Lastekaitsetöötaja kui lastega pere asjatundlik abistaja

Autor: Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksus
www.sotsiaalkindlustusamet.ee (→ lastekaitse)

Meie kiiresti muutuvas ja arenevas maailmas on olulisel kohal perekond, kodu ning lähedased. Inimese heaolu ning toimetulek sõltub paljuski sellest, kes on tema ümber, millised on suhted lähedastega, kas on neid, kes raskel hetkel toetavad ning aitavad. Lastega perede puhul koondub eriline tähelepanu lastele, nende kasvamisega kaasneb kuhjaga rõõmu, kuid vahel ka muresid. Lapsevanemana tuleb lisaks iseenda toimetulemisele võtta eriline vastutus ka laste heaolu ja arengu eest. Enamjaolt saadaksegi tekkinud muredele ja probleemidele lahendus lähedastele toetudes, sõpradelt või tuttavatelt nõu küsides ning iseenda kogemustele ja teadmistele tuginedes. Kui juhtub aga nii, et enda teadmistest jääb väheks, lähedased ei saa aidata või lähivõrgustik hoopis puudub, siis ei tohiks jääda murega üksi ning siin saab appi tulla lastekaitsetöötaja.

Probleemide korral pöördu julgelt lastekaitsetöötaja poole
Igas omavalitsuses on olemas lastekaitse tööd tegev spetsialist ning mure korral on mõistlik pöörduda lapse elukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse, mis on kõige lihtsam, kiirem ja kättesaadavam võimalus lahenduse leidmise suunas. Kohalik lastekaitsetöötaja on kursis sellega, millised abistamisvõimalused, näiteks teenuste ja toetuste näol, on pere kodukohas olemas. Vestluse käigus selgitab ta alati välja lapse ja pere vajadused ja ootused ning oskab sellest lähtuvalt soovitada  võimalikke lahendusi.
Lastekaitsetöötaja teeb koostööd ka teiste erialade spetsialistidega (näiteks arstide, õpetajate, psühholoogide, politseiga jt spetsialistidega), kes võivad samuti perekonda abistada. Kohalik omavalitsus saab suunata lapse ja  lapsevanema vajalikule teenusele ning siis on teenus sageli pere jaoks tasuta. Lastekaitsetöötaja oskab hinnata, milliseid spetsialiste on mõistlik konkreetse mure lahendamiseks veel abistamisprotsessi kaasata.
Mõnikord asub vajalik ressurss perest väljaspool ning murelik lapsevanem probleemi sees olles ei oska seda ise tähele panna. Näiteks võib probleemide lahendamist soodustada vanavanemate, onude-tädide kaasamine, mõnikord saavad aidata aga lasteaia- ja koolitöötajad või hoopis huvialaringi juhendaja.
Võib ette tulla olukordi, kus lapse, kooli ja lapsevanema vahel on tekkinud arusaamatused, mis ilmselgelt mõjutavad ka lapse toimetulekut koolis. Lapsega tekkinud mure vajaks klassijuhatajaga jagamist, kuid lapsevanemal puudub julgus või soov seda teha. Ka nendes olukordades saab lastekaitsetöötaja appi tulla toetamaks osapooli erimeelsuste lahendamisel.

Probleemide lahendamine nõuab kannatlikku meelt ja aega
Probleemid peres ei teki üleöö. Alati ei osata nende algust märgata või oodatakse, et kõik iseenesest laheneb. Lastekaitsetöötaja vestlusele jõutakse sageli siis, kui mure on paisunud juba väga suureks ja ise sellega toime enam ei tulda. Tuleb mõista, et lahenduse leidmine ei saa tulla hetkega. Parimate lahenduste leidmine võib olla aega ja kannatust nõudev ning sõltub kõigi osapoolte panusest. Kuigi mure on sageli pere jaoks suur ning piinlikkust tekitav, siis on määrava tähtsusega usaldus lastekaitsetöötaja vastu – andes võimalikult palju ausat ja täpset informatsiooni ning tehes koostööd, võimaldab see lahenduse leidmiseni jõuda oluliselt kiiremini. Oma töös lähtub lastekaitsetöötaja eelkõige lapse huvidest, tehes otsuseid lapse heaolust lähtuvalt. Tööd teeb aga spetsialist kogu lapse pere ja sageli ka lähedastega, sest vaid nii on võimalik edaspidi probleeme ennetada ning juba tekkinud muresid lahendada.

