Autor: Triinu Orumaa
Pirita Majandusgümnaasiumi arendusjuht, „Kiusamisest vabaks!“ Tallinna Pirita linnaosa koolide metoodikakeskuse kontaktisik
„Kiusamisest vabaks!“ metoodikast rääkides on meil kujunenud kenaks, lausa tammsaarelikuks kombeks väärtustada seda, mida me programmi raames teeme, pideva ja kestva tööna, mis on vajalik meie laste tuleviku kindlustamiseks, selleks meie lastest kasvaksid tublid täiskasvanud. Olles ühe „Kiusamisest vaba kool“ pilootkooli, Pirita Majandusgümnaasiumi, meeskonna koordinaator, olen aja jooksul aina rohkem veendunud, et meie töö ja vaev ei avaldu ebamäärases tulevikus, vaid metoodika annab reaalset tulemust ka üsna lühikese kasutamise järel ning mitte ainult lastele, vaid kogu meeskonnale.
Mulle tundub, et tihti peetakse „Kiusamisest vabaks!“ meeskonnaks koolikeskkonnas eelkõige tegevusi läbi viivaid õpetajaid ja nende õpilasi. Heal juhul lisatakse oma mõtetes meeskonda ka koordinaator ja lapsevanemad. Vaadates aga laiemalt – tegelikult ei liitu programmiga üksik klass või õpetaja, vaid just KOOL.
Kiusamise ennetamine on meie kõigi võimuses
Tõepoolest. „Kiusamisest vabaks!“ metoodika mõjutab tõhusa rakendamise korral kõiki liitunud kooli õpilasi, klasse, õpetajaid, koolitöötajaid, juhtkonda, lapsevanemaid, kogukonda. Sellest hetkest, kui kooli „Kiusamisest vabaks!“ meeskonda ümbritsev võrgustik alustades koolipere võtmeisikutest – koolijuhist, õppejuhist, teistest juhtkonna liikmetest ja allüksuste juhtidest – mõistab, mida nõndanimetatud „karuõpetajad“ tegelikult oma õpilastega klassiruumides teevad ning mida nad lisaks õppekava läbimisele lastele edasi annavad, on metoodika saavutanud oma laiema eesmärgi – tulnud klassiruumist välja, et luua lapsi toetav, turvaline ja arendav koolikeskkond, kus iga laps olenemata oma eripärast ja ainulaadsusest on klassi ja kooli oodatud ning kaaslaste poolt vastu võetud. Ja alles sellest hetkest on kool ka sisuliselt programmiga liitunud.
„Kiusamisest vabaks!“ on töö- ja energiamahukas metoodika, mis eeldab kõigi meeskonna liikmete, see tähendab lisaks lastega kokku puutuvate klassiõpetajatele terve koolipere valmisolekut oma mõttemaailma avamiseks (näiliselt) uutele väärtushinnangutele ja töövõtetele, kuid ka ajaressurssi, planeerimis- ja koostöösoskusi ning otse loomulikult AUSTUST, HOOLIVUST, SALLIVUST ja JULGUST, et kõike soovitut ellu viia. Sel juhul ei saa sellest kasu ainult lapsed, pered ja metoodikat rakendav õpetaja, vaid terve kool.
Hoolimine ja märkamine on meie endi sees
Iga kulutatud hetk, iga pingutus, iga naeratus, iga märgatud laps ja pere toob meid oluliselt lähemale sellele, millist kooli iga täiskasvanu oma lapsele, oma õpilasele või endale soovib. Mina tahan, et minu lapsed ja minu õpilased õpiksid sellises koolis, kus öeldakse hommikul üksteisele „tere“, kus kiidetakse igaüht õnnestumiste eest; kus ei mööduta kurvast kaaslasest – olgu selleks klassi- või koolikaaslane, kellegi ema, õpetaja või direktor; kus külalised juhatatakse palumata õigesse kohta; kus ei peeta paljuks nööpida kinni noorema mantlinööbid või tuletada meelde, et bussipeatuses ei mürata. Ma tahan töötada koolis, kus koolipere hoiab kokku, tunneb ja tunnustab iga selle liiget, kus märkamine ja hoolimine on mõtteviis. Ma ei usu, et Eesti koolides töötab kasvõi üks õpetaja, kes tahaks töötada teistsuguses koolis. Ja kas pole see just selline klassiruum ja koolimaja, mille poole püüdleb „Kiusamisest vabaks!“ metoodika? Just selline tegevus, mis annab meile võimaluse teha asju koos paremaks, olla üksteise kõrval ja avastada oma õpilasi, kolleege ja iseennast üha uuesti?
„Kiusamisest vabaks“ kui abivahend
„Kiusamisest vabaks!“ usaldusväärsust väärtuskasvatusliku töö meetodina tõstavad minu jaoks teaduspõhisus, mitmetasandiline koolitussüsteem, õpetajate käsutuses olevad metoodilised vahendid ja töövõtted, mis tagavad süsteemse lähenemise, ning programmi läbiv positiivne lähenemine. „Kiusamisest vabaks!“ koolidega liitumisega oleme saanud enda kooli mitmekesise tööriistakasti, mis tagab väärtuskasvatuse igapäevase elluviimise – Sõber Karu kindel koht klassiruumis, iganädalased karukoosolekud ning lõimitud tegevuste lisamine ainekavadesse lihtsalt ei lase seda muutuda juhuslikuks või takerduda ajanappusesse. Väga tähtis on kogu metoodika positiivsus, põhimõte kutsuda esile loodetud muutus ja kinnistada positiivseid käitumismustreid, rõhutades head, mitte tuletades meelde halba. Meie õpetajad on ka ise muutunud seeläbi, et kutsume külalisi tunde, õpitegevusi ja sisekoolitusi jälgima. Tähtis on anda võimalus oma oskusi, teadmisi ja pädevust jagada.
Oleme märganud, et meie nõndanimetatud „karuklassides“ on Sõber Karu ja planeeritud iganädalased temaatilised tegevused muutunud sillaks mõistmise, empaatia ja tolerantsuseni.
Laps, kes on harjunud oma mõtteid ja soove sõnadega väljendama, teisi kuulama ja kuulma, on laps, kes usub, usaldab ja toetab oma kaaslasi.
Meie esimesed „karulapsed“ on nüüd juba ise „Paremate sõprade“ programmi vanemad ja toetavad kaaslased noorematele kooliõdedele- ja vendadele. Hoolivus sünnitab hoolivust, naeratus naeratusi, rõõm rõõmu.
Ehk ei olegi see töö, mida me „Kiusamisest vabaks!“ koolides teeme nii tammsaarelikult raske ja vaid tulevikku suunatud? Ehk on see hoopis päris rõõmus ja õnnelik töö tuues soojust ja naeratusi ka meie igasse päeva.