Tere! Oled sattunud Märka Last! ajakirja arhiivi.


MTÜ Lastekaitse Liit andis kuni 2023. aastani välja Märka Last nimelist ajakirja tutvustamaks lapse õiguse edendamise alast tegevust Eestis ning andmaks häid näpunäiteid lapsevanematele.
Alates 2024. aastast leiab Märka Last sisu uuenenud veebiportaalist: markalast.ee

Muutused lastekaitsetöös 2018. aastal

Kadi Lauri
Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna arengutalituse nõunik

Riigikogu on vastu võtnud sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mis jõustuvad 2018.a alguses ning millega luuakse kinnise lasteasutuse teenus, laiendatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtrühma, ligipääsu lepitusteenusele ja tunnistatakse kehtetuks alaealise mõjutusvahendite seadus. Sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega paralleelselt on alates 2018. a ees seismas muutusi ka süüteo toime pannud alaealiste kohtlemisel kriminaal- ja väärteomenetluses.

Seadusandlikud muutused süüteo toime pannud laste abistamisel ja neile mõjutusvahendite määramisel on lastekaitsetöötajate jaoks tekitanud küsimusi, kas ja missugused saavad olema nende kohustused peale alaealiste komisjonide tegevuse lõppemist.

Lastekaitsetöötajate igapäevatöös jätkuvad tegevused kohalikus omavalitsuses elavate laste ja perede probleemide ennetamisel ning abivajavate laste ja perede abistamisel. Oluline on mõista, et õigusrikkumise toime pannud laps ei pruugi alati olla abivajav laps lastekaitseseaduse tähenduses ning eristada taunitavale teole reageerimist ning lapse abivajaduse tuvastamist. Kindlasti on juhtumeid, kus lapse õigusrikkumine on seotud lapse arenguga seotud piiride katsetamisega ning abivajadust ja sekkumist lastekaitsetööst tulenevalt ei ole vajalik planeerida.

Süütegude menetlemise puhul on tegemist riikliku ülesandega ning selle täitmist ei anta üle kohalikele omavalitsustele. Küll aga on kohalikul omavalitsusel keskne roll abivajava lapse juhtumikorralduses ning selle raames on jätkuvalt lastekaitsetöötaja ülesanne tegeleda lapse abivajadusega hinnates lapse heaolu, planeerides tegevusi ning toetades perekonda.

Lapse heaolu terviklikuks hindamiseks on lastekaitsetöötajale toeks lapse heaolu kolmnurgal põhinev „Lapse heaolu hindamise käsiraamat“, mis on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehel 2017.a detsembrikuust.

Tagamaks, et riiklikud teenused jõuaksid nende lasteni, kes neid kõige rohkem vajavad, paraneb ligipääs sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele ning lepitusele.

Kohalik omavalitsus saab alates 2018.a suunata lapsi otse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele. Teenuse vajaduse hindamiseks on Sotsiaalministeeriumi poolt valmimas hindamisvahend rehabilitatsioonivajaduse tuvastamiseks.

Laieneb ka lepitusteenuse sihtrühm, ning teenusest on õigustatud saama ka alla 14-aastased süüteo toime pannud lapsed.

Lisaks tekib kohalikel omavalitsustel võimalus suunata alla 14-aastaseid lapsi multidimensioonilise pereteraapia teenusele.

Sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega luuakse kinnise lasteasutuse teenus, mis on suunatud lastele, kes on oma käitumisest tulenevalt endale või teistele ohtlikud ning keda ei ole võimalik aidata ühelgi teisel moel. Kinnise lasteasutuse teenusele paigutamise otsustab kohus kohaliku omavalitsuse avalduse alusel ning avalduse juures peab olema ka Sotsiaalkindlustusameti arvamus kinnise teenuse sobivuse kohta konkreetsele lapsele. Sotsiaalkindlustusametis hakkavad arvamusi koostama lastekaitse osakonna piirkondlikud spetsialistid. Kui Sotsiaalkindlustusamet leiab, et konkreetse juhtumi puhul ei oleks parim viis last abistada tema suunamine kinnise lasteasutuse teenusele, pakutakse lastekaitsetöötajale tuge ja nõustamist juhtumi lahendamisel.

Seoses seadusemuudatustega on tõusetunud küsimusi ka lastekaitseseaduse alusel sätestatud laste ja perede komisjoni moodustamise võimaluse osas. Mõned omavalitsused on seda ka juba teinud koondamaks valdkondadeüleselt laste ja peredega tegelevad piirkonna spetsialistid. Laste ja perede komisjoni võib moodustada näiteks valla- või linnavalitsuse juurde ning kinnitada selle ülesanded ja töökorralduse määrusega. Komisjon ei tohiks olla alternatiiv alaealiste komisjonile, vaid võiks tegutseda mitmetel eesmärkidel, nt:

  • lisatoena juhtumimenetluse käigus tehtavate keeruliste otsuste langetamisel;
  • valdkondadeülese strateegilise võrgustikuna, mis toetab ennetustegevust ning laste õiguste ja heaolu tagamist sektorite üleselt;
  • osaleda kohaliku omavalitsuse arengukava planeerimisel hinnates laste ja perede heaolu kohalikul tasandil (nt „Laste ja perede heaoluprofiili“ abil) ning toetades kohalikku omavalitsust arengukavas sisalduvate lapse õiguste ja heaolu tagavate põhimõtete järgimisel.

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakond toetab kohalikke omavalitsusi lastekaitse juhtumite lahendamisel, lapsele ja perele sobivate meetmete leidmisel ning lapse heaolu toetavate arengukavade koostamisel.

Aastal 2018 jätkub ka töönõustamine lastekaitsetöötajatele ja lastekaitsejuhtumite võrgustiku liikmetele. Täpsem informatsioon lastekaitse osakonna tegevusest ja teenustest on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehel www.sotsiaalkindlustusamet.ee.