Kes oleks võinud ette kujutada, et aastaks 2022 on kogu virtuaalmaailm niivõrd palju arenenud, et elektrooniline maatükk võib maksta rohkem kui mõni füüsiline krunt? Või et arvutimängud,
millega paljud lapsed enamike täiskasvanute meelest liiga kaua aega veedavad, on muutumas üha rohkemate inimeste, sealhulgas laste, reaalseks sissetulekuallikaks? Selle kõige kõrval on
igapäevased zoom`i koosolekud, mis tundusid vaid paar aastat tagasi suure tehnoloogilise arenguhüppena, kujunenud tänaseks justkui kõige loomulikumaks osaks igapäevasest elust.
Ajakiri Märka Last 2022 Posts
Tänavuse Laste Nõuandva Paneeli rahvusvahelise uuringu tulemustest selgub, et väärinfoga kokkupuutumine ja aktuaalsete teemadega liialdused tekitavad lastes emotsionaalseid haavu ja kartust nii enda kui ka oma pere turvalisuse pärast.
Projekti „Targalt internetis“ raames alustas 2011. aasta veebruaris Lastekaitse Liidu algatusel vihjeliin, mille eesmärgiks on aidata kaasa laste seksuaalset väärkohtlemist esitava materjali leviku tõkestamisele internetis. Igaüks, kes märkab internetis selliseid fotosid, videoid ja ka kirjutusi, saab sellest teada anda veebilehel oleva akna „Teavita ebaseaduslikust sisust“ kaudu. Teavitamiseks tuleb aknast avanevasse vormi kirjutada veebiaadress, millel internetikasutaja on märganud laste seksuaalset väärkohtlemist esitavat materjali. Oma isikuandmeid teavitaja esitama ei pea.
Lapsed vajavad internetis tegutsemiseks abi ja juhiseid, veebis on palju keerulist ja isegi halba. Abi võiks otsida vanematelt ja õpetajatelt, kuid hea oleks kõike seda õppida mänguliselt. Eelmisel sügisel tuli Eestis välja nooremale koolieale mõeldud küberturvalisuse ja -hügieeni mäng Spoofy. Mängu eesmärk on teha kõikidest lastest küberkangelased, kes oskavad kõiki küberprobleeme lahendada ja päästavad maailma.
Kas õpilane võib mobiiltelefoni või muu nutiseadme kooli kaasa võtta? Aga mida teha, kui mõni õpilane segab sellega tundi või kiusab kaaslasi? Kas kool võib õpilase nutiseadme ära võtta või nõuda, et õpilased annaksid oma telefoni tunni ajaks hoiule?
Tehnoloogia- ja andmerikkas maailmas levib privaatsuse teemadel peamiselt kaks arvamust. Ühed ütlevad, et neil pole midagi varjata ning on valmis muretult sõlmima partertehingu, mille käigus vahetatakse privaatne informatsioon mugavama teenuse või kasulikuna näiva vidina vastu. Teised seevastu tõdevad, et digiühiskonnas, kus meie käitumist, harjumusi ja igapäevapraktikaid suunavad aina enam erinevad algoritmid ja tehisintellekt, on privaatsusest saanud erakordne hüve, mille tagamiseks on vaja astuda iseäranis teadlikke samme. Eriti tõsiselt tuleks seejuures suhtuda laste privaatsusõigusesse.
Kui mänguasjad on laiali või riided mööda tuba pilla-palla, saadame lapse koristama. Elamine peab olema puhas ja korras! Oleme harjunud juba maast madalast lastele korraarmastust õpetama, et enda järel asjade korda seadmine muutuks sissejuurdunud rutiinseks osaks elust. Ent erinevalt toapõrandal vedelevatest sokkidest või maha kukkunud käkras kommipaberitest on digiprügi üsna silmapaistmatu. See peidab end laua nurgal sinu sülearvuti kinnise kaane all ja su pereliikmete nutiseadmetes. Märkamatult on seda kuhjunud su e-kirjade sekka ning kõigisse neisse ammu unustatud veebikeskkondadesse ja nutiäppidesse, mille olemasolu on sul tõenäoliselt juba ammuilma meelest läinud.
Eeskuju on see, mis päriselt mõjub. Halbu näiteid on meie ümber alati olnud ja on ka tulevikus. Olgu nendeks alkoholitarbimise ülistamine või täiskasvanute madal oskus sotsiaalmeediat tarbida. Lihtne on teha valikuid selle põhjal, mis vaatab igalt ekraanilt vastu. Mina tunnen muret heade näidete vähesuse pärast. Olukorras, kus noor inimene saab meediat tarbides valida ainult halbade ja vähem halbade valikute vahel, ei tohiks viibutada näpuga noore inimese peale, vaid võtta kätte peegel.
MTÜ Lastekaitse Liidu juhitud programmi „Kiusamisest vabaks!“ meeskond koostab juba teist õppeaastat järjest programmiga liitunud koolieelsetele haridusasutustele ning üldhariduskoolidele eesti- ja venekeelseid tunnikavasid, mille fookuses on iga kuu üks oluline tähtpäev. Tähtpäevade valikut tehes oleme arvestanud sellega, et valitud päevad oleksid kooskõlas programmi „Kiusamisest vabaks!“ eesmärkidega ja aitaksid kaasa kiusamisvaba haridustee rajamisele.
Kas sina tead, et just sina võid maailma paremaks muuta? Kui sa märkad sotsiaalmeedias midagi, mis teeb sulle või kellelegi teisele haiget, siis anna sellest teada.
Internet on sõber sellele, kes seda kasutada mõistab ja oskab ka tema riukalikumat poolt ette aimata. Internet ise ilma inimeseta muidugi midagi kurja korda saata ei suuda, seega on ikka inimene see, kes on meie loo peategelaseks. Miks on vaja interneti ohtudest rääkida? Sest see puudutab väga paljusid inimesi, kes on moel või teisel langenud lõksu, mis on üles seatud internetti.
Digiprügi on nagu iga teine prügi – kui sellega ei tegele, siis leiad ennast ühel hetkel toimetamast prügimäel. Kui toome siia juurde ka turvalisuse, siis annaks digitaalse prügiga tegelemine meile uusi oskuseid ja tegevusi, mis võivad aidata meil nii ennast kui ka maailma päästa. Väikesest miniuuringust Pelgulinna Gümnaasiumi õpilaste ja Eesti arvutiõpetajatega selgus, et täiskasvanute tegevused ja harjumused on üsna sarnased noorte omadega – ühiselt ollakse hädas krüpteerimise, seadmete korrektse utiliseerimise ja enda kaitsmisega, kui seade kaob ära.