Autor: Mari-Liis Mänd, Projektijuht, Lasteabitelefon 116111
Tehnika kiire areng pakub järjest enam erinevaid võimalusi infovahetamiseks, õppimiseks, töö tegemiseks ja suhtlemiseks. Järjest enam on nii täiskasvanutel kui ka lastel igapäeva osaks erinevate digiseadmete kasutamine ning nende abil suhtlemine. Lisaks suurel hulgal positiivsetele tehnilistele arengutele tuleks osata tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas uued võimalused mõjutavad erinevaid väärtusi, sotsiaalseid hoiakuid ja oskusi.
On päris igapäevane, et suhtlemiseks kasutatakse erinevaid sotsiaalmeedia võimalusi. Avaldatakse arvamust, postitakse erinevaid pilte, antakse teada enda asukohast ja tegevustest ning väljendatakse enda emotsioone ja palju muud. On väga hästi, kui kõik tegevused on positiivse häälestusega ning sellest ei teki kellelegi kahju. Kuid alati ei pruugi nii hästi minna ja sotsiaalmeediasse jõuab ka negatiivse alatooniga sõnumeid ning unustatakse, millised väärtushoiakud on olulised. On tavapärane, et lapse kasvades õpetavad talle vanemad, õpetajad, õed-vennad, mis on viisakas käitumine ja millised väärtused on ühiskonnas aktsepteeritud. Sama tavapärane võiks lapsekasvatamise juures tänapäeval olla ka see, et lapseni jõuaks juba väiksena arusaam, et need samad käitumisreeglid ja väärtused kehtivad ka internetis. Selleks tuleb ka täiskasvanutel endil samu reegleid järgida.
Noorte jaoks on uus meedia oluline osa sotsialiseerumisest ja identiteedist, sidudes endas nii suhtlemist, meelelahutust, õppimist. Täiskasvanud peavad olema teadlikud kui oluline on lastega interneti teemadel vestelda. Täiskasvanupoolne julgustamine ja eeskuju erinevate interneti teemade jututeemaks võtmisel annab lastele ja noortele olulise sõnumi, et vanemad on teadlikud interneti võimalustest ja seal toimuvast. Samuti annab see vanemale ettekujutuse oma lapse käitumisest internetis ning võimaluse, et aktsepteeritakse ka nende pakutud nõuandeid. Kui internetiga seotud teemad on osa igapäevastest jututeemadest, julgeb laps või noor vanematega rääkida ka siis, kui midagi on juhtunud.
Suhtlemisel lastega on oluline, et räägitakse ka kiusamisest ning suhetest eakaaslastega. Omavaheline avatud kommunikatsioon enne seda kui laps peaks sattuma näiteks kiusamise ohvriks, teeb lapse jaoks sellest rääkimise lihtsamaks. Noored näevad tihti täiskasvanute reaktsiooni kiusamisele ning võivad tunnetada, et küberkiusamist võetakse osaliselt tühisena ja abi küsimised võivad jääda piisava märkamiseta või vähe efektiivseks. Noored, keda kiusatakse, tunnevad et abi eakaaslastelt on tihti mõjusam kui näiteks koolitöötajate poolne tugi. Seepärast tuleks lisaks täiskasvanu poole pöördumisele õpetada lastele ka oskusi, kuidas üksteist toetada, kuidas tulla toime konfliktidega ning kuidas arendada positiivseid suhteid sotsiaalvõrgustikes.
Kiusamisel on grupi fenomen, milles pealtnägijatel on oluline roll. Lasteabitelefoni poole on hakanud järjest enam pöörduma julged noored, kes näevad online kiusamist ning julgevad ka sellest märku anda. Eriti keerulised on grupikiusamised, mis leiavad aset Facebookis, kus luuakse suletud grupp, mille postitustele pääseb ligi ainult siis, kui grupi administraator kedagi sinna lisab. Seega on grupi tegevus nähtav ainult grupi liikmetele, mis teeb ka aitamise keeruliseks, kui selleks peaks vajadus olemas. Grupikiusamine seisneb sellistel juhtudel järjepidevate solvavate sõnumite, väljendite, piltide postitamises teatud isiku kohta, mida näevad kõik grupis olijad. Grupikiusamisel võivad olla väga tõsised tagajärjed ja kui keegi ei astu kiusamisele vastu või kiusatava kaitseks välja, võib olukord muutuda väga tõsiseks, tekitades kiusatavale meeleoluhäireid, suitsiidseid mõtteid, enesevigastamise mõtteid. Seepärast on sekkumises oluline roll ka pealtnägijatel, kes saavad sellisest juhtumist teada anda. Esialgu võib see tunduda hirmutav ja ei taheta oma kontaktandmeid jagada, kuid kindlasti on see õige tegu. Pealtnägija ise ei kohustu välja astuma kiusaja vastu, kuid võib pakkuda toetust kiusatavale. Isegi kui haiget tegev käitumine jätkub, siis kaaslaste antud toetus on igal juhul mõjusam, kui kiusatav oleks üksi jäetud. Ka mõned lahked sõnad ning vastastikune toetamine saab muuta olukorda paremaks. Kuigi vaid väike osa pealtnägijaid astuvad kannataja kaitseks välja, pööratakse järjest enam tähelepanu sellele, et julgustada lapsi kiusamisele vastu hakkama. Abivalmite kaaslastena saavad noored pakkuda tuge eakaaslastele, kes võivad olla ohustatud või kellele on haiget tehtud. Üksteise toetamine loob positiivse ja toetava suhtumise ning sellise suhtumise edendamine aitab kaasa üldisemale käitumisele sotsiaalmeedias.
Kui aga pole kedagi lähedast, kellega oma probleemist rääkida või on teadmatus, mida olukorra lahendamiseks teha, siis on võimalik pöörduda lasteabitelefoni 116111 poole. Vestluse käigus arutletakse koos nõustajaga pöördumise põhjuse üle, jagatakse nõuandeid ja soovitusi, kuidas olukorras toimida. Lasteabitelefon töötab ööpäevaringselt üle Eesti, vastatakse nii eesti kui ka vene keeles. Kõne on helistajale tasuta ning soovi korral saab pöörduja jääda anonüümseks. Kui helistada ei soovita, saab nõuannet küsida ka interneti teel, kasutades selleks kas e-kirja, skype või online nõustamise võimalust. Lasteabitelefon on leitav ka Facebookist otsisõnaga „Lasteabi“ ja nutiseadmest äpp-ina.
Lasteabitelefoniga saab ühendust võtta:
- telefon 116 111, töötab üle-Eestiliselt 24/7, helistamine on tasuta ja anonüümne
- lasteabi.ee online nõustamine „Küsi nõu“
- e-post: info@lasteabi.ee
- nutiseadmest otsisõnaga „Lasteabi“
- Skype: Lasteabi _116111
- FB: „Et ükski laps ei jääks abita kui ta seda vajab!“