12 ноября 2020 года в Рийгикогу был принят закон об изменении Закона о государственных праздниках…
Ajakiri Märka Last Posts
Üks mu tuttav vandeadvokaat armastab öelda, et enamik probleeme, alustades väikestest arusaamatustest kuni tõsiste kohtuvaidlusteni välja, on oma olemuselt ja sisult kommunikatsiooniprobleemid. Samamoodi väidavad organisatsiooniteooriad, et organisatsioonikultuur ja sellest tulenevalt omavaheline kommunikatsioon on võtmetähtsusega. Nii pole tegelikult üllatav, et ka kiusamise fenomeni tegelike põhjuste viimaste aastate uuringud näitavad, et kiusamine ei tulenegi lapse konkreetsest isikust, vaid oleneb hoopis lasterühma seesmisest suhtlemiskultuurist.
Sigrid Petoffer
PRIDE koolitaja ja MTÜ Oma Pere üks loojatest
„Tead, ma ei usu, et sa minust hoolid. Nagunii lähed ühel päeval siit minema. Kõik on minu juurest ära läinud“, ütles mulle 9-aastane Toomas (nimi muudetud) peale lühikest vestlust ühe vahejuhtumi pärast.
Maarja Punak
Politseikapten, Politsei- ja Piirivalveamet
Minu lemmikkirjanik Terry Pratchett on ühes oma raamatus öelnud, et vale teeb joostes tervele maailmale tiiru peale enne, kui tõde endale saapad jalga jõuab panna.
Marju Himma-Kadakas
Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur
Valeinfo nakkuse erinevate tüvedega ujutati maailm üle ligikaudu viie aasta eest. Tundus lootusetu võidelda eksitava teabe ja valedega, mis ujutasid üle meedia, iseäranis sotsiaalmeedia.
Maia Klaassen
Tartu Ülikooli meediauurija
Sotsiaalmeediast ja virtuaalsest jalajäljest on pikalt räägitud kui eraelu pikendusest. Viimasel aastal, tubasemates tingimustes kui kunagi varem, on nii töö, õppimine, meelelahutus kui ka suhtlus toimunud digiseadmete vahendusel. Virtuaalreaalsus on uus reaalsus.
Lauri Tankler
RIA küberturvalisuse juhtivanalüütik, meediaekspert
2017. ja 2018. aastal sooritati India erinevates paikades hulk kohutavaid mõrvu, mida võiks nimetada lintšimiseks ehk omakohtuks. Vähemalt 15 mööda Indiat rännanud ning väikelinnades ja külades peatunud inimest hukkus kohutava kuulujutu ja valeinfo tõttu.
Kui enne suure internetiaja algust mängisid lapsed õues või olid sõprade juures, siis üldiselt lapsevanemad teadsid päris täpselt, kus ja kellega nende laps on.
Tänapäeva laps võib istuda nutiseadmes toimetades meie kõrval diivanil või olla teises toas ja meil pole õrna aimugi, kus või kellega ta aega veedab, millega tegeleb või milline keskkond teda päriselt ümbritseb.
Ville Ränik
veebikonstaabel
Ühelt poolt on igati tõsi, et 21. sajandi tehnoloogia koos interneti hea kättesaadavusega pakub mitmeid võimalusi nii enesearenguks kui ka mugavama argielu elamiseks. Teiselt poolt on enamasti veebimaailm seotud meelelahutusega, mida kiputakse tarbima lausa tundide viisi päevas. Mõõduka ja teadliku tarbimisega ma probleemi ei näe, kuid kuhu tõmmata piir?