Loe juhtkirja, mille on kirjutanud Lastekaitse Liidu juhataja Alar Tamm.

Tutvu sisuga siin.

Eesti ühinemisest ÜRO lapse õiguste konventsiooniga möödub 20. novembril 20 aastat. Konventsioon on võimas tööriist, kuid see pole siiski ainus ja piisav vahend, et ühiskonnas laialdaselt tähtsustataks ja mõistetaks lapsega seonduvaid võtmeküsimusi. Suhtlemine lapsega koduses ringis, lasteaias, asenduskodus või koolis kuni riigikoguni välja on jätkuvalt kaalukeeleks lasteni jõudmisel. Laste heaolu kindlustamise garantiiks on täiskasvanute teadmised ja otsustajate kaalutletud valikud, mida tehakse koos lastega: neilt küsides ning nende huvisid ja vajadusi arvestades.

Ühiskond saab oma arengus olla kestlik vaid siis, kui ta panustab lapsesse, kujundades meile nii olulisi väärtusi ja hoiakuid. Hoolitsus lapse eest ühiskond- likul või riiklikul tasandil tähendab hoolitsemist kõige eest, mis on meile inimlikult tähtis.

Taas on puhkemas ohtlik diskussioon koolitoidu ümber: riikliku kokkuhoiu loogikast lähtuvalt ei peaks enam kõikidele lastele tasuta koolitoitu võimaldama. Sellise seisukohaga tuli välja riigikontrolör, esinedes riigikogus, ja tundub, et haridus- ja teadusministeerium toetab sellist lähenemist. Olen veendunud, et tasuta koolitoidu võimaldamine on oluline osa riigi hoolitsuses lapse ja tulevase põlvkonna tervise eest ning näitab riigi hoolimist nõrgematest.

Võtmeküsimus on siiski kursisolek laste olukorraga, laste endi arvamustega ning otsuste mõjuga lastele, et tagada toetav kasvukeskkond ja kaotada diskri- mineerimine. Tuleb ikka korrata vana tõde, et põhivastutus on lapsevanemal, aga riik peab kaasa aitama lapsi puudutavates küsimustes.

Ajakirja Märka Last sügisnumbris on taas mõtlemapanevaid kirjutisi lapse arengu ja hariduse teemadel.
Seekordse numbri põhiteema on laste seksuaalne areng: missugused on selle arengu etapid, kuidas rääkida lastega seksist ja kuidas ennetada laste väärkohtlemist.

Head lugemist ja kaasamõtlemist!

Alar Tamm

MTÜ Lastekaitse Liit juhataja

Laste seksuaalne areng . Täiskasvanuks saamise käigus areneb ja küpseb ka inimese seksuaalsus, mis on üks osa tema identiteedist. Lemme Haldre, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, lastearst, Tartu Laste Tugikeskuse juhataja kirjutab seksuaalsuse arengust alates imiku- ja väikelapseeast.

Seksuaalsuse trepiastmed. Seksuaalsuse arengut võib kirjeldada ka trepiastmetena, mida mööda liikudes noor inimene küpseb mitmel tasandil: mõtetes, tunnetes ja kogemustes.

Seksuaalhariduse mõjud. Mis on odavam, kas koolitada spetsialiste ja anda igas koolis seksuaalharidust, või lasta noortel omapäi asjadest teada saada? Väike ülevaade ulatuslikust uuringust, mis viidi läbi 2010. aastal UNESCO, Hollandi Radboudi Ülikooli ja kuue partnerriigi koostöös koolist saadava seksuaalhariduse (Sh) kulude ja kulu- efektiivsuse hindamiseks.

Teismelisena emaks. Kui 14aastane jääb rasedaks, siis kes otsustab, mis saab edasi – kas sünnitada või teha aborti? Küsimusele vastavad Kai Part naistearst ja noortenõustaja ning Andra Olm, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik.

Appi, olen rase! Birgit Rõngelep ja Heidi Rätsep kirjutavad MTÜ Caritas igapäevatööst, kus tegeletakse teismelisena lapseootele jäänud ja sünnitanud emadega ning asendus- kodu kasvandikest noorte emadega.

