Ilm on juba näidanud oma helgemaid külgi: soojakraadid üle kümne, mitmed järjestikused päikselised päevad. Märkame, et mõnusalt kevadised tuuled sillutavad tee suve tulemisele, eks maikuud asjata lehekuuks nimetata – ka puud lehti kasvatades tunnevad, et võib hakata suveks valmistuma. Lapsepõlvemälestustest meenub, et suvi hakkas siis kui kooliuks oli suvevaheajaks lukku keeratud ning maale vanaema juurde sõidetud. Lapsed on rõõmsad „vabanemise“ üle ja lapsevanemad samas tunnevad kerget ärevust, kuidas laps suveperioodil hakkama saab – üksi kodus, vanaema juures, mis ta selle ajaga peale hakkab? Kas peaks talle tegevusi või hoopis seiklusi organiseerima?
Mida lapsed aga ise suvevaheajal teha soovivad? Selleks küsisime 65
lapselt vanuses 7-17 mõtteid, milliseid tegevusi nad suvel väga-väga ootavad – lasime vabalt unistada, täiesti piiranguvabalt! Laste mõtetele oleme juurde toonud Lastekaitse Liidu töötajate Helika, Heleni, Viive ja Marie meenutused oma suvedest ning soovitusi lisavad seiklus- ja looduskasvatuse praktikud: Sergei Drõgin (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia),
Reeli Engelbrecht (Tartu Kutshariduskeskus), Tipu Looduskool, Priidu
Leok (Pärnumaa Lastekaitse Ühing).
LASTE LEMMIKUD SUVEL ON ÕUETEGEVUSED
Kõikide laste peale kokku mainiti 54 korda tegevusi, mida soovitakse
teha õues. Neist kõige rohkem mainiti ujumist (15 korral), lihtsalt õues
olemist (17 korral), päevitamist ja rannas olemist (8 korral). Eriti on
meelistegevuseks veega seotud tegevused 7-8-aastatse laste hulgas,
neist ujumist on maininud 7 last, veeparki minemist üks laps.
See, et lastele õues ja veekogude ääres meeldib on vahva, oma mälestuses räägib ka Marie merest ja õues olemisest: Lapsepõlvesuvedega seondub esimesena meri. Mere ääres oli lapsepõlvekodu ja mere taga olid vanavanemad, kelle juurde mind ikka saadeti, et hoitud oleksin. Olin laps ajal, mil suveajal jõuti koju ja tuppa sageli vaid söögi- ja uneajaks, päev möödus enamasti õues ja kooliealisena ikka sõpradega külavahel, metsas ja rannas.
Laste huvide arvestamisest ja õuetegevustest räägib Reeli Engelbrecht,
aktiivtegevuste õpetaja:
Lastega tegevuste planeerimisel tuleks lähtuda laste vanusest ja huvidest.
Soovitan lastevanematel teha lastega neid asju, mida endale meeldis väiksena teha – tihti ei ole lastel kogemusi telgis magamisega, lõkketegemise
oskust ja ise oskust süüa teha.
Looduse avastamisele saab lapsevanem kaasa aidata, märgib Tipu
looduskool, näiteks ühiselt peale päikeseloojangut, mil ärkavad loomad
ja linnud, kes päeval puhkasid. Öisel rännakul – ilma taskulambita
– kohtume ööloomadega ja tajume oma ümbrust kõrvade ja silmade abil
hoopis teistmoodi. Selleks ei pea ilmtingimata metsa minema, ka asulates ja kultuurmaastikus on öö täis elu. Liikvel on näiteks siilid, nugised, rebased, nahkhiired, kakulised ja ööliblikad.
SOOVITAKSE LIHTSALT PUHATA
Lihtsalt “puhata” soovivad seitse last, puhkamise seostavad kolm last
konkreetse asukohaga: Saaremaa, Hiiumaa, Türgi, Ameerika; lisaks
mainiti ”mõnulemist” (1), ”lõbutsemist” (1).
Tihtipeale peitub laste tegevused lihtsates asjades, olemises, mängimises.
Helika räägib oma mälestustes kui palju tegevusi leiab vulisevate
vete ümber: Kui lumi hakkas kevadel kraavist kaduma, võis mind
tihti kraavist leida. Kraav oli kohe meie suvila aia taga, kuivenduseks.
Võisin pikki tunde kraavis mütata, st puhastada, rehitseda, süvendada,
tamme ehitada. Minu rõõm oli suur kui paps tegi mulle ühel päeval plekist
labadega vesiratta, mille koos kõige suurema vooluga kohta paigaldasime.
