„Kiusamisest vabaks!“ lasteaias õpetaja ja lapsevanema silmade läbi

Karin Kangur
Tallinna Lasteaed Pallipõnn õpetaja

„Kiusamisest vabaks!“ metoodikale mõeldes meenub mulle esmalt üks tsitaat: „Meie ülesanne ei ole lapsi ette valmistada selleks, et maailm on vahel julm ja südametu. Meie ülesanne on üles kasvatada sellised lapsed, kes muudavad maailma vähem julmaks ja südametuks.“ Programmi „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ põhiväärtused sallivus, austus, hoolivus ja julgus toetavad seda igati. Toetan ka mina, nii õpetaja kui ka lapsevanemana. Olen töötanud õpetajana tavarühmas, kus laste vanus varieerub kolmandast eluaastast kuni koolipikenduseni. Hetkel töötan tasandusrühma õpetajana ja mul tuleb laste eripärade tõttu nende tähelepanu haaramiseks enam pingutada.

Laste esimene kohtumine karuga
Kõige esimesel karukoosolekul saavad lapsed Sõber Karuga tuttavaks ja loome temaga koosolemise kokkulepped. Arutame ühiselt sõprusest ja selle hoidmisest – suhtest, kus ka teistel on hea. Õhtul võtab iga laps oma karu kaasa ja teeb vanemate abiga ta eriliseks – mõni karu saab lipsukese, teine salli. Mõni karu on üleni riietatud. Iga karu saab endale ka nime, lapsed joonistavad temast pildi ja valminud töö rändab edasi rühma seinale. Ühe lapse vanaema õmbles meie karudele ilusa pesa – seinakoti, milles igal karul on eraldi tasku. Loome nii karudele, piltidele kui ka sõnasiltidele rühma informatiivse ja lastepärase nurgakese, mille detailid rõhutavad üksteisele heaks kaaslaseks olemist. Nooremate laste nurgakeses on enam pilte, vanemate laste nurgas aga juba sõnu ning lauseid. Elavat arutelu tekitavad, hästi meelde jäävad ja vahel ka naljakad vanasõnad on laste lemmikuteks. Karu loob neile erilise tunde, seda juba läbi ajaloo, kaisukaruna. Vahel võtab laps karu kurbusehetkel sülle, kuid mõnikord ei soovi ta karu koosoleku ajal enda juurde võtta – siis vaatab karu toimuvat oma pesast.

Tutvustame programmi lastevanematele eraldi koosolekul, andes ülevaate väärtushinnangutest ja rõhutame viisakusväljendite kasutamise olulisust. Peame tähtsaks, et meie, täiskasvanud, ei räägiks lapse kuuldes halvasti teisest lapsest, õpetajast või rühma peredest. Julgustame vanemaid sekkuma ebaõiglusesse või ebaviisakusse. Põhiliseks sõnumiks on olla täiskasvanuna oma käitumisega lastele eeskujuks ja eksides oma vigu ka tunnistada ning vabandada.

Karukoosolekuid saab korraldada ka vanematele
Oleme korraldanud karude koosolekuga pereõhtuid. Ringis istuvatel vanematel on süles laps, kelle süles omakorda karu. Mängime situatsiooni sõrme- või käpiknukkudega, mille järel toimub vestlusring. Nii saavad ka vanemad karude koosolekust kogemuse. Vanemad on nentinud kõige keerukama olevat oma tunnetest rääkimise ja sobivate sõnade leidmise. Ka lastel on esimestel koosolekutel raske oma tundeid väljendada. Aja möödudes sõnavara ja eneseväljendusoskus suurenevad ning tuleb juurde ka julgust öelda kaaslasele midagi ilusat või lohutavat. Vanemad panevad tähele, et lapsed märkavad ülekohut, julgevad sellest rääkida ja oskavad kutsuda abi. Siiski tuleb rühmas ette olukordi, kus kaaslasele tehakse haiget. Sellistest juhtumitest leiame teemasid karude koosolekuteks – „Kiusamisest vabaks!“ metoodika järgi elama õppimine on elukestev protsess, kus on väga oluline lasteaia ja kodu omavaheline koostöö. Lapsed märkavad ja teatavad ebaõiglusest, kuid esmalt palun neil proovida olukorda ise lahendada. Alati tänan märkajat ja annan mõista, et vajadusel olen sekkumiseks olemas.

Karukoosolekud meie rühmas
Meie koosolekud algavad mõnusalt patjadel ringis istudes, kus tervitame karusid, ja saadame nad pealtvaatajateks kapile istuma. Alustuseks näitan pilti, mille juurde jutustan loo või mängin lastele käpik- või sõrmenukkudega situatsiooni. Mõnikord hajub laste tähelepanu karudele ja kuulamisele- vaatamisele-vestlemisele seda ei jagu. Joonistatud teemakaartide asemel sobivad minu tasandusrühma lastele aruteluks paremini fotod Maailmakool Mondo maailmahariduslikest fotomappidest (www.maailmakool.ee). Otsin rühmas juhtunud situatsioonide taustaks pildimaterjali ja lugusid erinevatest raamatutest. Lapsi paelub pilte saatvate juttude ette lugemise asemel jutustamine, kuhu lisan liigutusi, liisusalme, mängin ka miimika ja hääletooniga. Teemakaarte kasutan lisaks vanemate laste puhul – ühiselt kleebime maalriteibiga pildil olevatele lastele nimed. Erinevas vanuses lastega koosolekute pidamisel on mulle toeks õpetaja abi, kes ühise alguse järel suundub noorematega mõnda temaatilist raamatut vaatama. Mina jätkan samal ajal vanemate lastega vestlusringi. Tasandusrühma lapsed väljendavad aja möödudes ennast üha enam keeleliselt ja saavad vestluses osaleda. Sageli soovivad nooremad lapsed kogu koosoleku ühiselt kaasa teha.

