Küberpähklid puretud! (Nõuandeid lapsevanemale, õpetajale ja koolijuhile digitaalse pädevuse tõstmiseks)

Eelmisel aastal korraldati digitaalse ohutuse testuuring 4.–9. klassidele pealkirjaga „Küberpähkel“. Varasemalt on seda läbi viinud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus mitmel üritusel (nt Robotexil, õpilasvõistlustel), kus enamasti oli vastajaid kuni 600. Alates 2017. aasta sügisest korraldab küsitlust aga Tallinna Tehnikaülikool kas e-uuringu või testina, eesmärgiks anda ühiskonnale soovitusi, kuidas küberhügieeni taset Eestis tõsta ja arendada.

Uuring kestis kuu aega ja selles osales 200 kooli ning kokku 10 581 õpilast. Saime teada, et õpilased hindasid oma digioskusi heaks ning põhiliseks digivahendiks on kujunenud nutitelefon, millele järgneb sülearvuti ja kolmandale kohale platseerub tahvelarvuti. 73% koolidest on lubanud õpilastel võtta oma seadme kaasa, et kasutada seda vahetunnis, ning 42% on neid, kes võimaldavad seda ainetunnis. Pooled uuringus osalenud koolid viivad läbi arvuti- või ringitunde, kus omandatakse IT-oskusi, kuid seda on tegelikult e-riigi tulevase kodaniku kasvatamiseks liiga vähe. Ka digitaalse ohutuse teavitustöö jätab soovida: neljandik õpilasi ei puutu sellega kokku isegi mitte kord aastas. Veel selgus, et kuigi õpilased üle Eesti on omandanud ühtsed põhimõtted, kuidas tegutseda teoreetiliselt turvaliselt, pole praktilises elus need valikud veel eriti juurdunud.

Soovitused koolidele

Kõik õpilased ei pääse tehnoloogiale ligi, koolides on nutiseadmete kasutamine ainetunnis pigem keelatud ning IT-ringides/ainetundides osalemine on piiratud. Sellest olukorrast lähtudes olgu siin välja toodud soovitused, kuidas parandada küberhügieeni:

  • Nutiseadmeid tuleb kasutada turvaliselt õppetöös eri õppeainetes.
  • Tuleb tõsta IT-ringide ja ainetundide mahtu (eriti suuremates koolides ja vanemates klassides).
  • Tuleb tõsta digitaalse ohutusega seotud lisategevuste mahtu, sh pöörata suuremat tähelepanu õpetajate harimisele ja lapsevanemate kaasamisele.

Palume koolides mõelda, kuidas peresid enam toetada ja kasvatada digitaalselt pädevat kodanikku.

  • Jõudke nende inimesteni, kes probleemi kohates ignoreerivad seda (osaledes kaudselt kiusamises või olles ise kiusatav).
  • Selgitage, milliseid tõendusmaterjale peaks koguma (ekraanitõmmised, logid, ajatempel) ja kellest oleks olukorra lahendamisel abi.
  • Töötage välja tüüplahendusi, mis kehtivad nii koolis kui ka väljaspool, et vähendada veebikonstaablite ja teiste ametnike ülekoormamist probleemidega, mis ei ole kriitilised või on asutuse siseasjad. Koolid, õpilased ja vanemad peavad aru saama, et veebikonstaableid on Eestis neli ning nad ei jõua igale asutuse siseprobleemile vastata. Kiiremini saab olukorra lahendada klassi- või koolisiseselt (kaasates klassijuhataja, õppejuhi, psühholoogi, vanemad jt).

Teema tutvustamine õpilastele arvuti- ja klassijuhatajatunnis või teadlikkuse tõstmise üritusel:

  • Katsetage praktikas nutiseadmete turvalise seadistamise võimalusi:
  1. SIM-kaardil koodi muutmine.
  2. Arvuti/nutiseadme sissepääsuinfo muutmine. Igal seadmel (arvutil, nutiseadmel) peaks parool olema võimalusel pikem kui 15 tähemärki, sisaldades erimärke ja numbreid. Nutiseadme puhul tuleb eelistada PIN-koodi või parooli näiteks sisestusmustri või mõne muu biomeetrilise lahenduse asemel, mis ei paku praegu veel kaitset võõra eest.
  3. Seadme asukoha tuvastamine kaardil, et muuta see kasutuskõlbmatuks.
  • Õpetage koolides, kuidas teavitada sotsiaalmeedias ebasobilikust postitusest (fotod, videod, kommentaarid), piltide/videote raporteerimist ja internetiotsingu puhul vajadusel tulemuste eemaldamist otsimootorist.
  • Selgitage, kuidas turvaliselt arvutit kasutada (viirusetõrje, varundamine, allalaadimise piiramine, digiandmete hävitamine ja mitmesuguste operatsioonisüsteemide kasutamine) alates 4. klassist, kus uus informaatika õppekava seda toetab. Lihtsamaid trikke ja nippe tuleks õpetada alates 1. kooliastmest.
  • Arutage õpilastega läbi pettusejuhtumid ja koostage materjale, mida on võimalik kasutada kriitilise mõtlemise arendamisel.

Kõige populaarsem e-maili teenusepakkuja on Google. Seda võib seletada mitme faktoriga: õpilastel on Android-nutiseade, mille kasutamiseks on vaja e-posti, eelistatult Gmaili; postkasti maht on suur, kuid mitte lõputu; e-posti kasutatakse teenusteüleseks autentimiseks; koolid õpetavad ja kasutavad Google’i teenuseid ainetundides töökeskkonnana; kasutusel on korralikud lisateenused rämpsposti- ja viirusetõrjeks. Kõik see loob olukorra, kus koolid peavad korralike paroolide loomise kõrval hakkama õpetama ka mitmeastmelist autentimist, st süsteemi, kus lisaks paroolile küsitakse teenusesse sisselogimisel ka nutiseadmesse ilmuvat koodi. Loe täpsemalt siit:

Soovitused lapsevanemale:

Arutlege kodus pere väärtushoiakute ja käitumismallide üle.

  • Arutage lapsega, milliseid andmeid on sobilik enda kohta avaldada, nt asukoht, päevaplaan, trenni ja huviringide toimumise ajad, õpitulemused, lemmiklooma nimi (mis on tihti kasutatav paroolina). Selgitage, milliseid riske sellise info avaldamine kaasa võiks tuua. Kui laadida üles sotsiaalmeediasse enda tehtud pilte, siis millised need võiksid olla?
  • Kuidas pidada sotsiaalmeedia vahendusel arukat ja kriitilist diskussiooni, sest ainult n-ö ilusate piltide ja positiivse sisu jagamine ei loo inimesest positiivset muljet.
  • Arutage lapsega läbi, millistes reklaamikampaaniates on sobilik osaleda ja millistes mitte. Kelle andmed ta kirja paneb, kui pere otsustab, et ta võib reklaamis osaleda? Mis riskid sellega kaasnevad, kui laps hakkab saama e-kirju ja kõnesid vastavate teavitustega. Uurige juba lepingu sõlmimisel välja, kuidas sellest saab loobuda, kui pere nii otsustab.

Küberpähkli“ uuringu läbiviimist toetas Kaitseministeerium ja auhinnad pani välja Eesti Interneti Sihtasutus, HITSA, Politsei- ja Piirivalveamet, Targalt Internetis programm / Lastekaitse Liit, BCS Koolitus, Insplay, Telia Eesti, Tallinna Ülikooli digiturbe labor ja Tallinna Haridusamet.

Uuringu tulemused: www.küberpähkel.ee / www.kyberpahkel.ee