Sügis 2011

2011 aasta sügisnumbri peateemaks on seksuaalkasvatus  ja -tervis. Käsitleme seksuaalset arengut alates väikelapse east, väärkohtlemise ohvriks sattumise ennetamist ja ka teismeliste rasedusega seotud muresid. Teema võiks huvi pakkuda igale lapsevanemale ja lapsega tegelevale sptesialistile. Väga paraktilise ja eluliste lugude kaudu mõtestame lahti kasvatusega seotud teemasid – fookuses on küsimus, karistada või mitte. Püüame vastust leida küsimusele kuidas teatada abivajavast lapsest.

Loe ajakirja veebis

Juhtkiri

KUULA LAST!

Eesti ühinemisest ÜRO lapse õiguste konventsiooniga möödub 20. novembril 20 aastat. Konventsioon on võimas tööriist, kuid see pole siiski ainus ja piisav vahend, et ühiskonnas laialdaselt tähtsustataks ja mõistetaks lapsega seonduvaid võtmeküsimusi. Suhtlemine lapsega koduses ringis, lasteaias, asenduskodus või koolis kuni riigikoguni välja on jätkuvalt kaalukeeleks lasteni jõudmisel. Laste heaolu kindlustamise garantiiks on täiskasvanute teadmised ja otsustajate kaalutletud valikud, mida tehakse koos lastega: neilt küsides ning nende huvisid ja vajadusi arvestades.

Ühiskond saab oma arengus olla kestlik vaid siis, kui ta panustab lapsesse, kujundades meile nii olulisi väärtusi ja hoiakuid. Hoolitsus lapse eest ühiskond- likul või riiklikul tasandil tähendab hoolitsemist kõige eest, mis on meile inimlikult tähtis.

Taas on puhkemas ohtlik diskussioon koolitoidu ümber: riikliku kokkuhoiu loogikast lähtuvalt ei peaks enam kõikidele lastele tasuta koolitoitu võimaldama. Sellise seisukohaga tuli välja riigikontrolör, esinedes riigikogus, ja tundub, et haridus- ja teadusministeerium toetab sellist lähenemist. Olen veendunud, et tasuta koolitoidu võimaldamine on oluline osa riigi hoolitsuses lapse ja tulevase põlvkonna tervise eest ning näitab riigi hoolimist nõrgematest.

Võtmeküsimus on siiski kursisolek laste olukorraga, laste endi arvamustega ning otsuste mõjuga lastele, et tagada toetav kasvukeskkond ja kaotada diskri- mineerimine. Tuleb ikka korrata vana tõde, et põhivastutus on lapsevanemal, aga riik peab kaasa aitama lapsi puudutavates küsimustes.

Ajakirja Märka Last sügisnumbris on taas mõtlemapanevaid kirjutisi lapse arengu ja hariduse teemadel.
Seekordse numbri põhiteema on laste seksuaalne areng: missugused on selle arengu etapid, kuidas rääkida lastega seksist ja kuidas ennetada laste väärkohtlemist.

Head lugemist ja kaasamõtlemist!

Alar Tamm

MTÜ Lastekaitse Liit juhataja

Sisukord

Pille Alaver, pedofiilide hirm. Seekordse persooniloo kangelane on Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitsetalituse juht Pille Alaver. Naine räägib oma tööst seksuaalkurjategijatega, pedofiilidega ja sellest kuidas käituda kui on alust arvata, et last väärkoheldakse.

Laste seksuaalne areng . Täiskasvanuks saamise käigus areneb ja küpseb ka inimese seksuaalsus, mis on üks osa tema identiteedist. Lemme Haldre, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, lastearst, Tartu Laste Tugikeskuse juhataja kirjutab seksuaalsuse arengust alates imiku- ja väikelapseeast.

Seksuaalsuse trepiastmed. Seksuaalsuse arengut võib kirjeldada ka trepiastmetena, mida mööda liikudes noor inimene küpseb mitmel tasandil: mõtetes, tunnetes ja kogemustes.

Seksuaalhariduse mõjud. Mis on odavam, kas koolitada spetsialiste ja anda igas koolis seksuaalharidust, või lasta noortel omapäi asjadest teada saada? Väike ülevaade ulatuslikust uuringust, mis viidi läbi 2010. aastal UNESCO, Hollandi Radboudi Ülikooli ja kuue partnerriigi koostöös koolist saadava seksuaalhariduse (Sh) kulude ja kulu- efektiivsuse hindamiseks.