Arutelu juhin ja suunan ise, hoides süles suurt karu. Iga laps, kes soovib, saab samuti karu ja ühes sellega ka võimaluse kõneleda. Kasutan laste jutust kokkuvõtte tegemiseks peegeldamist. Koosoleku lõpetame liikumismängu või liisusalmiga, kallistame karusid, soovime üksteisele head päeva ja sosistame oma karule midagi ilusat.

Koosoleku teemade ringi laiendamiseks leian head abimaterjali vanasõnadest ja Mondo fotomappidest. Koosolekuid oleme pidanud ka tavarühma ja tasandusrühma lastega ühiselt nii rühmatoas kui ilusa ilmaga õues. Pean oluliseks, et karude koosolekul õpivad lapsed kuulama, ootama oma järjekorda ja väljendama minasõnumeid ning mõistma erinevate arvamuste olemasolu, õppima märkama, sekkuma ja ütlema „ei“.

Lastele tekitab positiivseid tundeid mõne loo saatel toimuv massaaž. Kui mõni laps ei soovi, et talle massaaži tehakse, jääb ta vaataja rolli ja lubab kas õpetajal või suure karu käpal endale massaaži teha. Kui lapsed on liiga elevil, teeme  karudega pikutamise ringe, kus kuulame karude kaisus põrandal lamades ja silmi suletuna hoides makilt või arvutist lühikese muusikapala, erinevaid hääli või lihtsalt vaikust.

Mida karudega veel teha saab?
Oma rühmas seon programmi ka erinevate õppetegevustega. Näiteks saatis suur karu kirja palvega osta kokanduskeskuse läbi viimiseks vajalikud toiduained. Ülesande alates nimekirja loomisest kuni viisakusväljendite kasutamiseni kassas tegid lapsed ise justkui mängides läbi – õpiti raha kasutamist, arvutamist, lugemist ja koostööd. Järgnenud koosoleku teemaks oligi viisakus –  viisakusväljendid, käitumine avalikus kohas ja karule sellest jutustamine.

Igapäevaselt lapsed karudega rühmaruumis ei mängi. Aeg-ajalt teeme  karudega mängupäevi ja karude kaissu pugemise lõunaunesid. Nädalavahetustel käivad karud aga perede juures kodus ja hiljem saab laps rääkida ühistest ettevõtmistest loo, pildi, fotode või video raames.

Lasteaia lõpuaktusel saab laps karu päriseks endale. Loodame, et paljudel jätkub kokkupuude karudega programmi „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ raames ka koolis. Meid innustab, et teemat kajastavad lastele ning noortele tuntud lauljad, sportlased.

Töö rühmaga on meeskonnatöö – arutame paarilisega ka karude teemat ja vaatame teineteise koosolekuid ning loome ühised traditsioonid. Meil on olemas oma rühma tervitussalm karude koosoleku alustamiseks. Anname teineteisele ka ülevaate koosolekuteemadest ja jagame omavahel huvitavaid ja õnnestunumaid ideid.

Ma arvan, et antud metoodikal on suur väärtus, sest omavahel suheldes muudame maailma paremaks paigaks. Kui õpetajad räägivad lasteaias ja hiljem ka koolis ning vanemad kodus väärtustest nagu sallivus, austus, hoolivus ja julgus, siis kasvavad need tõekspidamised paratamatult külge. 

Ka minu enda lapsed, nüüdseks juba kooliõpilased, kasutasid lasteaias „Kiusamisest vabaks!“ metoodikat. Vanemana nägin selles positiivset mõju nii sõnavara arengus, kui tunnete kirjeldamise oskuses. Mäletan üht kodus tekkinud lastevahelist sõnelust, milles väiksem minu lastest nõustus ootama, tuues põhjenduseks vanasõna „Kes kannatab, see kaua elab“. Minu kooliskäiv võtab oma karu ikka veel öösiti kaissu ja sama hoolivalt suhtub ta ka lähedastesse. Vanemana olen veendunud, et karude koosolekud on aidanud kaasa minu laste väärtushinnangute kujunemisele. Vanemana olen metoodika abil õppinud edastama „mina-sõnumeid“ ja jälgima oma käitumist, samuti olen õppinud senisest enam tunnistama oma vigu ja paluma eksimuste eest vabandust, ka lastelt. Meie eeskuju on ju see, mis kõige enam lapsi suunab.