Tere! Oled sattunud Märka Last! ajakirja arhiivi.


MTÜ Lastekaitse Liit andis kuni 2023. aastani välja Märka Last nimelist ajakirja tutvustamaks lapse õiguse edendamise alast tegevust Eestis ning andmaks häid näpunäiteid lapsevanematele.
Alates 2024. aastast leiab Märka Last sisu uuenenud veebiportaalist: markalast.ee

„Igaühel on kuskil keegi“ – meetod „Pere Lahendusring“ laste ja perede toetamiseks

Anniki Lai
Ennetustegevuse Keskus

Mis on „Pere Lahendusring“?

Pere Lahendusring on koosolek perekondadele ja nende võrgustikele (sugulased, sõbrad, tuttavad), et leida tekkinud probleemidele lahendusi ning teha lapse vajadustest ja huvidest lähtuvalt ühiseid otsuseid. Lahendusringi fookuseks on välja selgitada, mida pereliikmed saaksid lapse olukorra parandamise nimel ära teha. 

Võimaluse sellises lahendusringis osalemiseks pakuvad perele lastekaitsetöötajad ja teised lastega töötavad spetsialistid. Nemad annavad ka otsuste tegemiseks vajalikku infot.

Lahendusringi läbiviimise eesmärgiks on jõuda pere enda poolt koostatud praktilise tegevusplaanini, kuidas lapse eest hoolitseda ja tema muredele toimivaid lahendusi leida. 

Lahendusringi protsessi juhib vastava ettevalmistuse saanud koordinaator, kes aitab pereringil valmistuda lahendusringiks ja tegevusplaani koostamiseks ning toetab neid kogu protsessi vältel. Koordinaator kui neutraalne osapool võimaldab perega positiivset ja võimusuhteta partnerlust. Selleks ei saa olla lastekaitsetöötaja ega muus valdkonnas lapse või pere juhtumit korraldav spetsialist.  

„Pere Lahendusring“ põhineb lihtsal  printsiibil: perekondade ja spetsialistide vaheline praktiline partnerlus aitab luua lastele turvalise ning hoolitseva elukeskkonna. Selleks on oluline võimaldada peredel olla oma laste tuleviku kavandamisel keskses rollis. Reaalne partnerlus tagab tasakaalu ja tõhusama koostoime ametkondade poolt pakutava abi ning pere enda poolt leitud lahenduste vahel. 

„Pere Lahendusringi“ alusväärtused.

  • Inimesel on õigus oma päritolule, sugulussuhetele ja kultuurile läbi oma elu.
  • Igaühel – eriti lastel – on õigus osaleda ja saada tuge selleks, et nende hääl oleks kuuldud.
  • Perekonna ja sõprade tugivõrgustiku laiendamine ning tugevdamine on sama oluline kui tegelemine konkreetsete muredega.
  • Perering, mitte ametkond, on esmane lapse hoolitsuse, kaitse ja heaolu tagaja. 
  • Peredel on õigus riigi toetusele, mis edendab nende enda tugevusi ja vanemlikke oskusi.   

„Pere Lahendusringi“ meetod (ingl Family Group Conference) sai alguse 1989. aastal Uus-Meremaa maooride kultuuritraditsioonidest. Seal abistab laiem perering keerulistesse olukordadesse sattunud pereliikmeid, leides vanemliku hooleta jäänud lapsele hooldaja talle lähedaste inimeste seast. Praegu on meetod kasutusel väga paljudes maailma riikides, sh 18 Euroopa riigis. 

Pere lahendusringide kasutusalad ja tulemused.

Pere lahendusringe (PLR) kasutatakse selleks, et võimestada ja julgustada perekondi oma raskustele ise lahendusi leidma ning ennetada probleemide süvenemist. Näiteks võib lahendusringe läbi viia vanemliku hoolega seotud murekohtade lahendamiseks, nagu alkoholi liigtarvitamine, vanemate lahkuminekuga tekkinud raskused, lapse koolikohustuse mittetäitmine või käitumisprobleemid.

Lahendusringide abil saab perele pakkuda lisatuge laste hooldamisel ja kasvatamisel, kui nad seda oma olukorra tõttu vajavad – näiteks üksikvanemluse või pereliikme raske haiguse korral, asendushoolduse organiseerimisel või mõnel muul puhul. 

Nende probleemide lahendamiseks kutsutakse perele appi  tugivõrgustik – vanavanemad, sugulased, sõbrad, tuttavad, naabrid –, kes saavad perekonnale lapse turvalisuse tagamisel konkreetsete tegudega toeks olla. Igaühel on alati kuskil keegi, kes saab aidata. 

