2012.a. Kevadnumbris leiate huvitavat lugemist teemal lapsed ja raha: nippe kuidas selgitada lastele rahaga ümberkäimist, vastustustundlikkust, kuidas vältida laristamist. Arutame Ly Kasvandikuga perekeskusest Sina ja Mina toetuse ja nõudmise tasakaalust kasvatuses. Ajakirja persooniloos selgub mida teeb kirjanik Aino Pervik Facebookis. Märka Last käis külas Dave Bentoni perel ja arutlesime teistmoodi välimusega Eestis elamisest.
Juhtkiri
Õigus mängule
Taas on kevad, tore ja päikeseline aeg. Kevad teeb meeleolu rõõmsaks ja päevad mängulisemaks ning tegudesse lisandub pisut lapsemeelsustki. Loodus käivitab rõõmu, ärgitab spontaansust ning tärkava loodusega kaasa mängima.
Lapse huvi on mängida! Mäng on lapse füüsilise ja kognitiivse arengu toetajana vaieldamatult määrava tähendusega, aidates eluks ettevalmistamist ja sotsialiseerimist. Paraku pole kuigi palju arutelusid ja käsitlusi mängust kui arengueeldusest, mis loob lapsele kasvukeskkonna kaudu vabadust, kasvatab kujutlusvõimet ja loomingulisust. Mõnedes arengumaades ja kultuurides on lapse õigus mängule ning võimalused mänguks piiratud, sest lapsed täidavad igapäevaselt täiskasvanute rolle. Arenenud ühiskondades on aga vastupidine oht. Mäng on kultuuri osa ja ühiskonnas tunnustatud, aga lapse mäng on väga ära organiseeritud ja liigselt asjastatud mänguasjadega. On oluline, et lapsed saaksid mängu ise luua ja määrata.
Lapsel peab olema vaba aega: endaga olemiseks, puhkamiseks ja ka mänguks, et paremini maailmast aru saada.
Mäng on kasulik. Mängu kasutavad lastega töötavad spetsialistid ka laste valusate kogemustega tegelemiseks ja üleelamuste leevendamiseks, kui lapsed on saanud osa näiteks sõjakonfliktidest, kogenud vanemate kaotust, vägivalda, leina. Mängust saab teaduspõhiselt ja heade kogemuste kaudu kuulda 17.–20. juunini 2012 Tallinnas peetaval rahvusvahelisel konverentsil “Mängu võima- lused: teadusuuringute rakendusi hariduspoliitikas ja praktikas” Konverentsi korraldavad rahvusvaheline organisatsioon ICCP (International Council for Children’s Play) koostöös Tallinna Ülikooli ja Lastekaitse Liiduga.
Keegi on öelnud, et kõige põnevam ja lummavam on vaadata mängivat last – sellest pole kunagi võimalik tüdineda.
Märka last! Head lugemist ja kaasamõtlemist!
Alar Tamm
Lastekaitse Liit, juhataja
Sisukord
Aino Pervik persooniloos : “Ma olen pereinimene.”
Laste mängumaailm. Laste õiguste konventsiooni järgi on igal lapsel õigus puhkusele ja vabale ajale, mida ta saab kasutada mänguks ja muuks meelepäraseks tegevuseks.
Mänguga viha vastu. Mis on mänguteraapia?
Arendav mängukeskkond. Lapse mängu tekkeks ja arenguks on vaja teatud eeldusi ja keskkonnatingimusi, mis toetaksid lapse huvi ja mängusoovi.
Tasakaal kasvatuses. Laste kasvatamine näib keerulisem kui kunagi varem. Maailm on muutunud, lapsepõlv ja kasvatusviisid samuti. arutleme perekes- kuse sina ja Mina koolitaja ja tegevjuhi Ly Kasvandikuga, kust läheb kasvatuses piir toetamise ja nõudmiste vahel.
Põhiteadmised rahaasjadest. Raha väärtusest, osturallidest ja perede erinevatest võimalustest tuleb rääkida juba lasteaiaeas, sest lapsed puutuvad rahamaailmaga kokku aina nooremana.
Lapsed on väärt, et nad ära kuulataks. ÜRO lapse õiguste konventsiooni 3. artikkel ütleb, et igas last puudutavas ettevõtmises tuleb esikohale seada lapse huvid, hinnates lapse vaateid vastavalt tema vanusele ja küpsusele.
Laste vaesus vajab lahendusi. Vaesus mõjutab nii laste kui ka täiskasvanute igapäevast elu. Laste puhul on vaesus eriti terav probleem, sest enamasti ei saa lapsed oma olukorda ise parandada ja sõltuvad täiskasvanute valikutest.
Toidupank aitab. Lugu Eestis ainsast heategevuslikust organisatsioonist, mille põhitegevuseks on puudustkannatavatele peredele toiduabi vahendamine.
Õpetaja ja internet. Internetiturvalisus on teema, millest õpetajad tihti pelgavad lastega rääkida, sest teadmisi napib, seetõttu kirjutame kursustest kus sellealaseid teadmis juurde saab.
Blokeeri, kopeeri, reageeri! 13aastase Mariga on Msnis kontakti otsinud mitmed täiskasvanud mehed. nad on rääkinud seksist ning saatnud tüdrukule veebikaameraga tehtud klippe ja pilte erootilistest ja pornograafilistest situatsioonidest. Mida teha?
Märka väärkohtlemist. Mis on lapse seksuaalne väärkohtlemine ja kuidas seda ära tunda?
Vastuta ja sekku. Alkoholi tarvitamine kahjustab noorte tervist, kuid sellega kaas- neb ka risk panna toime teisigi seaduserikkumisi ja on suurem tõenäosus sattuda ise ohvriks.
Suhtumine oleneb inimesest, mitte päritolust. Kas teistmoodi välimus ja kultuuriline taust on lasteaias-koolis mureks või hoopis boonuseks? Märka Last käis külas Dave Bentoni perel.
Kümne tuhande lehega puu. Taimi Paves heidab pilgu jaapani kirjakeelele ja kirjeldab, kuidas jaapani lapsed õpivad lugema.
Parimad kokkulepped lapse nimel. Emotsionaalses segaduses, mille toob sageli kaasa lahutus, on oluline arvestada lapse huvidega. Advokaat Veronika Aunpu kirjutab lapsega suhtlemise korra määramisest, ainuhooldusõigusest ja otsustusõigusest lapse elukoha määramisel.
Kiusamise pikk kaja. Endine kiusatu jutustab mis tunne on olla põlatud, kiusatud ja maha trambitud kui kalts ning kuidas kiusamiskogemus mõjutab tema elu praegu.
Õnnetu armastuse vili. Üks tänane lapsevanem räägib loo oma lapsepõlvest ja sellest kuidas kätumismustrid põlvest põlve korduma kipuvad.
Kuidas elad, Eestimaa laps? 16 aastane Laura kirjutab hinge liigutava loo ühest Eestimaa kodust ja perest.
7 aastat karatega. Küsimustele vastab Daniel Rodionov (13), kes on tubli karateka.
Kõige paremad lapsed. Oma elust räägivad 7. aastased Mona-Brit ja Mark-Samuel
Terveks jäädakse terves suhtes. Tasakaalus vanematest ja nende lastest pajatab kolumnisMeelike Saarna.
[…] „Parimad kokkulepped lapse nimel“ http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2012/07/kevad-2012/ […]