Seksuaalharidusest eestis. Seksuaalhariduse hetkeolukorrast eestis annab ülevaate Triin Raudsepp, Eesti Seksuaaltervise Liidust

Kõverpeegeldusest vabaks. 32 aastane naine kirjutab avameelselt kasvatusest oma lapsepõlvekodus. Nüüdseks kahe lapse ema mõtiskleb ka selle üle, kuidas lapsepõlvekogemused teda oma laste kasvatamisel mõjutavad.

Tegu ja tagajärg. Vanemate kirjeldatud karistamisviiside efektiivsuse ja mõju üle arutleb Tallinna Perekeskuse psühholoog Tiiu Meres.

Pere, sõbrad, sport! Väike portreelugu südikast nooret inimesest, Reele Komist, kes õpib viitele ja teeb heal tasemel sporti.

Lähisuhtevägivallast ja lähenemiskeelust.Vandeadvokaat Ene Ahas selgitab, mida tähendab lähenemiskeeld ja julgustab lapsevaneid vägivalla vastu abi otsima.

Noortevahetus, kogemus koguks eluks. Miks peaks üks noor osalema noortevahetuses? 15 aastane Eva Mallene kirjeldab unustamatuid ja hindamatuid kogemusi osalemisest noortevahetuse laagris

Kuidas teatada abi vajavast lapsest? Viimasel ajal on ilmsiks tulnud juhtumeid, kus lapsed on elanud tingimustes, mis on seadnud ohtu nende tervise ja normaalse arengu. Õõvastavaid lugusid lugedes tekib paratamatult küsimus, kuidas on see saanud võimalikuks ja mida saaks igaüks meist laste kaitseks ära teha. Mõtlemapaneva loo kirjutab Andres Aru, Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonna juhataja

Tommy Hellsten kodust ja laste kasvatamisest . Ly Seppel-Ehin, tõlkija ja psühhoterapeut annab ülevaate Soome päritolu psühhoterapeudi, kirjaniku ja hinnatud loengupidaja Tommy Hellsteni eesti keeles ilmunud loomingust. Skandinaavias on Hellsteni teoseid saatnud tohutu menu.

Väärtused ja väärtuskonfliktid. Kuidas kaasata lapsi ja noori väärtusteemalistesse aruteludesse? Ühte ideed ja kogemust tutvustab Edydt Johanson, Tartu Ülikooli Eetikakeskuse väärtuskasvatuse projektijuht.

Kriminaalsed naljad.Kaks sõbrannat otsustasid kolmanda arvel pisut “nalja” teha: lõid tema nimel suhtlusportaalidesse kontosid ja kirjutasid solvavaid kommentaare. Mis edasi sai ja mis on identiteedi vargus, sellest kirjutab juhtiv kriminaalametnik Anu Baum.

Lastekaitse ühes eesti väikses linnas. Väikelinna lastekaitsetöö eelistest ja raskustest kirjutavad Keila lastekaitsespetsialistid Olga Oksner ja Ave Kivinukk.

Asenduskodust iseseisvasse ellu. Merle Linno, Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi sotsiaaltöö assistent, seletab lahti asenduskodu mõiste ja annab ülevaate asenduskodudes kasvavate laste muredest.

Arenesin koos lastega. Mida kogeb noor inimene otsustab suvel töötada lastelaagri kasvatajana, sellest kirjutab oma kogemuse põhjal Kiira Nauts.

Rõõm, rõõm, rõõm Lapsesuu rubriigis räägivad elust ja omamõtetst 8 aastased Sissi Margaret ja Helena-Mai.

Lapsed pooleks. Meelike Saarna, pereterapeut, perekeskuse Sina ja Mina koolitaja ja nõustaja kirjutab, et perenõustamisse ei tulda ainult mitte selleks, et saada abi ja ideid kooselu paremaks toimimiseks, vaid ka hoopis lahutama. Kuidas lahutada sel moel, et kannatusi oleks vähem ka kõige nõrgemal ja haavatavamal pereliikmel, lapsel?

Loe juhtkirja, mille on kirjutanud Lastekaitse Liidu juhataja Alar Tamm.

Tutvu sisuga siin.

