Ena Soodla
Rahvastiku- ja perepoliitika nõunik
Siseministeerium
Eesti Vabariigi Põhiseaduse alusel on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all.
Kuidas siis riik meie perekondi kaitseb ja hoiab?
Vabariigi Valitsuse üheks eesmärgiks on Eesti kui peresõbralik riik. Seega peavad peredele pakutavad toetused ja teenused olema piisavalt kättesaadavad, asjakohased, ennetava loomuga ning toetavad, et pered püsiksid tervena, oleksid turvalised ja tagaksid lastele soodsa arengu- ning elukeskkonna.
Statistika aga näitab, et paljud pered ei pea pingetele vastu ning lagunevad. Armastusest ei piisa alati kokkujäämiseks, kõigi osapoolte rahulolekuks või turvaliselt elamiseks. Igal perekonnal on oma nägu ja spetsiifilised probleemid. Mõnikord ongi targem lahku minna kui kokku jääda.
Kahjuks puudutab lahkuminek ebameeldivalt paljusid inimesi: lahutavat paari ennast, nende lapsi, vanavanemaid, sugulasi, sõpru jne.
Ideaalis suudavad perekonna loonud ja lapsed saanud inimesed teineteist mõista, aktsepteerida ning omavahelisi suhteid niimoodi hoida, et perekond muutub ajas aina lähedasemaks ja vastastikused tunded sügavamaks. Kahjuks saab ideaalmaailm osaks vaid vähestele perekondadele. Igal neist on omad mured ja mustrid, millega kas tullakse suuremal või vähemal määral toime – või siis mitte.
Lahutuse vältel suureneb pingeväli, mida on raske taluda nii täiskasvanutel kui lastel. Nii kooselus kui lahku minnes tuleb aga mõelda, kuidas tunneb ennast laps, mida näevad tema silmad ning kogeb väike hing. Lapse elukeskkonnaks on ju vanematevaheline suhe, mis jääb teda mõjutama ka peale ema ja isa lahkuminekut.
Lahutus loob uued rollid. Armastajatest, senisest abielupaarist saavad eksid. Samas võib olla eksabikaasa, ekselukaaslane, aga vanema roll jääb. Vanematel on ka peale lahutust kohustus oma laste eest hoolitseda ja nende eest vastutada.
Kuidas saavutada tasakaal mineviku ja oleviku vahel nii, et lapse huvid oleksid kaitstud ja elu saaks võimalikult turvaliselt jätkuda?
- Luba endale leinamist ja arvesta, et leinal puudub kalender. Kohanemine võtab aega ja selles protsessis tuleb üle elada palju erinevaid tundeid.
- Ka lapsed leinavad, kuid ei oska seda väljendada.
- Vaata enda ümber: millistele sinu turvavõrgustikus olevatele inimestele ja spetsialistidele saaksid toetuda?
- Osad vanemad tulevad uue olukorraga paremini toime kui teised, kuid kerge ei ole kellelgi.
- Lahutus on väga suuri ressursse (nii sisemisi kui väliseid) nõudev protsess. Paljud vajavad sel hetkel toetust, mõistmist ning ärakuulamist, sest ühe perekonna maailm on kokku kukkunud.
Lahutuste osakaal Eestis on Euroopas üks kõrgemaid. Mingil põhjusel ei osata oma lähisuhteid hoida. Tark suhe ja arukas armastus vajavad panustamist, kuulamist, turvalisust, aktsepteerimist, jagamist ning avatust. Kui kõigeks selleks oskusi ja võimeid napib, on võimalik minna nt tõenduspõhistele ennetavatesse PREP-paarisuhte koolitustele, keerulisemate olukordade puhul ka pereteraapiasse. Kui paarisuhet ikkagi ei ole võimalik koos hoida ja lahutus realiseerub, tuleb arvestada, et ees ootavad läbirääkimised ja kompromissid ning parimal juhul konsensus, kuidas edasist elu korraldada.
Mõistlik lahutus jätab lapsele alles teda armastavad ja toetavad vanemad, keda ka tema vastu saab armastada. Lapse maailmas jäävad ema ja isa alati kokku ning leppimine lahusolekuga võtab palju aega.
Lahutusega algab aeg, kus on vaja teha tarku otsuseid, et hoida oma lapse vaimset tervist ja teisi riske võimalikult madalal. Uue elukorraldusega seotud otsused peavad lähtuma eelkõige laste huvidest. See on väljakutse, millega osad lapsevanemad saavad hakkama ise, osad pöörduvad spetsialistide (nt perelepitajate või lastekaitse) poole ja osad kohtusse. Sellest tulenevalt on siseministeerium koostöös sotsiaal- ja justiitsministeeriumiga alustanud riikliku perelepitussüsteemi loomisega.