Abi küsimine näitab tugevust
Mõnikord võib jääda mulje, et lastekaitsetöötaja tegeleb pigem teiste perede abistamisega ja pöörduja jaoks ei tule lahendused piisavalt kiiresti, või jäetakse lastekaitsetöötaja poole pöördumata, kuna arvatakse, et ehk on mure liialt tühine. Nii see kindlasti ei ole. Lastekaitsetöötaja oskab aidata ja hinnata tekkinud olukorda. Lahendust vajavaid olukordi võib olla küll palju ning mõnel juhul tulebki operatiivsemalt tegutseda, kuid sellest hoolimata ei jäeta kedagi tähelepanu ja abita. Põhjendatud ei ole ka hirm, et lapsed eraldatakse perest kergekäeliselt ja seetõttu, et lapsevanem tuleb oma probleemidest rääkima. Abi küsimine näitab inimese tugevust ning seda, et ta hoolib oma lastest ja perest. Lapse kasvamiseks sobivaimaks keskkonnaks on perekond ja esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal. Lastekaitsetöö põhimõtteks on abistada last, toetades kogu perekonda.

Kohalikule omavalitusele on abiks sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksus
Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja on perele sageli spetsialistidest kõige lähemalseisvam inimene, kes saab mure ära kuulata, nõustada ja abistada. Kui siiski mingil väga kaalukal põhjusel ei ole võimalust pöörduda oma piirkonna lastekaitsetöötaja poole, on võimalik abi küsida Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse spetsialistidelt, kes pakuvad nõustamist ning vajadusel aitavad luua kontakti lapsevanema ja lastekaitsetöötaja ning teiste spetsialistide vahel. Kui küsimuse või probleemiga on Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse poole pöördutud, võtab üksuse spetsialist ühendust kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga ning vajadusel kaasab veel teisi asjasse puutuvaid spetsialiste, nõustab ning teeb omapoolseid ettepanekuid, et jõuda koostöös parima võimaliku, lapse huvidest lähtuva lahenduseni. Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse eesmärgiks on ühtlustada lastekaitsetöö kvaliteeti, nõustada ja toetada lastega seotud juhtumite lahendamisel kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaid.

Märkamine ja reageerimine
Abivajavast ja eelkõige hädaohus olevast lapsest on kohustatud teavitama kõik, kes on sellisest lapsest teadlikud või on märganud, et lapsel on tekkinud probleeme või muresid. Seega, kui lapse sugulane, sõber, õpetaja või naaber on märganud, et näiteks lapsele teeb midagi muret, ta ei soovi koju minna või ta viibib tänaval ebaadekvaatses olekus täiskasvanuga, siis tuleb last koheselt aidata ning teavitada sellest lastekaitsetöötajat või pöörduda nõu saamiseks lasteabitelefoni nõustaja poole (telefoninumber 116 111), kes saab info vastu võtta, anda esmast tuge ning vajadusel edastada informatsiooni lapse elukohajärgsele lastekaitsetöötajale. Lasteabitelefonile on oodatud helistama mure korral nii lapsed kui ka täiskasvanud, kes on märganud abivajavat last. Kõne on helistajale tasuta ning soovi korral anonüümne.
Kui lapse elu ja tervis on sattunud ohtu ning probleemidest teavitamisega ei saa oodata, tuleb koheselt pöörduda häirekeskuse poole (telefoni number 112). Vastavalt saadud informatsioonile ning olukorrale asutakse koheselt tegutsema, et tagada lapse turvalisus. Esmase ohu likvideerimise järgselt edastatakse saadud info ka lapse elukohajärgsele lastekaitsetöötajale, kes koostöös pere ja vajadusel teiste spetsialistidega püüavad last aidata.
Lastega töötavad spetsialistid saavad küsida lastekaitsealast nõu ööpäevaringselt ka Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuselt.
Märkamine ja õigeaegne reageerimine näitab eelkõige meie ühiskonna aktiivsust ja head tahet!

Artikkel ilmub projekti “Hea nõu lastega peredele” raames.