Perevägivald: perekeskse katkestamise mudeli fookuses on laps ja pikaajaline mõju

Autor: Pia Ruotsala
EELK Perekeskuse juhataja

Iga laps väärib turvalist ja vägivallavaba elu, mille saavutamiseks rakendab EELK Perekeskus perevägivalla perekeskset katkestamise mudelit.

Perevägivald on laialt levinud probleem. Statistika järgi 2015. aastal oli iga kümnes kuritegu perevägivalla juhtum. Kolmandiku lähisuhtevägivalla juhtumite puhul on ohvriks või selle tunnistajaks laps. Perevägivalla probleemiga on viimastel aastatel oluliselt rohkem tegeletud, kuid perevägivalla tsükli ja mustri peatamiseks, on vaja tegeleda iga konkreetse juhtumiga individuaalselt, tõkestades vägivalla kordumist. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Perekeskusel on selles vallas uudne lähenemine. Perevägivalla perekeskne katkestamise mudel keskendub lapse turvalisele kasvukeskkonnale, vägivaldselt käitunud lapsevanema karistamise ning pelgalt ohvri kaitsmise asemel sellele, kuidas muuta nii ohvrid kui ka vägivaldselt käitunud inimesed sisemiselt tugevaks nii, et toimunu enam ei korduks. See tähendab, et protsessis osaleb terve perekond, abi osutatakse võrdselt kõigile – aga mitte ilmtingimata koos. EELK Perekeskuse lähenemine keskendub perevägivalla ennetamisele lapse elus ja selle saavutamiseks tegeletakse vägivalla põhjustega. Lapsevanemaid jõustatakse selliselt, et nad suudaksid olla suhetes toeks nii iseendale kui teistele ning elada tulevikus turvalist ning vägivallavaba elu. Selleks on aga väga oluline, et vägivaldselt käitunud inimesi ei häbimärgistataks, vaid neid tuleb tunnustada nende soovi eest halvast käitumismustrist vabanemisel. Tihti on need inimesed ka ise olnud traumaatilise kogemuse osalised ega ei oska ilma välise toeta asendada vägivaldseid mustreid turvalistega. Näitena võib välja tuua lapsevanema madala enesehinnangu, häbi, tunnetega toimetulematuse, vähese impulsikontrolli, puudulikud kasvatusoskused ja tema käsitlemata traumaatilised kogemused. Need on probleemid, mis põhjustavad tihti lähisuhte- ja perevägivalda. Perenõustaja vastuvõtul, tugigrupis ja isikliku tugiisiku abil on võimalik saada abi ning areneda kõigis nendes valdkondades.

EELK Perekeskuse mudeli protsess algab perevägivalla ja turvalisuse hindamisega Soome Löömata Liinis (Lyömätön Linja) väljatöötatud ankeediga. Intervjueerides pereliikmeid eraldi hindamaks neist igaühe abivajadust individuaalselt, moodustub tervikpilt pere olukorrast. Turvaline perevägivalla katkestamine saab alguse vundamendi loomisest: hindamine, reeglid, koostöösuhe, võrgustik ja meeskond ning turvaplaan ja koostööks kokkulepe.

Lisaks nõustamisele ja vanemluse grupile pakutakse oma lähisuhtes vägivaldselt käitunule tugigruppi. Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse poolt loodud Sisemise kindluse programm on kokku pandud erinevate rahvusvaheliste praktikate alusel. EELK Perekeskus monitoorib pidevalt tulemusi ning küsib osalejatelt ja nende partneritelt tagasisidet. Igale perele luuakse individuaalne turvaplaan.

Lapsevanemaid jõustatakse vastutama. Kui vanemad otsustavad jääda kokku, toetab EELK Perekeskus nende turvalist paarisuhet. Kui vanemad otsustavad minna lahku, siis on perenõustajate ülesandeks toetada turvalist lahutust nii, et lapsed ei kannataks ega ei jääks konflikti vahele. Vanemlikud suhted jäävad ju alles ka paarisuhte katkemisel – oluline on turvaliselt muuta lõppev paarisuhe vanemlikuks partnerluseks, hoides samal ajal lapse heaolu prioriteedina. Samuti saavad lapsed abi oma traumade käsitlemisel.

Viha, häbi või hirmu tundele reageerimine vägivallaga on alati valik ning vägivald oma iseloomult kasvatab vägivalda. Ainuke viis katkestada vägivalda on empaatia, kaastunne inimese suhtes – me saame jõustada tegema neid paremaid valikuid.

EELK Perekeskus teeb koostööd ministeeriumite ja omavalitsustega. Käesoleva aasta septembris käivituvad Tallinnas ja Tartus uued grupid. Kogemus näitab, et sellise tõhusa sekkumisega on võimalik perede elusid muuta. EELK Perekeskuse on avatud koostööks kõigiga, et arendada kvaliteetseid teenuseid üle Eesti luues lastele turvalist ja vägivallavaba kasvukeskkonda.

EELK Perekeskus: www.perekeskus.eu

Artikkel ilmub projekti Hea nõu lastega peredele raames.