Loone Ots
MTÜ Lastekaitse Liit president
Novembris, lapse õiguste kuul, esitleme lapse õigusi topelt innuga ja loodame, et ühiskond meie valjemat häält selgemini kuuleb. Sõna õigus sisu on aga lai. Pähe kerkivad fraasid, nagu tõde ja õigus, tugevama õigus, õigused ja kohustused, õigussüsteem ja kümned muudki mõisted.
Riigis tähendab õigus riigi kehtestatud ühiskondlike käitumisreeglite kogumit. Õigust tagab samuti riik. Riik on pigem täiskasvanute asi: kuigi just tänavu said 16aastased kohalikul tasandil valimisõiguse, eeldab õiguse tagamine tarkust ja kogemust. Laps puutub õigusega kokku mitmes kontekstis: vaidlusalusena, kuriteoohvrina ja paraku ka õiguse rikkujana. Selles kontekstis tuleb õigust tagada, alaealise õigusrikkumisi võimalikult ennetades, aga samuti aidates last, et esimene seadusega pahuksisse minek jääks ka viimaseks. Abi, mida anname eksinud lapsele, on abi kogu ühiskonnale, mis ei pea kannatama selle konkreetse lapse, aga varsti juba täiskasvanu, järgmis(t)e õigusrikkumis(t)e all.
Õigussüsteemis on laps kui haavatavam grupp erikaitse all. Ometi on mitmed uuringud tõestanud, et laps ei saa õigusmenetluses piisavalt tuge. Toe pakkujatel napib teadmisi, igaüks neist võib olla väga hea spetsialist omas vallas, aga samas mitte näiteks lapse psühholoogia, murdeea murede või teistes lapse eripärast lähtuvates küsimustes. Patt küll, aga isegi lastekaitsetöötaja võib mõnda lapsele tähtsat valdkonda vähem tunda. Tagajärg võib olla valesti mõistetud laps, kes edaspidi keeldub ühiskonda usaldamast, või valesti suunatud laps, kellele pakutud abivariandid ei hakka tööle. See tingib omakorda ohu, et ühiskonda lisandub katkine inimene, kes on rõõmu asemele risk ja oht, kellega tuleb töötada kui mitte õigusorganitel, siis ometi meedikutel.
Ja veel. Kui rõhutame pidevalt lapse subjektsust, tema õigust kaasa rääkida ja meie kohustust teda mõistlikkuse piires kuulda võtta, peab laps ka ise oma õigusi rohkem teadma. Täiskasvanutele mõeldud juhised ja teabematerjalid ei sobi alati lapsele – need tuleb kohandada.
Iga panus sellesse, et nii laps kui temaga töötav täiskasvanu oleks õigussüsteemiga kokku puutudes targemad, on hindamatu. MTÜ Lastekaitse Liit võib ühes Eesti ühiskonnaga rõõmustada, et kaheksa riigi ühise projekti MAPChiPP ehk Multi-disciplinary Assessment and Participation of Children in Child Protection Proceedings raames on koostöös Euroopa Komisjoni, mitme välisorganisatsiooni ja Eesti justiits-, sotsiaal- ning siseministeeriumiga töötatud välja koolituskavad, suurendamaks lapsega lastekaitse- ja õigusvallas suhtestuvate inimeste teadlikkust ja oskusi. Tänu MAPChiPP-ile on praeguseks olemas uued koolitusmoodulid ja väga palju töö- ning abimaterjale spetsialistidele.
Siin jutus on mitu korda kirjas sõna tugi. Toetades last ja lapse peret, st esmast kasvukeskkonda, saame teha väga palju, et laps oleks halva eest kaitstud ja samas austaks ise ühiskondlikku lepingut, st korda, õigust. Lastekaitse Liidu aastakonverents „Kuidas elad, Eestimaa laps?“ kannab seekord nime „Koostöös lapse heaks“. Lapse õigus järgida riigis kehtivat õigust on meie kõigi vastutada. Peame selle eest hoolitsema ühiselt, erinevate erialade esindajate kindlas koostöös. Töö ei ole kerge. See on pigem võitlus. Aga mida targem on võitleja, seda kindlamini tema malev võidab.