Arvamusfestivalil arutleti heade suhete vajadusest koolikeskkonnas

Juba alates 1991. aastast kehtib Eestis ÜRO lapse õiguste konventsioon, mis muu hulgas sätestab, et lapsel on õigus kaasa rääkida temaga seotud küsimustes. Nii pakkus Audentese Erakooli 6.a klassi õpilane Rihard Rannamets välja, et augustikuus Paides toimuval Arvamusfestivalil võiks olla arutlusel koolikiusamise teema. Palusime Rihardil kirjutada ajakirjale „Märka last“, miks see teema oluline on. Samuti palusime arutelul osalenud psühholoogil ja Lastekaitse Liidu programmi „Kiusamisest vabaks!“ koolitajal Auli Andersalu-Targol anda edasi arutatut.  

Rihard Rannamets
Audentese Erakooli 6.a klassi õpilane

Talvel kogusid Arvamusfestivali korraldajaid ideid, millistest teemadest võiks augustis Paides toimuval Arvamusfestivalil lastearuteludes rääkida. Arutasime oma klassis, millised võiksid need teemad olla. Mulle tundus, et väga oluline on endiselt koolikiusamise teema. Seda arvasid ka mitmed minu klassikaaslased ning ka Arvamusfestivali korraldajad, kes valisid minu pakutud teema arutelude programmi.

Koolikiusamine toimub tänapäeval üha rohkem internetis. Seda ei ole seal nii näha nii nagu tavalist kiusamist. Mulle tundus, et oleks vajalik arutleda teemadel, et kuidas nutikiusamist märgata ja mida siis ette võtta.

Arvamusfestivalil toimunud arutelus osales kolm Audentese kooli õpilast – Mirtel Montvila, Elisabeth Ots ja Jan Alex Alla. Täiskasvanutest arutlesid ühiskonnaõpetuse, inimeseõpetuse ja ajalooõpetaja Kadi Aavik ning Lastekaitse Liidu programmi „Kiusamisest vabaks!“ koolitaja Auli Andersalu-Targo. Kahjuks jäin ise haigeks ega saanud seetõttu Arvamusfestivalist osa võtta. Arutelu juhtimise võttis enda kanda minu klassivend Jan Alex Alla. 

Auli Andersalu-Targo
Lastekaitse Liidu programmi „Kiusamisest vabaks!“ koolitaja

Vestluse algul arutasime seda, kas küberkiusamine on üldse olemas ja kuidas sellest aru saada, kas tegemist on kiusamisega. Jõudsime järeldusele, et küberkiusamine on kindlasti noorte elu reaalne osa ja mitmed neist on seda kas otsesemal või kaudsemal moel kogenud. Kiusamine päris elus ja virtuaalmaailmas on selline olukord, kus keegi korduvalt kannatab ja saab haiget oma kaaslaste tahtlikult halva käitumise tõtt. Sageli tunneb ta end neist nõrgemana ja tal on raske end kaitsta.

Arutlesime Arvamusfestivalil, millest kiusamine üldse alguse saab ja milliste tagajärgedeni võib viia. Tuli välja, et nii kiusajatele kui ka kõigile teistele inimestele on oluline kuuluda mingisse seltskonda. Selle soovi täitumise nimel võivad noored teha ka mõtlematuid tegusid, näiteks kedagi alavääristada, kartes muidu saada ise tõrjutuks. Ka kiusamise all kannatavale noorele on väga keeruline tunda ennast üksildasena. Talle ei lähe keegi appi ja ta ei julge ka ise abi küsida ning satub seetõttu isolatsiooni. Tagajärjed seltskonnast välja jäämisele võivad olla väga rasked kuni depressiooni ja enesetapumõteteni. Kuuluvusvajadus on üks olulisemaid vajadusi igale inimesele.

Kübermaailmas kiusamise eripäraks on selle keeruline peatamine. Kui mingi info, näiteks postitus foto või tekstina, on avalikuks tehtud, siis on raske selle levikut lõpetada ja väga paljud inimesed võivad seda näha. Ka anonüümsuse teema on küberkiusamisel keeruline, sest halvustavate postituste tegijad ei näe otseselt kui palju haiget nende teguviis teeb. Võib tekkida tunne, ei ole neil justkui vastutust oma tegude eest.

Oluline vestlust lõpetav teema oli kiusamisega toime tulemine. Kurvalt mõjus noorte poolt välja öeldud mõte, et vanematele või teistele täiskasvanutele kiusamisest rääkida nad eriti ei soovi. Noortel ei ole suurt usku, et täiskasvanud saaksid midagi nende heaks teha. Lootustandva mõttena jäi siiski kõlama, et kõrvalseisjate julgus sekkuda on üks oluline võimalus kiusamist lõpetada. Noored pakkusid ise välja mõtte koolis nutiseadmete kasutamise keelamisest. See võimaldaks neil omavahel rohkem suhelda ja üksteisele paremad kaaslased olla.

 

Foto autor: Monika Montvila