Ene Ahas, vandeadvokaat
1.märtsil 2016 jõustus täitemenetluse seadustiku muudatus, mis annab võimaluse kehtestada lastele elatist mittemaksvatele vanematele mitmeid piiranguid nagu näiteks sõiduki juhtimisõiguse ja jahipidamisõiguse peatamine, kalastuskaarti, relvaloa ja relvasoetamisloa kehtivuse peatamine. Kohtutäituritele on seevastu antud täiendavaid võimalusi elatisvõla sissenõudmisel koos lisakohustustega elatisnõude sissenõudmisel. Lisaks on justiitsministeeriumis väljatöötamisel veel mitmeid teisi meetmeid. Muudatused seadusandluses olid hädavajalikud, kuna elatise sissenõudmiseks kasutusel olevad meetmed ei ole efektiivsed, elatise koguvõlgnevus ei ole aastatega vähenenud ning võlgnike suhtes algatatud nii täite- kui ka kriminaalmenetlused pole andnud tulemust. Kokkuvõttes on seeläbi paljude laste elustandard langenud ja laste vaesus süvenenud.
Käesoleva artikli peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade sellest, milliseid meetmeid on seadusandlikul tasandil käesoleva artikli avaldamise ajaks vastu võetud ning millised täiendavad meetmed võidakse tarvitusele võtta lähitulevikus.
Nagu eespool öeldud, siis kehtiva seadusega on tõhustatud elatisvõla sissenõudmist selleks kohustatud vanematelt. Alustuseks on kohtutäituritele sätestatud kohustus välja selgitada põhjused, miks lapse elatise võlgnik ei täida lapse ülalpidamise kohustust, millised on vanema sissetulekud ning kuidas ta kavatseb elatise võlgnevust likvideerida. Samuti on kohtutäiturile pandud kohustuseks regulaarselt (vähemalt iga kahe kuu tagant) kontakti võtta võlgnikuga ja võlgniku vastused märgitakse täitetoimikusse. Võlgnik võidakse kutsuda selleks kohtutäituri büroosse või küsitletakse teda telefoni teel. Vahetu suhtluse kaudu on võimalik võlgnikku suunata järjepidevalt läbi mõtlema kas ja mida ta on teinud ning saab teha selleks, et täita nõuetekohaselt elatise tasumise kohustust.
Lubatud on võlgniku valduste regulaarne läbiotsimine
Kohtutäiturile on antud õigus võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki regulaarsemalt (vähemalt kord aastas) läbi otsida arestitava vara leidmiseks ning selle müümiseks, kui muud täitetoimingud pole pika aja jooksul võimaldanud elatist sisse nõuda. Ka kehtiv õigus lubab kohtutäituril läbiotsimist teha, kuid ei kohusta seda tegema regulaarselt. Võlgniku kodu läbiotsimine on eelduslikult ebameeldiv seda enam, et pole ette teada millal kohtutäitur läbiotsimise ette võtab ja kui sagedasti seda vajalikuks peab.
Laste positsiooni täitemenetluses parandab ka muudatus, mille kohaselt välistatakse elatisabi maksmise tõttu riigile üle läinud lapse elatisnõude arestipandiõiguse eelisjärjekoht. See tähendab, et kui võlgniku konto arestimisel ei ole sellel piisavalt vahendeid nii riigi (elatisabi andmisel läheb riigile selles osas nõue üle) kui lapse elatisnõude täitmiseks, siis muudatuse tulemusel rahuldatakse kõigepealt lapse elatisnõue.