Eestis läbi viidud uuringute põhjal on perekonnaõiguslikud vaidlused tihti kõigi osapoolte jaoks emotsionaalselt rasked, kuna vanemad võivad sellistes olukordades laste huvid unustada, nendega manipuleerida ning segada omavahelistesse tülidesse. Sageli ei suudeta pärast lahkuminekut laste edasises kasvatamises ja/või ülalpidamises kokkuleppele jõuda. Erinevate lapsi puudutavate küsimuste lahendamiseks pöördutakse kohtu poole igal aastal ligi 4000 korral.
Teiste riikide uuringutulemuste järgi aga on teada, et kohtumenetlusest paremini aitab just perelepitus keskenduda lapse huvidele ning avaldab tema kasvatamisele positiivset mõju isegi 12 aasta pärast lepituse läbiviimist.
Mitmetes riikides, kus lapsega seotud küsimusi lahendatakse peamiselt kohtuväliselt, on perelepitus tasuta teenus. Tasuta seetõttu, et inimesi motiveerida kohtumenetluse asemel kasutama alternatiivseid lahendusi.
Perelepituse kasutamine varajases faasis on justkui investeering, mis aitab tulevikus tekkivaid probleeme ära hoida või leevendada. Rahumeelselt kokkulepeteni jõudmine viib ka lapsesõbralikuma lahenduseni. Selline lahendus aitab kokku hoida nii aega kui kohtukuludele minevaid ressursse. Perelepituse õnnestumise korral jõutakse lahenduseni kiiremini, mis tähendab kulude kokkuhoidu ning on pere jaoks emotsionaalselt vähemkurnav. Samas tuleb ette ka olukordi, kus lepitus nurjub ning kohtusse pöördumine on vältimatu.
Perelepitus Eestis
Hetkel on perelepitus Eestis peredele tasuline teenus. Osade kohaliku omavalitsuste toetusel on võimalik saada teenusele ka tasuta või osalise tasu maksmisega. Täpsema info saamiseks tuleb pöörduda registripõhise omavalitsuse lastekaitse spetsialisti poole. Infot perelepitajate tegevuse ja spetsialistide kohta on võimalik saada ka veebilehelt http://lepitus.ee/uhingu-info.
Perelepitus tulevikus
Perelepituse puhul on tegemist vanematevahelise koostöö ja kokkulepete sõlmimise toetamise, mitte paarisuhte lepitamisega. Kaalumisel on nimetuse muutmine vanemluslepituseks. Vanemluslepituse teenuse rakendumisel täidab riik lastekaitse seaduse sätteid § 6 lg 2 ja § 7 lg 2. Sellega tagatakse eelkõige laste huvide kaitse ja toetatakse lapsevanemate paremat toimetulekut ning lahutusjärgseid suhteid. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on perelepitus riikliku süsteemina peredele kättesaadav aastaks 2022.
Meelespea
Lapsed vajavad eluterveid suhteid nii ema kui isaga, muidugi kui vanematel ei ole just tõsiseid isiksuse- või käitumuslikke probleeme nagu sõltuvusainete kuritarvitamine, füüsiline või emotsionaalne ahistamine. Lapsed vajavad vanemaid, kes teevad koostööd, jagavad omavahel vanemlusülesandeid ja kohtlevad teineteist kui oma laste teist vanemat.
- Keskenduge lapse huvidele, mitte vanema õigustele.
- Otsige arendavaid koolitusi, mis aitavad uute rollidega paremini toime tulla (nt „Dialoog laste nimel“ – toetab vanemlust; PREP-üksikisikutele „Minu suhe on minu kätes“ – toetab kärgperega seotud teemasid ja kasuvanema rolli).
- Leppige kokku vanemluskava punktides, vajadusel otsige abi ja tuge perelepitajalt.
Kasutatud allikad
1 https://prep.ee
2 Lastekasvatus pärast lahutust. Philip M. Stahl. 2007.
3 https://www.dialooglastenimel.ee
4 https://prep.ee
Lugu ilmus Lastekaitse Liidu “Märka Last” maikuu veebiajakirjas.
Seekordne number on vanemluse ja isaks olemise teemaline.
HEA TEADA!
SA Väärtustades Elu ja Eesti Lepitajate Ühingu ühisprojektis „Laste ja perede heaolu tagavate teenuste koostööpakkumine” pakuvad perelepitajad 2020-2021. a lahku läinud peredele tasuta perelepitusteenust. Tasuta perelepituse teenuse saamiseks kirjuta info@lepitus.ee.