaiaõpetajatega vesteldes hakkas mulle ühel hetkel kõrva jääma, et lapsed ei oska omavahel sageli suhelda. Selle asemel, et sõbraga murest rääkida ja enesekindlalt oma tundeid väljendada, tõusis rusikas või lipsas üle huulte halvustav sõna. Laps õpib lasteaias kaaslast märkama, aitama ja temast hoolima ning läheb samade väärtustega kooli, kus õpetajad neid oskusi edasi arendavad. Tegutseme ühe ja sama eesmärgi nimel.
Väärtustame sallivust, abivalmidust, mänguseltsilise hoolivust ja ausust. Hoolitseme selle eest, et pisike lasteaiapõnn oleks hea sõber ning arukas koolilaps abivalmis klassikaaslane. Ükski laps ei tohi tunda end tõrjutu või kõrvalejäetuna, sest kogukond vajab püsimajäämiseks ja arenguks abivalmis, toetavaid ja märkavaid liikmeid.
Eelnevad teadmised programmist olid vähestel, ent üht-teist olime siit-sealt kuulnud. Õpetajad olid väga nõus, et nutiajastu laste omavahelistele suhetele ning suhtlemisoskusele tuleb järjekindlalt rohkem tähelepanu pöörata. „Kiusamisest vabaks!“ programm annab väga häid mõtteid ja tööriistu, kuidas seda kõiki osapooli kaasates teha.
Fotode autor: Tiiu Heinsoo