Pirjo Turk
Töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik
Sotsiaalministeerium
Üha rohkem isasid võtab aja maha, et osaleda oma lapse esimeste elukuude kasvamise rõõmus. Seda kinnitab lisaks vanemahüvitise statistikale ka isapuhkust kasutavate isade arvu järjepidev suurenemine.
Viimastel aastatel on vanemahüvitiste süsteemis vastu võetud mitmeid muudatusi, mis võimaldavad väikelapse eest hoolitseda mõlemal vanemal. Pered on need hästi vastu võtnud ja vanemahüvitist saavate isade osakaal liigub ootuspärases tempos ülespoole.
Jooniselt nähtub, et Eesti ühiskonnas on oma laste eest hoolitsevad isad saamas normaalsuseks ja seda juba pisikeste esimestel elukuudel.
Isade osakaal vanemahüvitise saajate seas (vanemahüvitise esmakordsed määramised) ning hinnanguline isapuhkuse kasutajate osakaal nende seas, kellel on selleks õigus (2013-2019)
Neil peredel, kuhu sel suvel oodatakse uusi järeltulijaid, on põhjust rõõmustada: isadel avaneb võimalus võtta 30 päevaks isapuhkust ja saada selle eest täiendavat vanemahüvitist. Kui seni oli töö- ja teenistussuhtes isadel võimalik kasutada 10-tööpäevast isapuhkust kaks kuud enne või pärast lapse sündi, siis nüüd tekib 30-kalendripäevase isapuhkuse õigus kuni 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi, seda kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Samuti on isadel võimalus kasutada isapuhkuse õigust ühes osas või osade kaupa. See tähendab, et isapuhkuse võib välja võtta korraga 30 päeva ulatuses või kasutada osa siis, kui laps sünnib ning teise osa siis, kui laps on juba suurem, näiteks aastane.
Kui siiani on õigus saada isapuhkust ja ka isapuhkuse tasu olnud vaid töölepingu alusel töötavatel isadel, siis alates 1. juulist tekib kõikidel isadel õigus saada täiendavat vanemahüvitist 30 päeva ulatuses, hoolimata tema töisest suhtest või -staatusest. Isa täiendav vanemahüvitis arvutatakse nii nagu vanemahüvitiski ehk vanemahüvitise arvestusperioodi jooksul saadud sotsiaalmaksuga maksustatud töise tulu alusel.
Vanemahüvitise arvestusperiood on 12 kalendrikuu pikkune periood, mis eelneb lapse sünnikuust lahutatud üheksale täispikale kalendrikuule.
Üleminek vanalt süsteemilt uuele
Peredel, kus lapse eeldatav sünnikuupäev langeb juulikuu algusele, tuleb silmas pidada, et soovi korral kasutada 30-päevast õigust isa täiendavale vanemahüvitisele ja isapuhkusele tuleb seda teha alates juulikuust. Seega kui lapse eeldatav sünnikuupäev on näiteks 7. juuli, oleks isal vana süsteemi järgi õigus hakata 10-tööpäevast isapuhkust kasutama juba kaks kuud enne ehk alates 7. maist. Kui isa aga taotleb oma tööandjalt isapuhkusele jäämise õigust enne juulikuud, tekib tal õigus isapuhkusele vana skeemi järgi ehk kümne tööpäeva ulatuses. Uue süsteemi alusel isal niisugust õigust ei teki. Seega toodud näite varal soovitaksime isal kasutada oma õigust alates juulikuust.
Tuleb meeles pidada, et kui isa on vana skeemi alusel ära kasutanud isapuhkuse päevad ehk kümme tööpäeva, ei ole tal uue isapuhkuse skeemi alusel isapuhkuse päevadele õigust. Seega uus isapuhkuse ja täiendava vanemahüvitise saamise võimalus tekib kõigil neil isadel, kelle laps sünnib pärast 1. juulit 2020 ja kes hakkavad oma õigust isapuhkusele ja/või isa täiendavale vanemahüvitisele kasutama pärast nimetatud kuupäeva.
Kuidas taotleda isapuhkust ja/või isa täiendavat vanemahüvitist uue skeemi alusel?
Kui isa soovib tulevikus kasutada oma õigust isapuhkusele ja/või isa täiendavale vanemahüvitisele, tuleb tal siseneda Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) iseteenindusse. Isapuhkuse ja/või isa täiendava vanemahüvitise kasutamiseks kuni 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi tuleb iseteenindusse sisestada ema isikukood ja lapse eeldatav sünnitähtaeg. Kui isa soovib kasutada oma õigust isapuhkusele või isa täiendavale vanemahüvitisele pärast lapse sündi, teeb Sotsiaalkindlustusamet isale vastava pakkumise, mida on võimalik näha samuti SKA iseteenindusest. Isa täiendav vanemahüvitis makstakse alati pärast lapse sündi ja lapse rahvastikuregistris registreerimist.
Töö- või teenistussuhtes isa ei pea enam isapuhkust taotlema tööandja kaudu, kuigi soovitatav on enne isapuhkuse planeerimist siiski see tööandjaga läbi rääkida. Kui lapse isa on iseteeninduses ära märkinud perioodi, mil ta soovib isapuhkust kasutada, saadab Sotsiaalkindlustusamet tööandjale selle kohta teate. Kui isapuhkuse taotlejal on mitu tööandjat, tuleb SKA iseteeninduses märkida isapuhkuse soov kõikide tööandjate juures.
Nagu ka rasedus- ja sünnituspuhkus, on isapuhkus kvalifitseeritav individuaalpuhkusena (mida ei saa teisele vanemale üle kanda), mistõttu eeldatakse, et isa sel perioodil tõepoolest puhkab ning pühendub lapsele.
Seetõttu makstakse töö- või teenistussuhtes isadele täiendav vanemahüvitis välja vaid juhul, kui isa viibib isapuhkusel.
Täpsemalt on võimalik lugeda isa täiendavast vanemahüvitisest ja isapuhkusest siit: www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused
- Sama loo venekeelne versioon: Вступающие в силу новые условия отцовского отпуска дадут семьям возможность чаще бывать вместе
Head koos kasvamist!
Lugu ilmus Lastekaitse Liidu “Märka Last” maikuu veebiajakirjas.
Seekordne number on vanemluse ja isaks olemise teemaline.
Päisefoto: pxhere.com