Autor: Malle Hallimäe, projekti Targalt internetis koordinaator
Internet on keskkond, mis pakub suurepäraseid võimalusi teabe hankimiseks, õppimiseks, suhtlemiseks ja meelelahutuseks. Võrgu kaudu saab kasutada olulisi teenuseid, suhelda ametiasutustega, osaleda valimistel, sooritada vajalikke ja meelepäraseid oste. Internetis, sotsiaalmeedias ja erinevates digimeediakanalites saab olla nii sisu tarbija kui ka sisu looja.
Interneti kaudu levitatakse ja müüakse ka pornograafilist materjali sellest huvitatutele nii seaduslikult kui ka ebaseaduslikult. Materjali pakutakse privaatselt, aga ka avalikel veebilehtedel. Seksuaalsetel eesmärkidel kasutatakse nii fotosid ja videoid ka lastest. Laste seksuaalset ärakasutamist esitav pildimaterjal valmib enamasti lapse tegeliku seksuaalse väärkohtlemise käigus. Sellistes seadusevastastes materjalides on tihti tegemist seksuaalse ärakasutamise ohvriks langenud väikelastega.
Laste seksuaalset ärakasutamist sisaldavad materjalid, nende levitamine, tarbimine ja tootmine rikub ohvriks langenud lapse õigusi, au, väärikust ja kehalist puutumatust.
Kui selline materjal veebis üles laetuna ringleb, siis toimub lapse seksuaalne ärakasutamine ikka ja jälle. Igal lapsel on õigus üles kasvada igasuguse vägivalla vabalt. Laste kaitsmine seksuaalse väärkohtlemise eest on seotud põhiõiguste kaitsega. ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 34 kohaselt on igal osalisriigil[1] kohustus kaitsta lapsi seksuaalse kuritarvitamise mistahes avaldumisvormide eest.
Veebruaris 2011. aastal avas MTÜ Lastekaitse Liit veebipõhise tasuta teenuse www.vihjeliin.ee, mis võimaldab internetikasutajal anda teavet sellest, kui ta märkab võrgus keskkonda, mis sisaldab laste seksuaalset väärkohtlemist esitavat materjali. Eesti Vabariigi seaduste kohaselt on keelatud sellise teose (pildi, video jne) valmistamine ja levitamine, mis kujutab nooremat kui kaheksateistaastast pornograafilises või nooremat kui neljateistaastast pornograafilises või erootilises situatsioonis[2]. Vihjeliini töö eesmärk on kaasa aidata taoliste materjalide eemaldamisele internetist.
Teabe saab edastada anonüümselt ilma teavitaja isikuandmeid lisamata. Vihjeliinile saabunud teave käideldakse vastava koolituse saanud Lastekaitse Liidu töötaja poolt. Vihjeliin kontrollib vaid avalikel veebilehtedel olevat materjali. Isikute vahelises suhtlusvõrgustikus või sisselogimist eeldavas keskkonnas asuvat materjali ei kontrollita ning selline teave edastatakse politseile. Saadud teates sisalduv veebilehe aadress avatakse ja selle sisu hinnatakse vastavalt Eestis kehtivatele seadustele. Kui veebilehe sisu on ebaseaduslik, siis edastatakse teave sellest Politsei- ja Piirivalveametile. Kui veebilehe haldaja asub väljaspool Eestit, siis edastatakse teave vastava riigi vihjeliinile (kui see riigis tegutseb) ja/või õiguskaitseasutustele.
Alates vihjeliini avamisest kuni 2016. aasta lõpuni on vihjeliin saanud 4083 teadet, millest 493 on sisaldanud teavet veebikeskkondade kohta, mis sisaldasid laste seksuaalset väärkohtlemist esitavat materjali. Ebaseaduslikust materjalist teada andvad teated on edastatud vastava riigi vihjeliinile, kus materjal on ülesse laetud või hallatud, ja ka Politsei- ja Piirivalveametile.
Internet on piiride ülene. Ühes riigis üles laetud materjal jõuab tarbijateni üle maailma. Seega on laste seksuaalset väärkohtlemist esitava materjali leviku tõkestamisel internetis oluline rahvusvaheline koostöö. MTÜ Lastekaitse Liit on rahvusvahelise assotsiatsiooni INHOPE liige aastast 2012. INHOPE-i www.inhope.org liikmeteks on organisatsioonid 45 riigist üle maailma, kelle tegevuse eesmärk on laste seksuaalset väärkohtlemist esitava materjali leviku tõkestamine internetis.
[1] Eesti Vabariik ühines ja ratifitseeris ÜRO lapse õiguste konventsiooni 1991. aasta novembris
[2] Karistusseadustik § 178