Loone Ots, MTÜ Lastekaitse Liit president
Veebruar on ühtaegu turvalise interneti kuu ja Eesti Vabariigi sünnikuu. Nähtamatu netiga kaetud maakeral on riigipiirist saanud suhteline mõiste. Suhtlemist ei takista ei füüsiline kaugus ega puhas plats okastraatide vahel.
Eesti on tore riik, kus on olemas nii internet kui ka turvalisus. Paari möödunud aasta sündmused maailmas on meile selgeks teinud, kui õnnelikud võime olla, et meie elud ei ole iga päev ohus. Et meie turvalisus on sees nii põhiseaduses kui ka lapse õiguste konventsioonis ja turvatunnet kinnistab veel palju õigusakte. Meie lapsed on õnnelikumad kui enamik maailma lapsi. Meil on lastele pakkuda tasuta sündimine kvaliteethaiglas ja tasuta raviteenus kõige hambaraviga tükkis. On tasuta ja kohustuslik põhiharidus ning palju võimalusi tasuta edasi õppida. On koolitoit. On toetuste süsteem, et inimväärset elu elaks needki lapsed, kelle perede käsi ei käi nii hästi kui võiks. Ja muidugi oleme vägev neti- ja nutitiiger, sest vaevu leiab Eestis veel kohta, kuhu andmeside ei ulatu.
Igal nähtusel on hele ja tume pool. Sõltub meist, kas nett on võrkkiik, kus mõnusasti lõõgastuda, kalanoot, millega traalida teadmisi, või püünis, kuhu saak end rabeledes aina rohkem sisse mässib. Turvaline internet ei tähenda ainult seda, et noort kasutajat ei ohusta lapseahistajad. See on ka suutlikkus surfata läbi tarbetu info, lükata tagasi isuäratavad ostupakkumised ja mitte saada aatomiks manipuleeritavas massis. Ideaalis ka oskus jääda iseendaks, säilitada isikupära, olla kõrgemal lamedusest. Tillukese rahva jaoks, nagu Eesti inimesed, tähendab see ka pingutatust säilitada võrgu valdavalt ingliskeelses keskkonnas oma keel, alates inglise sõnade vältimisest ja lõpetades eesti keele instituudi juhiste järgmisega – normiautorite tungiv soovitus, mida me kõik eirame, on kasutada suupärase juutuuberi asemel keerulist fraasi „YouTube´i postitaja“.
Interneti-eelsete esivanemate jaoks oli veebruar ka hundi- ja küünlakuu. Märka Last! järjekordne number vaebki, kuidas järjest paremini tagada interneti vaimuvalgus ja veelgi tõhusamalt tasa lülitada hunte. Selle nimel töötavad riiklikud Politsei- ja Piirivalveamet ning Andmekaitse Inspektsioon, lisaks riigi valitsemisalasse kuuluv Küberkaitseliit, aga samuti eraõiguslikud Hariduse ja Infotehnoloogia Sihtasutus, MTÜ Abikeskused ning Lastekaitse Liit. Internetiohutust edendab aktiivselt veel palju ühendusi ja hulk vabatahtlikke, nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Koolid on selle teema lülitanud õppekavadesse. Edu sõltub sellest, kuidas lapsed ja noored teooriat ennetavalt ellu rakendavad.
Võimalus netis surfata on arenenud riigi tunnus. Oskus teha seda ohtudeta on mõtleva inimese tunnus. Enamik meist on mõtlevad inimesed ja me kasvatame nendeks ka oma lapsi. Sest meie Eesti on turvaline paik.
Järelikult on meil vedanud riigiga ja riigil meiega. Nii võrgus kui ka reaalses elus. Kui hea.