Sirvi ka ajakirja online-versiooni.

Liigsele muretsejale eemalolek ei sobi

Isa välismaal, ema igiliikur

Kui vanem(ad) on eemal
Kuidas hakkama saada kui üks vanem läheb tööle välismaale ja lapsed jäävad koju?
Huvitavat lugemist pakuvad vanemate ja laste kogemused ja psühholoog Tiiu Merese
soovitused

Minu püha missioon
Täiskasvanud naine tunnistab, et tunnustuse ja toetuse puudus lapsepõlves annab siiani märku
alaväärsus tundena.

Kiitus ja karistus
Lapsevanemate kirjeldatud karistamise ja kiitmise viiside mõju üle mõtiskleb psühholoog
Tiiu Meres

Rainer teeb, mida tahab
Kuidas näeb välja ühe pere elu hüperaktiivse lapsega?

Uni, internet ja alkohol
… on probleemid, mis ilmnesid Tallinna üldhariduskooli õpilaste hulgas läbiviidud tervise ja
riskikäitumise uuringus.

Kas saame sõpradeks?
Kiiniline Psühholoog Airiin Demir soovitab, kuidas õpetada lastele lihtsaid suhtlemisoskusi.

Isadusest ja vanavanemate õigustest
Juriidilist nõu jagab advokaat Helen Hääl

Lugupeetud laste ombudsman!
Katre Helen Kaasik Tartu Kivilinna Gümnaasiumist tutvustab laste ombudsmanile koolinoorte
muresid.

Õiguskantsler laste õiguste eest
2011 aasta alguses anti õiguskantslerile volitus seista laste õiguste eest. Andres Aru avab
tagamaid ja selgitab, mida see tähendab.

Hirm takistab abi küsida
Iga lapsevanema elus on keerulisi ja väga keerulisi momente ning abi palumine tähendaks
tunnistada oma saamatust ja oskamatust ning võimust võtab häbitunne. Viljandis mõeldakse
kuidas pakkuda vanematele abi nii, et seda oleks kerge vastu võtta.

Nõuandeid kogu perele
Pere- ja paarinõustaja Meelike Saarna tutvustab raamatut “Nõuandeid kogu perele“ ja
räägib, missugust nõu annavad perekeskuse spetsialistid.

Lapsed ja netiturvalisus
Kalev Pihl mõtiskleb Eesti laste veebikäitumise üle.

Õpilastööd blogisse?
Enely Prei tutvustab ohte, mis võivad kaasneda õpilaste tööde ajaveebi riputamisega.

Sõbrannad ootavad suve
Kuidas näevad elu ja mida räägivad ning mõtlevad 7aastane Laura ja 6aastane Nora.

Hukas või ei?
Loone Ots esitab kolm vastuväidet lausele „noored on hukas“.

Sageli kuulen täiskasvanute juttudes murelikke toone, et lapsed kalduvad kõrvale normkäitumisest. Tunnetan, et ühiskonnas on varjul tõsine mure, mis on seotud ootustega lapsevanemaile, ning valitseb rahulolematus laste kasvatamise ja kasvatuse üle. Tundub, et meie ühiskond ootab mingit muutust ehk ühist visiooni. Lastevanematele korraldatakse koosolekuid, viiakse läbi individuaal- ja arenguvestlusi, lapse kasvatamise protsessi kaasatakse spetsialiste, organiseeritakse koolitusi, seminare ja konverentse. Sellised arendusele suunatud koostöövormid on vajalikud, aga ebeefektiivsed, et lahendada lapse mure kohe. Märgates lapse muret, peavad lähedased inimesed tegutsema kiiresti ja ratsionaalselt. Miks aga tegutseme sageli pigem pärast juhtunut, mitte ennetavalt? Miks on sageli nii, et kui lapse või noore elus juhtub midagi traumaatilist, teatab mingi ametkonna esindaja, et need probleemid olid ju juba aastaid näha? Ühel veebruarikuu nädalalõpul peeti Võrus meeleolukas perepäev, mille korraldasid Võru Lastekaitse Ühingu elurõõmsad ja innukad naised. Kohtusin perega, kus kasvab seitse kasulast. Need lapsed olid oma esimestel lapsepõlveaastatel jäetud hooletusse, kuid nüüd on neil pere, hooliv ja armastav kasuema. “Armastust ja järjekindlust on vaja. See muudab ennast ja teeb lapsed tugevaks,” ütles mulle too Mulgimaalt pärit naine. “Algus oli raske. Kui lapsed meie perega liitusid, olid nad umbusklikud ja trotsi täis. Sageli panid nad käed puusa ja ütlesid kehtestavalt, et meie peres räägiti nii (ebaviisakate väljenditega), mitte tänan ja palun.” Needsamad lapsed, kes elasid karistavas ja julmas keskkonnas, on nüüd rõõmsad ja avatud, hoolivad ja üksteist arvestavad. “Kui lapsed mind kallistavad, siis läheb soe värin minu varvastest judinaga üles ja lõpeb kuskil üleval, südamesopis,” ütles nende kasuema, kui küsisin, kuidas ta jaksab. Tore on tõdeda, et armastus ja hoolivus on olnud abiks ka kolmeaastase poisi psüühika- ja südamehaiguse ravis. Armastus ja hoolivus aitavad terveks saada, kasvada ja kasvatada.