Teismelisena emaks. Kui 14aastane jääb rasedaks, siis kes otsustab, mis saab edasi – kas sünnitada või teha aborti? Küsimusele vastavad Kai Part naistearst ja noortenõustaja ning Andra Olm, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik.

Appi, olen rase! Birgit Rõngelep ja Heidi Rätsep kirjutavad MTÜ Caritas igapäevatööst, kus tegeletakse teismelisena lapseootele jäänud ja sünnitanud emadega ning asendus- kodu kasvandikest noorte emadega.

Seksuaalharidusest eestis. Seksuaalhariduse hetkeolukorrast eestis annab ülevaate Triin Raudsepp, Eesti Seksuaaltervise Liidust

Kõverpeegeldusest vabaks. 32 aastane naine kirjutab avameelselt kasvatusest oma lapsepõlvekodus. Nüüdseks kahe lapse ema mõtiskleb ka selle üle, kuidas lapsepõlvekogemused teda oma laste kasvatamisel mõjutavad.

Tegu ja tagajärg. Vanemate kirjeldatud karistamisviiside efektiivsuse ja mõju üle arutleb Tallinna Perekeskuse psühholoog Tiiu Meres.

Pere, sõbrad, sport! Väike portreelugu südikast nooret inimesest, Reele Komist, kes õpib viitele ja teeb heal tasemel sporti.

Lähisuhtevägivallast ja lähenemiskeelust.Vandeadvokaat Ene Ahas selgitab, mida tähendab lähenemiskeeld ja julgustab lapsevaneid vägivalla vastu abi otsima.

Noortevahetus, kogemus koguks eluks. Miks peaks üks noor osalema noortevahetuses? 15 aastane Eva Mallene kirjeldab unustamatuid ja hindamatuid kogemusi osalemisest noortevahetuse laagris

Kuidas teatada abi vajavast lapsest? Viimasel ajal on ilmsiks tulnud juhtumeid, kus lapsed on elanud tingimustes, mis on seadnud ohtu nende tervise ja normaalse arengu. Õõvastavaid lugusid lugedes tekib paratamatult küsimus, kuidas on see saanud võimalikuks ja mida saaks igaüks meist laste kaitseks ära teha. Mõtlemapaneva loo kirjutab Andres Aru, Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonna juhataja

Tommy Hellsten kodust ja laste kasvatamisest . Ly Seppel-Ehin, tõlkija ja psühhoterapeut annab ülevaate Soome päritolu psühhoterapeudi, kirjaniku ja hinnatud loengupidaja Tommy Hellsteni eesti keeles ilmunud loomingust. Skandinaavias on Hellsteni teoseid saatnud tohutu menu.

Väärtused ja väärtuskonfliktid. Kuidas kaasata lapsi ja noori väärtusteemalistesse aruteludesse? Ühte ideed ja kogemust tutvustab Edydt Johanson, Tartu Ülikooli Eetikakeskuse väärtuskasvatuse projektijuht.

Kriminaalsed naljad.Kaks sõbrannat otsustasid kolmanda arvel pisut “nalja” teha: lõid tema nimel suhtlusportaalidesse kontosid ja kirjutasid solvavaid kommentaare. Mis edasi sai ja mis on identiteedi vargus, sellest kirjutab juhtiv kriminaalametnik Anu Baum.

Lastekaitse ühes eesti väikses linnas. Väikelinna lastekaitsetöö eelistest ja raskustest kirjutavad Keila lastekaitsespetsialistid Olga Oksner ja Ave Kivinukk.

Asenduskodust iseseisvasse ellu. Merle Linno, Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi sotsiaaltöö assistent, seletab lahti asenduskodu mõiste ja annab ülevaate asenduskodudes kasvavate laste muredest.

Arenesin koos lastega. Mida kogeb noor inimene otsustab suvel töötada lastelaagri kasvatajana, sellest kirjutab oma kogemuse põhjal Kiira Nauts.

Rõõm, rõõm, rõõm Lapsesuu rubriigis räägivad elust ja omamõtetst 8 aastased Sissi Margaret jaHelena-Mai.

Lapsed pooleks. Meelike Saarna, pereterapeut, perekeskuse Sina ja Mina koolitaja ja nõustaja kirjutab, et perenõustamisse ei tulda ainult mitte selleks, et saada abi ja ideid kooselu paremaks toimimiseks, vaid ka hoopis lahutama. Kuidas lahutada sel moel, et kannatusi oleks vähem ka kõige nõrgemal ja haavatavamal pereliikmel, lapsel?