Priidu Leok, Pärnumaa Lastekaitse Ühing
Eestimaa ilus suvi kutsub end aktiivselt nautima. Iga pere leiab kindlasti sobiva tegevuse ja õnneks on valik lai. Lisaks enda planeeritavale on lihtne ja mugav osaleda ka teiste organiseeritud üritustel. Toimub palju rahvaspordiüritusi, festivale jne. Tihti on rahvaspordiüritustel laste tegevused tasuta või sümboolse tasu eest. Lastele võimaluse ja kogemuse andmine on siis ju vaid vanema soovi ja tahte taga.
Kui eesmärgiks on tervist toetav ja arendav ühistegevus, on selleks parim viis liikumine värskes õhus. Soovime, et lapsel ei tekiks tõrget ja ta on ka tulevikus avatud uutele kogemustele ning valmis praegu tehtavat kordama. Selleks tasub alustada lihtsamatest ja rahustavamatest ühistegevustest. Väga toredad ühistegevused on matkamised ja orienteerumised, kus on tihti ka grupid perekondadele ja algajatele. Enamasti seal aega ei võeta ja tähtis on vaid osavõtt. Positiivne on siin see, et pere liigub koos ja on kui üks tervik. Kaart ja kompass on soovitav anda laste kätte ja lasta neil endil olukordi lahendada ning vastutust õppida. Liikuma peab kõige väiksema või aeglasema tempos. Õpitakse koostööd, teistega arvestamist, üksteise aitamist ja varustuse kasutamist. Märgatakse loodust ja inimese ning looduse suhet.
Pärast ühistegevust on soovitav võtta ka aega, et koos lastega läbi arutada toimunud tegevus. Jälle tuleb lapsi kuulata ja rääkima julgustada, mis neil välja tuli ja mida neile meeldis teha. Samas tuleb lasta neil rääkida, mis sel korral valesti läks ja mida teinekord muuta või teisiti teha. Võimalusel tuleb alati laste arvamusega arvestada.
Ühistegevusi on kindlasti soovitav teha juba lasteaialastega. Kiiresti tuleb kätte see vanus, kui nutividinad ja rämpstoidud tulevad konkureerima tervislike eluviisidega. Juba põhikooli teise või kolmanda astme last naljalt enam nutividinast „kätte ei saa“, ning kui tal puudub varasem aktiivse tegevuse positiivne kogemus, siis on väga raske seda tema jaoks luua.
Ääretult tähtis on ka lapsevanema enda eeskuju. Me ei saa rääkida lapsele väärtustest, mille järgi me ise ei ela. Kui laps näeb lapsevanemat aktiivset ja tervislikku elu elamas, tekib tal endal ka soov sellest osa saada.
Rahvaspordiüritustel on võimalus ka aja peale distantse läbida. Võistelda saab jooksmises, triatlonis, rattasõidus, avaveeujumises, rulluisutamises jne. Saavutusspordiga tegeledes on jälle omad punktid, millele tähelepanu pöörata. Alati peab arvestama lapse enda tahet ja võimeid. Kui lapsevanem soovib midagi rohkem, kui laps ise ja avaldab survet pannes last tegema midagi, mis lapsele üle jõu käib, siis võib tegevuste suhtes tõrge tekkida. Lapsevanemad saavad lapsele olla eelkõige kui toetavad ja motiveerivad taustajõud. Võistlussport annab võimaluse lapsel saada ka tähelepanu ja tunnustust. Samas tuleb jälgida, et ka nendel lastel, kes esikolmikusse ei mahu motivatsioon ei kaoks. Head on võistlused, kus kõik lõpetajad saavad mälestuseks ühesuguse meene. Ära ei tohi unustada ka peaeesmärke, milleks on parem tervis ja perekonnaga koos oldud kvaliteetaeg.
Lapsele on suur asi, kui ta saab oma oskusi vanematele näidata ja kui vanemad oma aega temale pühendavad. Tihti mäletatakse lapsepõlves osaletud rahvaspordiüritusi kogu elu ning need aitavad perekonnasidemeid tugevdada.
Lapsed leiavad üritustelt endile ka sõpru. Mõned lapsed on juba lasteaiast-koolist-trennist tuttavad mõnega tekib kontakt just üritusel. See annab võimaluse ka sotsiaalselt aktiivselt suhelda ning laiendab omakorda noore kujuneva inimese maailmapilti. Ka näevad lapsed üritustel teisi peresid ning nende liikmete omavahelisi suhtlemisi. Õpitakse viisakusreegleid „fair play“ põhimõtteid, poodiumil üksteisele käe andmist jne.
Tihti on rahvaspordiüritustel ka tuntud Eesti sportlasi või teisi avaliku elu tegelasi. Sotsiaalse suhtlemise kogemust lisab seegi kui saadakse kellegi autogramm või tehakse ühispilt. Noor inimene tunneb kuuluvustunnet ja tema sõpruskond hakkab koosnema aktiivsetest ja oma tervisest hoolivatest inimestest, kes kokku moodustavad ühe sõbraliku ja toetava pere.
Kui on soov teha keerulisemaid tegevusi, võib proovida ööga kanuu või rattamatka. Varakevadel kui jõed jääkaane alt vabanevad annab kõrge veetase võimaluse läbida ka neid jõgesid, mis teistel aastaaegadel madala veetaseme tõttu mugavalt läbitavad pole. Distantsi pikkus ja matka raskusaste võiks olla planeeritud eelkõige kõige väiksemate järgi. Külmadel öödel on põnev köetavas telgis ööbida või kasutada matkapoodides müüdavaid miinuskraadi magamiskotte. Toredad on ka RMK majakesed, mida sümboolse tasu eest kasutada saab. Matkata võib giidiga või ilma, aga soovitav on, kui täiskasvanuid on mitu ning mõeldud on ka sellele, mida kriisis teha. Esimesel korral võiks kasutada matkakorraldajate abi. Suvel tuleb jälgida tuletegemise piiranguid ja prügi võtke endaga kaasa.
Olge julged ja loovad ning avastage ilusat kodumaad.