Sotsiaalmeedia pakub enneolematut platvormi oma elu, saavutuste ja mõtete jagamiseks. Et paljud sõbrad, tuttavad ning ka tuntud inimesed seda teevad, tekib paljudel soov, mõnikord ka surve, et isiklikke tegemisi internetis kajastada.
Rubriik: Ajakiri ja artiklid
“Õnnelik laps – kuulatud, kaasatud ja mõistetud” on pealkiri, mida kannab tänavune Lastekaitse Liidu aastakonverents, mida on 18. novembril võimalik jälgida ka veebi vahendusel. Hästi ilusad sõnad ning hea ja õilis suund, kuid igapäevane reaalsus on siiski kahjuks teine. “Ema, sa ei kuula mind praegu!” Usun, et keegi meist pole sellest süüst päris puhas ehk et kui sageli me kuuleme, ent tegelikult ei kuula?
Meile kõigile on juba lapsepõlvest saati tuttav üks mäng, mida vahel ka täiskasvanud oma pidudel lustivad. Põrandale sõõri seatakse vähem toole kui mängijaid. Muusika saatel käiakse ringiratast ja kui see katkeb, peab igaüks endale kiiresti vaba istme leidma. Kes ilma jääb, langeb mängust välja.
Kallid täiskasvanud!
Kas te olete kunagi mõelnud sellele, et kui mõni meiega seotud probleem lahendamist vajab, ei oota me mitte alati teie käest valmis lahendusi, vaid pigem ausat dialoogi ja üheskoos lahenduse leidmist? Mis siis, kui ka meie ise, Eestimaa lapsed ja noored, saame aidata otsida meid puudutavatele küsimustele vastuseid?
Kes oleks võinud ette kujutada, et aastaks 2022 on kogu virtuaalmaailm niivõrd palju arenenud, et elektrooniline maatükk võib maksta rohkem kui mõni füüsiline krunt? Või et arvutimängud,
millega paljud lapsed enamike täiskasvanute meelest liiga kaua aega veedavad, on muutumas üha rohkemate inimeste, sealhulgas laste, reaalseks sissetulekuallikaks? Selle kõige kõrval on
igapäevased zoom`i koosolekud, mis tundusid vaid paar aastat tagasi suure tehnoloogilise arenguhüppena, kujunenud tänaseks justkui kõige loomulikumaks osaks igapäevasest elust.
Tänavu täitub 30 aastat, mil Eesti ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Eesti Vabariik ühines lapse õiguste konventsiooniga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 26. septembri 1991. a otsuse alusel, ühinemiskiri anti hoiule ÜRO peasekretärile 20. oktoobril 1991. a ning konventsioon jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. a.
Sallivus, austus, hoolivus ja julgus – neli lihtsat sõna, milles on peidus väga palju. Neid väärtusi endas kandes ja nende järgi elades on meie kõigi elu sõbralikum ja helgem.
Nii on ka Lastekaitse Liidu „Kiusamisest vabaks!“ programm üles ehitatud just nendele olulistele väärtustele, millele tuginedes on võimalik saavutada kiusamist ennetav käitumiskultuur: lapsed suhtuvad üksteisesse sallivalt, austavalt, hoolivad kaaslasest ja sekkuvad kiusamise korral, julgedes kaitsta kaaslast, kes seda ise ei suuda.
Üks mu tuttav vandeadvokaat armastab öelda, et enamik probleeme, alustades väikestest arusaamatustest kuni tõsiste kohtuvaidlusteni välja, on oma olemuselt ja sisult kommunikatsiooniprobleemid. Samamoodi väidavad organisatsiooniteooriad, et organisatsioonikultuur ja sellest tulenevalt omavaheline kommunikatsioon on võtmetähtsusega. Nii pole tegelikult üllatav, et ka kiusamise fenomeni tegelike põhjuste viimaste aastate uuringud näitavad, et kiusamine ei tulenegi lapse konkreetsest isikust, vaid oleneb hoopis lasterühma seesmisest suhtlemiskultuurist.
Kui enne suure internetiaja algust mängisid lapsed õues või olid sõprade juures, siis üldiselt lapsevanemad teadsid päris täpselt, kus ja kellega nende laps on.
Tänapäeva laps võib istuda nutiseadmes toimetades meie kõrval diivanil või olla teises toas ja meil pole õrna aimugi, kus või kellega ta aega veedab, millega tegeleb või milline keskkond teda päriselt ümbritseb.
Tänavune lapse õiguste kuu kandis pealkirja “Mitte ainult lastele, vaid ka koos lastega!”. Kõnealune mõte on olnud sel aastal fookuses ka Lastekaitse Liidu igapäevases töös ning nii valmis ka käesoleva veebiajakirja sisu koostöös meie noortekoguga.
“Isaks saades ei kaota Sa tegelikult mitte midagi, vaid see, mis Sul on, omandab uue väärtuse,” ütles Robert Linna, kelle looga algas 2. oktoobril Lastekaitse Liidu kampaania „Meheks sünnitakse, isaks kasvatakse“.