Alar Tamm,
MTÜ Lastekaitse Liit juhataja

Alar Tamm
Lastekaitse Liidu juhataja

Suvel sõitsin perega mööda Pärnumaad. Põikasime sisse ka Kurgjale C. R. Jakobsoni talumuuseumi, mis äratas mõtted, kuidas 150 aastat tagasi elati, milliseid väärtusi hinnati ning mida arvati laste kasvatusest. Otsisin muuseumifondist C.R. Jakobsoni kui ühiskonnategelase, publitsisti, kirjaniku ja pedagoogi mõtteteri. Leidsin tabava lause otse muuseumi seinal olevalt stendilt: “Kodune esimene kasvatus on inimese terve elutee ettemääraja”.

18. sajandil oli laste kasvatamine suurelt jaolt vanemate ja vanavanemate korraldada. Kogukond oli sidusam ja mõnikord ka toetavam: kui mitte materiaalselt, siis kokkulepitud väärtusnormide, heakskiidu ja hukkamõistuga. Jakobsoni-aegses ühiskonnas olid üpris selged seisukohad laste õpetusest ja kasvatusest ning lapsele anti üpris must-valge tulevikupilt. Põllumehest pidi saama põllumees ja kingsepa järeltulijad jätkasid peaaegu kindlalt käsitöölistena. Tänapäeval on lastel valida äärmiselt paljude erisuste, alternatiivide ja riskide vahel. Me ei oska ega suuda nende väljakutsetega alati toime tulla. Võime jääda hätta, sest vajame uusi oskusi ja teadmisi nii lastevanemate, õpetajate, sotsiaaltöötajatena. Valikute paljusus, väärtuskriis ühiskonnas ja kasvatus konkurentsi kaudu pärsivad lapse õnnetunnet ja tulevikuväljavaateid. C. R. Jakobsoni mõte on aegumatu. Lapse kasvatamine on lastevanemate vastutusala, kuigi tänapäeval sekkub vajadusel ka riik ja abistavad omavalitsused.

Nüüd on riik tugevam, aga kogukonnad hapramad ning meie elulaad ja väärtushinnangud on suuresti muutunud. Kõikuma on löönud lastevanematevõime, ühiskonna huvi ja riigi vastutus igati hea seista laste käekäigu eest. Kiirelt muutuvas ühiskonnas oleme unustanud laste kasvatuse põhitõed ehk kasvatamine inimlikkuse ja inimeseks olemise kaudu.

Lastekaitse Liidu aastakonverentsi teema on seekord “Kes kasvatab, kui kõik kasvatavad II”. Konverents toimub 17.-18. novembril. Konverents rõhutab, et läbimõeldud kasvatus on orienteeritud väärtustele ning koostööle, mitte konkurentsile. Lapse areng ja kasvatus tugineb vanema toele ja väärtustele, mida me kasvatajana, suunajana, hooldajana või piiride seadjana lapsele edasi anname.