Sotsiaalmeedia pakub enneolematut platvormi oma elu, saavutuste ja mõtete jagamiseks. Et paljud sõbrad, tuttavad ning ka tuntud inimesed seda teevad, tekib paljudel soov, mõnikord ka surve, et isiklikke tegemisi internetis kajastada.
(ARHIIV) Ajakiri Märka Last Posts
Kerli Valner
Projekti Targalt internetis teavitustöö koordinaator, MTÜ Lastekaitse Liit
Tänavu tähistatakse rahvusvahelist turvalise interneti päeva 7. veebruaril ja seda enam kui 180 riigis üle maailma. Eestis koordineerib turvalise interneti päeva kampaaniat Targalt internetis projekt ning sellel korral keskendutakse temaatikale „Minu andmed on minu vara“.
Aleksandra Munts-Avajõe
Saskia Muru
Programmi “Kiusamisest vabaks!” koordinaatorid
Kui tahame, et lapsed saaksid liikluses hakkama – kannaksid kiivrit, vaataksid teed ületades mõlemale poole, näitaksid käega suunda -, siis peame viima nad välja harjutama. Näitame neile turvaliselt ja läbimõeldult, mida teha ja millele tähelepanu pöörata. Sama lugu on digimaailmaga: lastel tuleb võtta „käest kinni“ ja näidata, kuidas on arukas selles keskkonnas liikuda.
Andra Siibak
Tartu Ülikooli meediauuringute professor
Ajal, mil paljud erinevad tehnoloogiafirmad ning institutsioonid koguvad rutiinselt laste biomeetrilisi- ja käitumuslikke andmeid ning algoritme kasutatakse üha enam selleks, et ennustada laste edasijõudmist koolis, nende tõenäosust kogeda vaimse tervise riske või võimalikku kalduvust retsidivismile, on äärmine hetk, et rääkida tõhusamast laste õiguste kaitsest tehnoloogiast küllastunud maailmas.
Catlyn Kirna
AS CGI Eesti küberturvalisuse konsultant
Lapsed ja noored tarbivad internetis palju erinevat sisu. Praegu on kõige populaarsem TikTok, aga ka YouTube pole kadunud, samuti on erinevad foorumid, Reddit ja muud lehed, millest täiskasvanud pole ehk kuulnudki. See ei ole iseenesest probleem, kuid murekoht on sisu ise – mida lapsed ja noored näevad? Mida peaks selles osas tegema?
Merike Sisask
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professor
Elame maailmas, kus meie igapäevaelu on (digi)tehnoloogiast nii läbi põimunud, et kohati on raske eristada, kust algab ja kus lõpeb see nn digielu. Oma tavapärastes tegemistes on üleminek ühelt teisele sujuv ja piirid vaevu tajutavad. See peaks olema kõigile juba ammu selge, et pole olemas mingit virtuaalmaailmas toimuvat digielu ja reaalmaailmas toimuvat „päriselu“, mis teineteisest eristuvad.
Kadri Levand
Andmekaitseinspektsiooni jurist
Digiteerumine on tulnud, et jääda, ning meil tuleb õppida, kuidas uues olukorras hakkama saada nii, et oskaksime kasutada kõike pakutavat head ning õpiksime samas võimalikult kiiresti ära tundma ja vältima ohte, mis käivad selles maailmas arenguga kaasas.
Varje Ojala
Juhatuse liige, MTÜ Lastekaitse Liit
Sotsiaalmeedia pakub enneolematut platvormi oma elu, saavutuste ja mõtete jagamiseks. Et paljud sõbrad, tuttavad ning ka tuntud inimesed seda teevad, tekib paljudel soov, mõnikord ka surve, et isiklikke tegemisi internetis kajastada. Samas tuleb arvestada tõsiasjaga, et kõik, mis saab kuhugi postitatud, võib jääda veebi või kellegi teise arvutisse-nutiseadmetesse pikaks ajaks ringlema.
Elo Võrk
Telia Eesti toetustegevuste juht
Telia tellimusel ja Norstati poolt 2022. aasta oktoobris – novembris läbi viidud laste ja noorte privaatsuse uuringu andmetel kardavad pooled Eesti lastest kõige rohkem paroolide varastamist ja ilma nende nõusolekuta piltide ja videote jagamist.
Marilin Küünarpuu
lasteabi nõunik, Sotsiaalkindlustusamet
Me elame nutiajastul, kus enamikul teismelistel on oma isiklikud digiseadmed või vähemalt ligipääs neile. Olgu selleks siis kaamera ja internetiühendusega varustatud telefon, tahvel- või sülearvuti, millega on ülilihtne jagada iseendast pilte ja videoid, mille seas leidub teinekord ka vägagi intiimseid ülesvõtteid.
Karin Kiilaspä
MTÜ Ennetustegevuse Keskus
Pere Lahendusring on perekonda kaasav ja võimestav taastava õiguse lähenemisega sekkumisviis. See on perepõhine lühisekkumine, mis võimestab perekonda, annab perekonnale ja tema tugivõrgustikule tagasi põhivastutuse positiivsete muutuste ellukutsumise eest pere elus, et ennetada peres probleemide süvenemist ja taastada peresuhteid.
Kogemuspõhine tugi on sõnapaar, mis on eesti keeles sisuliselt heaks vasteks ingliskeelsele sõnale peer support. Selle all peame silmas suhestumise viisi, mis aitab teisele inimesele tuge pakkuda või teiselt tuge saada, ja seda võimaldavad inimlikul tasandil jagatud kogemused – see, mis on meil teise inimesega ühist.