Mitu aastat järjest panin kevadel ratta lahtisulanud kraavi vett hakseldama – vaade oli lummav.
TÄHTSAL KOHAL SÕBRAD JA MÄNG
Laste soov on olla lihtsalt sõpradega koos – 18 last mainis sõpru ning üks
lapse soovib uusi sõpru leida. 11 last soovib suvel mängida, neist on digivahenditega seotud neli, kusjuures üks laps neist on juurde märkinud, et vaid halva ilmaga, kaks last mängivad oma loomadega. Iseendaga olemist
ja loomingulisi tegevusi mainitakse vähe – üks laps soovib joonistada ja
üks laps soovib raamatut lugeda. On näha, et sõpradega suvel koosolemise
soov tõuseb alates 9 aastaste grupist, kus mainiti sõpru 7 korral, 12-13 –
aastased mainisid juba 10 korda.
Oma lapsepõlvesuve meenutades räägib Helen kui mõnus oli õues
olemine, sõpradega maal tegutsemine, puhkus ja mäng: Suvevaheajad
veetsin vanaema juures maal koos õe ja tädipojaga. Mäletan varajast ärkamist pannkookide lõhna peale, kui vanaema oli lehmad juba
karjamaale viinud. Lapsi kaasati alati töödesse-tegemistesse meile jõukohasel viisil. Heinateo jaoks saime väiksed rehad ja just meie vastutusrikas töö oli lakas heintel hüppamine, et neid talveks loomadele rohkem mahuks. See oli lõbus! Vanaema ei sundinud meid kunagi tööd tegema vaid leidis võimalused meil aidata ja me tundsime neist tegevustest suurt rõõmu! Aga ega lapsed siis maal ainult tööd ei teinud – meie põhiline töö oli vaheajal ikka puhata ja mängida. Maal on suurepärased võimalused lastel tegutseda ja loovad olla – ehitasime takistusradu, mängisime kassipoegadega ja ronisime puude otsas. Sõime maasikaid ja liiga varajaseid herneid ning nautisime lapsepõlve.
SOOVIN OLLA LIHTSALT AKTIIVNE
Kaheksal korral mainiti erinevaid trenne või sportlikumad tegevusi
(tennis, akrobaatika, triatlon, ratsutamine, jalgpall, trenni teha). Üks laps
arvab, et soovib lihtsalt ”olla aktiivne”, mainiti ka batuudil hüppamist ja kalal käimise soove. Üks laps leiab, et nüüd on aeg, mil saab ülikaua üleval olla.
Priidu Leok räägib koos lapsega aktiivne olemisest, mille kaudu harjutatakse ka erinevaid oskusi:
Väga toredad ühistegevused on matkamised ja orienteerumised, kus on tihti ka grupid perekondadele ja algajatele. Enamasti seal aega ei võeta ja tähtis on vaid osavõtt. Positiivne on siin see, et pere liigub koos ja on kui üks tervik.
Kaart ja kompass on soovitav anda laste kätte ja lasta neil endil olukordi
lahendada ning vastutust õppida. Liikuma peab kõige väiksema või
aeglasema tempos. Õpitakse koostööd, teistega arvestamist, üksteise aitamist ja varustuse kasutamist. Märgatakse loodust ja inimese ning looduse suhet.
KAS ME PEAME KUSKILE MINEMA?
Vähemuses oli tegevusi konkreetsete soovidega külastada nö tegevuskeskusi. Laste soov ”mingisse kohta minna” on seotud festivali (2), KUMU (1), lõbustuspargi (1), veepargi (2), tantsu- ja laulupeol osalemise (1), messile minemisega (1). Reisimist mainiti kümnel korral, neli last olid välja
toonud ka konkreetsed sihtkohad (Venemaa, Hispaania, Pärnu, Inglismaa).
Laagrid on samuti populaarsed – kaheksa last soovib suve jooksul
laagrisse minna. 15-17-aastased lapsed olid need, kes mainisid
festivale, messe ja laulu-ja tantsupeol osalemist, kuid samas reisimist ja
konkreetseid sihtmärke mitte.
