Koolikiusamisest kooliõe pilgu läbi

Annika Härmits
Mustamäe Gümnaasiumi kooliõde

Vundament täiskasvanu tervisele ja tervise hoidmisele luuakse lapseeas. Väärtushinnangute kujundamiseks on eriti tähtis periood kooliiga ja koolil on võimalus olla õpilaste üks peamisi tervisliku eluviisi ja käitumise kujundajaid. Saab ju ühiskond eksisteerida terve, töövõimelise ja jätkusuutliku elanikkonna toel. Et lapsest kasvaks terve täiskasvanu, pakutakse 7-19-aastaste õpilaste igakülgse arengu toetamiseks kõikides koolitüüpides koolitervishoiuteenust. 

Üks koolitervishoiu olulistest ülesannetest on nii füüsilise kui ka psühholoogilise tervisliku koolikeskkonna loomine ja säilitamine. Kuigi ajalooliselt on pööratud rohkem tähelepanu füüsilisele turvalisusele, on vaimne ja sotsiaalne turvalisus lapsele koolis head enesetunnet pakkuvaks ja nüüdisaegses ühiskonnas järjest olulisemaks nurgakiviks.

Laste probleemidega tegelemine on kooliõe jaoks sageli loominguline töö, kus lapsega suhtlemiseks tuleb leida aega, loomaks usalduslikku kontakti. Lapse jaoks on tähtis, et teda on märgatud ja ta ei ole oma murega üksi.

Koolikiusamine ja loominguline lähenemine
Nüüdisaja pööratakse üha enam tähelepanu koolikiusamisele, kuid lapsed häbenevad sellel teemal rääkida isegi vanematega. Nii tuleb kooliõel selgitada lapsele, et kiusamisest rääkimine on enda ja teiste õiguste eest seismine, mitte kaebamine. Lapsele on enam toeks täiskasvanu julgustamine teda juhtunust rääkima, kuid siiski ei tohi pakkuda kiireid lahendusi. Kiusatava jaoks on tähtis tajuda turvatunnet ja kaitstust.

Samas tuleb kiusajal teadvustada, et ta ei saa oma senist käitumist jätkata. Seetõttu tuleb kindlasti tuleb rääkida ka kiusajaga ja kuulata tema lahendust tekkinud olukorrale. Olen arvamusel, et kiirustav vanemate kooli kutsumine või märkuste kirjutamine võib olukorda hoopis halvendada ning esmalt tuleb anda kiusajale võimalus oma käitumist muuta.

Kooliõde on osa õpilase, tema perekonna ja koolipersonali ühisest koostöövõrgustikust.
Koolil on seadusest tulenev vastutus kaitsta lapsi vägivalla eest koolis. Siiski on hea koolikeskkonna loomisel oluline roll ka lastevanematel, kes saavad kodus selgitada, et kiusamine on vale. Üheks kõige lihtsamaks viisiks on märgata kiusamist ja sellele reageerida.

Kiusamisel on erinevaid osalisi. Nii ei pruugi kiusamine olla vaid lastevaheline probleem, vaid toimida ka laste kui täiskasvanute vahel. Lapse kiusajaks võib olla koolis töötav täiskasvanu, aga ka vastupidi – kooli töötajat võib kiusata õpilane.

Siiski ei saa igasugust konflikti või pahandust nimetada kiusamiseks.
Teistest konfliktolukordadest eristub kiusamine tahtliku ja korduva tegevusena. Sellega pannakse kannatajat teadlikult ennast halvasti tundma ja kannatajal on raske end kaitsta. Kiusamine on näiteks löömine, tõukamine, togimine, vastu tahtmist kinni hoidmine, alandamine, mõnitamine, solvamine, narrimine, grupist välja arvamine, piinlike piltide, videote ja veebipostituste ja laimujuttude levitamine.

Lapsed vajavad iga päev ärakuulamist, märkamist ja toetamist.

 

Mis on koolitervishoiuteenus?
Koolitervishoiuteenus on kooliõpilastele osutatav tervishoiuteenus nende tervise hindamiseks ja jälgimiseks, kaitsmiseks ja edendamiseks, tervisehäirete ja haiguste ennetamiseks, esmaabi osutamiseks ning nende saatmiseks sobiva tervishoiuspetsialisti juurde. Koolitervishoiuteenuse eesmärk on tagada õpilaste heaolu ning toetada nende normaalset arengut ja kasvamist. Koolitervishoiuteenus ei sisalda haiguste ravi. 2017. aasta I poolaastal kasutas koolitervishoid 2 822 tuhat eurot, sisaldades enam kui 159 000 ravijuhtu. Võrreldes 2016. aasta I poolaastaga on ravijuhtude arv kasvanud 5656 võrra ja rahaline maht 8%.

Lisainfot kooliõdede töödest ja tegemistest saab vaadata koolitervishoiu kodulehelt www.kth.ee