Teadaolevalt on vähene sotsiaalne tugivõrgustik või isoleeritus üheks laste väärkohtlemise riskifaktoriks. Vanematele võib tunduda, nagu poleks kriisiolukorras kellegi poole pöörduda või et nende vanemlikest oskustest ei piisa positiivsete rollimudelite puudumise tõttu (Thompson, 2015). „Pere Lahendusringi“ meetodi oluliseks osaks ongi perekonna sotsiaalse tugivõrgustiku suurendamine ning laiema pereringi kaasamine lapse kasvatamisse ning hooldamisse. Uuringute alusel võib meetodi rakendamine parandada pingestunud või purunenud peresuhteid, suurendada perekonna sotsiaalset tugivõrgustikku, omavahelist usaldust ning seeläbi laste turvalisust (Mitchell, Tisdall, 2018, Corwin et al., 2019). 

Šotimaal läbi viidud uuring näitas, et „Pere Lahendusringi“ protsessi tulemusena märgati muuhulgas ka pereliikmete individuaalsete võimekuste suurenemist ning enesekindluse ja -austuse paranemist, misläbi pereliikmed on tõenäoliselt paremini valmis järgmiste võimalike konfliktide lahendamiseks. Nähti ka koostöö paranemist ja võrdsema partnerluse teket perede ning sotsiaalteenuseid korraldavate ametnike vahel. Uurijad tõdesid, et kui ametnikud ja spetsialistid võimaldavad peredel rohkem vastutada, sõltuvad need suurema tõenäosusega ka vähem välisest abist (Mitchell, Tisdall, 2018). 

Eestis on „Pere Lahendusringi meetod“ kasutusel alates aastast 2019.

„Pere Lahendusringide“ läbiviimisega tehti algust Viljandis, Põltsamaal ja Türil „Perepesade“ (ennetus- ja peretöökeskuste) pilootprojekti raames. Kolme Perepesa tegevusega seotud inimesed läbisid „Pere Lahendusringi“ koordinaatorite väljaõppe Inglismaa koolitajate poolt ning on nüüdseks saanud esimesi praktilisi kogemusi.

Lahendusringe on viidud läbi peredes, kus vajati suuremat sotsiaalset toetust seoses lapse koolikohustuse täitmisega, esines konfliktseid peresuhteid, vanemate lahutus tekitas kasvatusprobleeme, oli raskusi lasteaiaga kohanemiseks jne.
Esimesed kogemused on väga vajalikud, et õppida nii edusammudest kui kitsaskohtadest ja teha edasiseks tegevuseks vajalikke parandusi. 

„Pere Lahendusringi“ meetodi arendamist juhib Eestis alates aastast 2020 MTÜ Ennetustegevuse Keskus. Meetodi laiendamist omavalitsustele on rahastanud Sotsiaalministeerium ning tegevusi korraldatakse strateegilise partnerluse projekti „Koostöös laste ja perede heaks“ raames. Lahendusringi koordinaatorite toetamiseks ja praktika juhendamiseks on rahalist toetust saadud Hasartmängumaksu väiketoetuste voorust.

Projekti käigus korraldatakse lahendusringi koordinaatoritele kaks neljapäevast baaskoolitust, valmistatakse ette Eesti oma mentorid ja koolitajad, pakutakse koordinaatoritele praktikajuhendamist ning asutakse kavandama mõju-uuringut. 

Käesoleva aasta aprillis korraldas Ennetustegevuse Keskus COVID-19 epideemiast tulenevale eriolukorrale kohandatud ja Pere Lahendusringi meetodi baasil lühikursuse nendele omavalitsuste inimestele, kes osalevad septembris toimuval neljapäevasel koordinaatorite baasväljaõppel. 

Kuidas saab „Pere lahendusring“ Sinu perekonda aidata?

Pere lahendusring pakub tuge, et pere saaks ise koostada tegevusplaani oma lapsega
seotud probleemide lahendamiseks. Lahendusringi meetod annab järgmised võimalused:

  • toob kokku laiendatud pereringi,
  • võimaldab Sinul ja Su lapsel tegevusplaani koostamisel teha oma arvamus teatavaks ning võtta vastu teie elu puudutavaid otsuseid,
  • aitab planeerida tegevusi, mis toetavad Sinu lapse heaolu,
  • annab selge suuna lapsevanematele ja last kasvatavatele isikutele,
  • aitab lapsel saada tuge ja abi nendelt inimestelt, kes on tema jaoks olulised.

Veel infot: www.ennetuskeskus.ee
Perepesade pilootprojekti viib ellu Lapse Heaolu Arengukeskus.

Pilt: pxhere.com 

Kasutatud allikad

Corwin, T.W., Maher, E.J., Merkel-Holguin, L., Allan, H., Mollinshead, D.M., Fluke, J.D. (2019). Increasing Social Support for Child Welfare-Involved Families Through Family Group Conferencing. The British Journal of Social Work, Volume 50, Issue 1, January 2020, Pages 137–156, https://doi.org/10.1093/bjsw/bcz036.

Mitchell, M., Tisdall, K. (2018). https://www.children1st.org.uk/media/6738/fgcbriefingpaper.pdf

Thompson, R. (2015). Social support and child protection: Lessons learned and learning. Child Abuse & Neglect411929.


Lugu ilmus Lastekaitse Liidu “Märka Last” maikuu veebiajakirjas.
Seekordne number on vanemluse ja isaks olemise teemaline.

Päisefoto: pxhere.com