Üheks uueks muudatuseks on ka isiku sissetuleku suuruse arvestamine selle arestimisel. Siiani on sissetuleku suurus võrdsustatud üksnes rahas laekuva sissetulekuga. Nüüdsest on aga kohtutäituril võimalik lugeda võlgniku sissetuleku hulka kaup, teenus, boonustasu ja rahaliselt hinnatav soodustus, mille võlgnik on saanud seoses teenistussuhte, juriidilise isiku juhtimis- või kontrolliorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Kui võlgnik saab mitterahalisi hüvesid, siis on võimalik arvestada mitterahalise hüve (nt soodustingimustel tööandja eluruumi või sõiduauto kasutamine) väärtus isiku tasu hulka, kui rahas makstav tasu ei ületa talle seadusega ettenähtud mittearestitava sissetuleku osa. Kui isik saab hüve turuhinnast madalama hinnaga, siis tuleb lahutada hüve turuhinnast võlgniku poolt makstud tasu selle hüve eest ning saadud vahe loetakse isiku sissetuleku hulka. Seaduse muutmise eelnõu seletuskirjas on toodud näide, et kui võlgnik elab tööandjale kuuluvas Tallinna korteris, tasudes selle eest üüri 50 eurot kuus, kuid analoogse korteri üüri turuhind on 450 eurot, siis lahutame turuhinnast võlgniku poolt makstud tasu 450 – 50 = 400. Saadud vahe, 400 eurot, loetakse võlgniku sissetuleku hulka. Sissetuleku hulka loetakse ka päevaraha.
Endise elustandardi säilitamine on võlgniku jaoks keeruline
Kohtutäiturile on antud õigus arestida kolmandale isikule võlgniku eest makstud rahaline kohustus, mille eesmärgiks on näha ette võimalust varjatud sissetuleku arestimiseks. Tüüpilised on olukorrad, kus võlgnik palub tema poolt tehtud töö või osutatud teenuse eest tasuda oma uuele elukaaslasele, sugulasele või sõbrale, kelle kaudu saab võlgnik oma töötasu kätte. Juhul, kui võlgnik arveldab läbi teiste isikute kontode, mh tasub pangalaenu, autoliisingut, on siiani olnud kohtutäituril keeruline võlgniku sissetulekut arestida. Muudatuse tulemusel on võlgniku jaoks kui mitte võimatuks, siis oluliselt keerulisemaks muudetud endise elustandardi säilitamine olukorras, kus ta tegelikult seda lubada ei saaks, kui täidaks nõutaval määral lapse ülalpidamiskohustust.
Kõige uuenduslikumaks ja suuremaks muudatuseks saab aga kahtlemata pidada meedet, mille kohaselt saab kohus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku jahipidamisõiguse, mootorsõiduki juhtimisõiguse, väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse ning peatada kalastuskaardi, relvaloa ja relvasoetamisloa kehtivuse. Õiguse peatamisel keelab kohus ka nimetatud õiguse andmise. Lapse elatise võlgnevuse puudumine seatakse ka tingimuseks, et saada erametsaomaniku toetust ja ettevõtluse alustamise toetust.
Elatisvõlgniku õiguste peatamine ja keelamine on kasutusel ka teistes riikides. Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine on kasutusel näiteks Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Tsehhis ja Slovakkias. Austraalias on keelatud elatisvõlgnikul riigist lahkumine. Vastava otsuse teeb teistes riikides kohtutäitur või elatist nõudma õigustatud asutus, meil Eestis on see aga antud kohtu pädevusse. Vastava avalduse esitab kohtule sissenõudja nõusolekul kohtutäitur ning eeldusena on sätestatud nõue eelnevalt võlgnikku hoiatada, et tema õigused ja lubade kehtivus võidakse peatada ning õiguste ja lubade andmine võidakse keelata. Sissenõudja võib määrata, kas ja milliste võlgniku eelnimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamist ja keelamisega ta nõustub. Õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning õiguste ja lubade andmise keelamise lähteeelduseks on olukord, kus võlgnik on jätnud maksmata vähemalt kolme kuu elatise, mida kohtutäituril ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgniku vara arvelt ning puuduvad õiguste peatamist ja nende andmise keelamist välistavad asjaolud. Välistavate asjaoludena tulevad kõne alla: 1) võlgnik on asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud. Mõjuva põhjusena elatise mittetasumisena saab kõne alla tulla näiteks raske haigus või tervislik seisund, mis takistab võlgnikul nõutaval määral sissetuleku teenimist või on piirata soovitavat õigust tarvis töö tegemiseks või enda või oma ülalpeetava terviseseisundi tõttu (ei ole võimalik kasutada ühistransporti) või sissenõudjaks oleva lapse transportimiseks. Kas ja milliseid põhjendusi peab kohus vabandatavaks jääb igal konkreetsel juhul kohtu otsustada. Kohtutäituril on võimalik hoiatuse järgselt esitada kohtule avaldus võlgniku õiguste peatamiseks ja õiguste andmise keelamiseks kahe aasta jooksul alates hoiatuse kättetoimetamisest. Õiguste taastamiseks peab võlgnik aga ise esitama kohtule avalduse.
Elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt kümnele
Üldisemat laadi muudatustest tasub ära märkida, et lapse elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt kümnele. Laps on nii iseseisvalt kui vanema kaudu elatisnõude esitamisel riigi õigusabi taotlemisel vabastatud kohustusest esitada teatis oma majandusliku seisundi kohta koos muude tõenditega majandusliku seisundi kohta. Elatist on võimalik nõuda vanemalt kuni 21. eluaastani, kui laps jätkab pärast täisealiseks saamist põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamist või õpib kutseõppe tasemeõppes.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja koduleheküljel ei avaldata enam elatisvõlgnike nimekirja. Portaali eesti.ee kaudu saab igaüks võimaluse teise inimese isikukoodi või nime või sünniaega teades kontrollida täitemenetlusregistrist, kas isiku osas on käimas elatisvõla nõude menetlus ning kui suur on tema elatisvõlg.
Kavandatavatest muudatustest tasub kindlasti mainida, et lähiajal on kavas seaduse muudatused, mille kohaselt muudetakse elatisabi andmise tingimusi. Plaanis on pikendada kohtumenetluseaegse elatisabi maksmise perioodi 90 päevalt 150 päevale ning tõsta menetluse ajal elatisabi saama õigustatud laste vanusepiiri selliselt, et elatisabi on kättesaadav ka vanuses 18-21 ning ei lõpe lapse 18-aastaseks saamisega. Täitemenetluse ajal nähakse samuti ette võimalus elatisabi saamiseks 100 eurot kuus lapse kohta, kuna paljud lahuselavad vanemad ei täida kohtu poolt välja mõistetud elatisnõudeid, mis alandab laste elustandardit ja kahjustab seeläbi laste huve. Elatisabi andmisel asub riik ise elatisabi ulatuses sissenõudja rolli ja alustab omakorda menetlust elatisvõlgnikult viimase eest tasutud elatise sissenõudmiseks. Lisaks on justiitsminister meedia vahendusel avaldanud, et võimalike täiendavate piirangutena tulevad kõne alla näiteks elatisvõlgniku välisriiki reisimise piiramine, kohtutäiturile elatisvõlgnike pangakontode vaatamise õiguse andmine ning ümbrikupalga kahtluse korral anda kohtutäiturile võimalus hinnata, kui suur peaks olema õiglane töötasu ning seejärel on õigus vastav summa tööandjalt võla katteks sisse nõuda.
Kas ja mis ulatuses eelnimetatud kavandatud muudatused ka seadustatakse, tuleb ise jälgida. Elatisabi andmise tingimuste osas on teave avaldatud sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/elatisabi/.
Kokkuvõttes on eelnimetatu juba vastu võetud ja kavandatavate seadusemuudatuste eesmärgiks mõjutada eelkõige elatisvõlgnikke, kellel tegelikult on piisavalt vara, et lapsele elatist maksta, kuid kellel õnnestub oma sissetulekuid kohtutäituri eest varjata. Samuti motiveeritakse võlgnikke tegelema kiiremas korras elatisvõlgnevuse likvideerimisega ka läbi selle, et võlgnik on kohustatud isiklikult regulaarselt suhtlema kohtutäituriga, mida enamasti välditakse ning võlgnik peab olema valmis selleks, et kohtutäitur võib etteteatamata tulla võlgniku kodu ja valdusi läbi otsima. Kohtutäituri võimalused võlgniku tegeliku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks ja elatisnõude sissenõudmiseks on olulisel määral suurenenud.
Artikkel ilmus Justiitsministeeriumi toel projekti „Hea nõu lastega peredele“ raames