Isa surm, probleemid ema vaimse tervisega, maha murtud koduuks ning sõit haiglasse. Sealt edasi kadalipp: turvakodu, kasupere, taas turvakodu, ajutine elamine tädi juures, asenduskodu. Mälestused endast väikelapsena üksinda tualettruumis nutmas ja otsus oma tegelik mina maha matta. Tänaseks on temast sirgunud 29-aastane noor naine, kelle jaoks andestamine, eneseareng ja teraapia avasid ukse, et tagasi jõuda hüljatud mina juurde.
Rubriik: Artiklid
2011. aastal koostas MTÜ Oma Pere lapsendajaperede vajadusi arvestades Sotsiaalministeeriumi tellimusel “Lapsendamise eelsete ja järgsete teenuste arendamise kontseptsiooni”, millest sai alguse üleriigiline tugiteenuste pakkumine lapsendajatele, eestkoste- ja hooldusperedele.
MTÜ Lastekaitse Liit viis ajavahemikul aprill – august 2021 läbi asendushooldusel elavate laste osalusuuringu. Selle eesmärk oli teada saada asendushooldusel kasvavate laste osalemiskogemusi nende elu puudutavates otsustes.
ÜRO lapse õiguste konventsioon sätestab põhimõtted, et kõikides last puudutavates küsimustes tuleb esikohale seada tema parimad huvid ja tagada lapse võimalus nende küsimuste lahendamisel osaleda. Need põhimõtted on esmatähtsad ka lapsendamisel, kui lapsel on õdesid-vendi.
Laura ja Margus on 9-aastase Nelli vanemad. Kolm aastat tagasi lõppes nende pikaaegne kooselu. Kuivõrd lahkuminek oli Laurale emotsionaalselt raske, leppisid vanemad kokku, et Nelli jääb esialgu elama emaga ja veedab isaga aega nädalavahetustel. Aasta hiljem tekkis Margusel uus elukaaslane, …
Lapsevanemana on lahkumineku otsus vaieldamatult üks senise elu raskemaid. Kui lõppeb kooselu, tuleb edasi minna lapsevanematena, et vaatamata raskustele tagada ühistele lastele parim lapsepõlv. Kummagi vanema ootused uuele elukorraldusele võivad paraku tekitada uusi lahkhelisid, sest enam pole nii kerge kokkuleppele jõuda kui varasemalt ühises kooselus.
Tänavu täitub 30 aastat, mil Eesti ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Eesti Vabariik ühines lapse õiguste konventsiooniga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 26. septembri 1991. a otsuse alusel, ühinemiskiri anti hoiule ÜRO peasekretärile 20. oktoobril 1991. a ning konventsioon jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. a.
Margrét Júlía Rafnsdóttir Save the Children Iceland, programmi „Kiusamisest vabaks!“ koodinaator Islandil Cristina…
Kunst sünnib konkreetsel ajahetkel kindlas ühiskondlikus ruumis. Nii kajastuvad kirjanduses, sealhulgas ka lasteraamatutes, paljud kaasaja probleemid. See, kuidas lastekirjanduses mingit teemat kajastatakse, sõltub olulisel määral sellest, mil kombel suhtutakse teemasse ühiskonnas laiemalt, mida sellest arvatakse ning milliseid strateegiaid sellega toimetulekuks rakendatakse. Kirjandus on justkui liivakast, turvaline keskkond, kus tekkimispotentsiaaliga situatsioone ja nende lahendamise võimalusi läbi mängida.
Ilmselt pole ajakirja lugejatele uudiseks, et programmi „Kiusamisest vabaks!“ sümboliks on sirelikarva Sõber Karu, kes kehastab hoolimist, hellust ja tolerantsust. Kõigil on temaga turvaline, kõik tema ümber on sõbrad ja head kaaslased.
Tere, kallis klassikaaslane! Olen märganud, et Sind kiusatakse. Tahan Sulle toeks olla ja mitte jääda vaikivaks peatvaatajaks. Ma räägin, kuidas mina kiusamisest jagu sain ja loodan, et sellest on Sulle abi.