Sotsiaalmeedia pakub enneolematut platvormi oma elu, saavutuste ja mõtete jagamiseks. Et paljud sõbrad, tuttavad ning ka tuntud inimesed seda teevad, tekib paljudel soov, mõnikord ka surve, et isiklikke tegemisi internetis kajastada.
Autor: Ain Saare
“Õnnelik laps – kuulatud, kaasatud ja mõistetud” on pealkiri, mida kannab tänavune Lastekaitse Liidu aastakonverents, mida on 18. novembril võimalik jälgida ka veebi vahendusel. Hästi ilusad sõnad ning hea ja õilis suund, kuid igapäevane reaalsus on siiski kahjuks teine. “Ema, sa ei kuula mind praegu!” Usun, et keegi meist pole sellest süüst päris puhas ehk et kui sageli me kuuleme, ent tegelikult ei kuula?
Meile kõigile on juba lapsepõlvest saati tuttav üks mäng, mida vahel ka täiskasvanud oma pidudel lustivad. Põrandale sõõri seatakse vähem toole kui mängijaid. Muusika saatel käiakse ringiratast ja kui see katkeb, peab igaüks endale kiiresti vaba istme leidma. Kes ilma jääb, langeb mängust välja.
Kallid täiskasvanud!
Kas te olete kunagi mõelnud sellele, et kui mõni meiega seotud probleem lahendamist vajab, ei oota me mitte alati teie käest valmis lahendusi, vaid pigem ausat dialoogi ja üheskoos lahenduse leidmist? Mis siis, kui ka meie ise, Eestimaa lapsed ja noored, saame aidata otsida meid puudutavatele küsimustele vastuseid?
Kes oleks võinud ette kujutada, et aastaks 2022 on kogu virtuaalmaailm niivõrd palju arenenud, et elektrooniline maatükk võib maksta rohkem kui mõni füüsiline krunt? Või et arvutimängud,
millega paljud lapsed enamike täiskasvanute meelest liiga kaua aega veedavad, on muutumas üha rohkemate inimeste, sealhulgas laste, reaalseks sissetulekuallikaks? Selle kõige kõrval on
igapäevased zoom`i koosolekud, mis tundusid vaid paar aastat tagasi suure tehnoloogilise arenguhüppena, kujunenud tänaseks justkui kõige loomulikumaks osaks igapäevasest elust.
Tänavu täitub 30 aastat, mil Eesti ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Eesti Vabariik ühines lapse õiguste konventsiooniga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 26. septembri 1991. a otsuse alusel, ühinemiskiri anti hoiule ÜRO peasekretärile 20. oktoobril 1991. a ning konventsioon jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. a.