Viivele on jäänud suvemälestusena meelde oma esimene käik suurde
linna: Minu lapsepõlve üks paljudest suvemälestustest on seotud Pärnuga
– esmakordselt suures linnas käik, bussisõit uhke suure bussiga, roosa
kleit, mere ääres suvitamine ja kullakarva puudritoos – need on need, milles on suvesoojust ja -valgust, väikese, pea kooliteed alustava plikatirtsu maailma avastamise algust. Mäletan, et ema-isa andsid sünnipäeva hommikul teada, et kingituseks on kleit, kaunis heleroosa,
kahe suure taskuga ja veidi tumedama roosa ümmarguste nööpidega,
ja puhkus Pärnu randa – ootusärevus oli suur, maalapsena sain esmakordselt minna suurde linna ja mere äärde. Puudritoosi kinkis
Leningradi proua – mis sest, et see oli puudrist tühi, see polnudki peamine –
aga väike peegel ja kullakarva karbike oli seda väärt, et üks väike tüdruk
õnnelikuks teha. Seda puudritoosi mul enam pole, kuid armas mälestus on
jäänud, alles on roosa kleit, mida oma lapsepõlves kandis minu tütar ja alles on mälestus esimest Pärnu rannapuhkusest.
SUVI KUI PEREGA KOOSOLEMISE AEG
Vähesed lapse tõid välja tegevusi koos perega: mainitud neli korda – lihtsalt
aega veeta, rannas käia, päevitada, süüa jäätist ja arbuusi, telkida. Vanavanemale või vanavanematele külla minemist on maininud kaks last.
Ma mälestustes räägib ka Helika ühistest sõitudest loodusesse:
Käisime vanematega aeg-ajalt väljasõitudel, kus pikkadel sõitudel
magasin tihti meie žigulli tagaaknal.
Telkimine oli mu lemmik – panime koos ülesse poola telgi, puhusime
täis kummimadratsid ja ajasime telgist välja mustmiljon sääske. Paps
võttis pagasnikust maailma kõige väiksema priimuse ja tegi väikeses
potis Kukesuppi. Oh, kas on paremat maitset, kui kuskil kadakate vahel telgi ees lürbitul Kukesupil? Paar päeva tagasi nägin kodupoes oma üllatuseks Kukesuppi müügil. Peaks vist järgmisele süstamatkale kaasa võtma ;-)
SUVEL ON AEGA KA TÖÖTAMISEKS
Suvel tööd soovib proovida 3 last ja üks soovib minna malevasse ja ühel
korral on mainitud ka vabatahtlikuna üritusel osalemist. Kuna üle 14-
aastaste vastajate grupp oli väike, võib öelda, et peaaegu kõigil oli mõttes
töötamine, nooremad töö praktiseerimise peale ei mõtle, nii nagu üle
14-aastased ei mõtle mängimisele.
SUVI ON JÄÄTISEAEG!
Parim aeg jäätise söömiseks on suvi – viis last teevad seda kindlasti! Üks
laps läheb spetsiaalselt selleks oma perega randa, et lisaks jäätisele ka
arbuusi kõrvale mekkida.
KOKKUVÕTE
Laste soovid on lihtsad – puhata ja mängida. Kuid mis on suvel ja
suvesoovidel armastusega pistmist? Mis on lapsevanema kõige olulisem
soov? Et tema lapsest kasvaks tubli inimene, kõige lihtsamalt öeldes.
Tegevus ei ole asi iseeneses, vaid see on vahend toetamaks kasvatust.
Kokkuvõtteks Sergei Drõgini mõtted seiklusest ja armastusega nägemisest:
Termin Seikluskasvatus tekitab nägemuse millestki äärmiselt põnevast
ja huvitavast. Ehitatakse järjest uusi seiklusradu, mis on tore, kuid
iseloomustab pigem seiklust. Samas kasvatus, mis on antud sõnaühendis
olulisem, jääb varju. Me unustame, et just kasvatuse jaoks on kõik see
seiklus. Pidevalt mõtleme välja kasvatusmeetodeid ehk mida lastega võiks
teha. Kuid kõige olulisem arusaam – kelle käes need meetodid on – jääb
üldse tähelepanuta. Kasvatus ei ole miski muu, kui koosviibimine lapsega,
ehk – isiklik eeskuju. Oluline mitte see mida ma lastega teen vaid KUIDAS ma seda teen! Lähen lastega matkale, sõidan rattaga, töötan aias, räägin temaga või lihtsalt ootan teda ja valmistan sööki… Kas ma teen seda Armastusega? Palun jätke meelde, et kasvatus ilma Armastuseta teeb inimese kahepalgeliseks! Aga kohustus ilma Armastuseta teeb inimese ärrituvaks… Kas on tuttav? Siiralt soovin vanematele jõudu ja tarkust vaadata lastele just nimelt Armastuse silmadega. See on kõige olulisem asi mida lapsed vajavad kuna Armastus toob õnne ning õnnelikud lapsed arenevad paremini kui õnnetud.
Mõnusat ja lahedat suveootust!