Millest on tehtud head lapsevanemad?

Andra Reinomägi
Õiguskantsleri Kantselei
laste ja noorte osakonna nõunik

„Hea on rääkida vanematega, kes proovivad mõista ja aru saada lapse probleemist, ja mitte ei ütle, et neil on liiga palju tööd või midagi sellist.“
„Vanemad peaksid olema mõistvad, kuulama. Kui lapsel on probleem või mure, siis aitama ja arutama ning toetama.“
„Soovin, et ema teeks mulle rohkem sooja toitu.“
„Selleks, et laps oleks õnnelik, peaks vanem olema range, aga mõistev. Tuleks keelata, kus vaja, aga anda lapsele võimalus katsetada ja eksida. Ei tohiks oodata, et laps oleks kogu aeg kõiges parim. Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu lapsele ja olla tema jaoks olemas, niimoodi, et ta julgeks sulle asjadest rääkida. Last on ju vaja kaitsta!“
„Parim vanem lubab erinevaid asju teha, ei karju ega ole vägivaldne, on naljakas. Annab lapsele raha, aga mitte väga-väga palju ega ka väga vähe. On sõbralik.“
„Vanemad võiksid proovida seda [eriarvamusi] lahendada. Et kõigepealt võtavad näiteks enda vastuse ja siis võtavad teise vastuse – lapse vastuse. Ja siis nad lahendavad tüli ära.“
„Üks põhiline iseloom, mis vanematel olla ei tohiks, on hoolimatus. Oma lapsest peaksid kõik vanemad hoolima!“*
„Hea lapsevanem kallistab oma last, õpetab teda ja ei ole talle halvaks eeskujuks.“
„Hea lapsevanem on alati oma lapse poolt, mitte vastu!“

Kuula, mida lapsed arvasid.
„Milliseid vanemaid lapsed vajavad?“

Parafraseerides tuntud Eesti lastelaulu, saaks küsida: millest on tehtud head lapsevanemad? ÜRO lapse õiguste konventsiooni üks aluspõhimõte on, et kõigil lastel on samasugused õigused − olenemata sellest, kui suur või väike on laps, kas ta on terve või erivajadusega, kas ta kasvab ühe või mitme vanemaga, kas ta on lapsendatud või asendushooldusel sirguv laps, elab ta maal või linnas, rikkas või vaeses peres. Igal lapsel on õigus kodule ja perele.

Igal lapsel on õigus turvalisusele ja kaitsele, toele ja abile, tervisele ja haridusele, mängule ja puhkeajale. Nii nagu täiskasvanutel on õigus au ja väärikuse kaitsele, sõnavabadusele ja privaatsusele, on need õigused ka lastel. Lapse õigused on inimõigused. Kõigil inimestel on ühesugused inimõigused. Igaüks peab oma õigusi kasutades austama teiste inimeste – nii laste kui ka täiskasvanute – õigusi. Lapsel on õigus vanemate hoolitsusele. Vanematel on kohustus hoolitseda oma laste eest ja toetada laste arengut igakülgselt. Riigil on omakorda kohustus vanemaid selles rollis toetada.

Selle üle, milliseid vanemaid lapsed vajavad, arutleti oktoobrikuu algul MTÜ Oma Pere, Tervise Arengu Instituudi, MTÜ SEB Heategevusfondi ja Õiguskantsleri Kantselei korraldatud seminaril. Enne seminari uurisime lastelt endilt, millised on nende arvates head lapsevanemad.

Suur tänu kõigile lastele, kes oma arvamust avaldasid! Samuti täname Eesti Lastekirjanduse Keskust toreda koostöö eest! Alljärgnev on kokkuvõte laste mõtetest.

Lapsed leidsid, et hea lapsevanem on sõbralik ja kuulab, kui lapsel on mure. Laste arvates peaksid kõik vanemad oskama oma lapsi kuulata, usaldada ja armastada. Seejuures vajavad lapsed vanemate tähelepanu, et nad tunneksid end armastatuna. Enesestmõistetavalt on hea lapsevanem viisakas ja lugupidav. Hea lapsevanem ei sega lapse igale lausele vahele, on viisakas ja lahke.

Lapsed märkisid sedagi, et hea lapsevanem teab, millal anda lapsele privaatsust. Laste arvates võiksid vanemad anda neile omaette olemise aega, lubada rohkem olla ja vähem muretseda.

Vanemad peaksid oskama oma lastega tegeleda – nendega mängida, tantsida, laulda ja kindlasti ka lugeda. Laste arvates peaksid vanemad oma lastele süüa tegema, sest armastusega tehtud toidus on ka küllalt armastust, mis jääb pärast toidu ärasöömist meiega alatiseks.

Vanemad võiksid osata lastega kenasti rääkida. See tähendab, et kui neilt midagi küsida, siis nad räägiksid ja seletaksid kõik ilusasti ära. Vanemad võiksid laste arvates rääkida lahke häälega ja niimoodi, et ei ütle pahasid sõnu.

Lastele meeldib oma vanematega rääkida. Lastele on oluline, et vanemad vastaksid nende küsimustele. Kui laps ei saa aru, tuleks mõõdukalt aidata või juhatada, kust leida infot. Vanemad ei peaks vihastama, kui nad peavad asju mitu korda üle selgitama. Lapsed peavad oluliseks, et vanemad räägiksid nendega rahulikult ja vaataksid sel ajal silma.

Vahel meeldib lastele ka lihtsalt kuulata, mida täiskasvanud omavahel arutavad. Vanemad peaksid rääkima mitte karjudes, aga ka mitte sosistades, vaid tavalise häälega. Mitte tormakalt, vaid rahulikult.

Laste sõnul on vanemaga hea rääkida, kui vanem on avameelne. Vanem peaks lapse ära kuulama ja üritama teda mõista. Peaks aru saama, kust lapsele need mõtted tulevad.

Vanemad ei tohiks vihastada, kui laps on midagi kogemata valesti või halvasti teinud. Kui juhtub pahandus, siis ei tohiks lihtsalt lapse peale karjuma hakata. Vanem peaks laskma lapsel selgitada, mis juhtus, ta peaks lapse ära kuulama ning ütlema, mis mõtted temal tekkisid ning kuidas võiks olukorda lahendada.

Täpsustavaid küsimusi peaks küsima lahke häälega, mitte kurjustades. Pahandusi tuleks laste arvates lahendada rahulikult rääkides, mitte vägivalla ja karjumisega. Vanem peaks siis lapsele rahulikul toonil selgitama, mida ja miks ei tohi teha.

Lastele on oluline, et nad saaksid vanemaga asju arutada, ilma et vanem hakkaks kohe lapse peale karjuma, seletamata, mida laps valesti tegi. Lapsi ei peaks karistama (näiteks magustoitust ilma jätma või last tuppa kinni panema). Kindlasti ei tohiks olla mitte mingit vägivalda. Samuti ei peaks suuremaid lapsi kogu aeg süüdistama. Oluline on, et kõik kuulaksid üksteist ja lahendaksid erimeelsused koos.

Lastele on väga tähtis, et vanemad ei karjuks ega pahandaks, vaid räägiksid lapsega ilusti. Kui laps tajub, et vanemad võivad kurjaks saada, ei taha ta keerulistest asjadest vanematega rääkida, sest mure on juba niigi suur ja vanema vihastamine teeb mure veelgi raskemaks.

Vanemad ei tohiks olla hoolimatud. Kahjuks tõid lapsed näiteid ka selle kohta, kuidas vanemad oskavad hästi lapsi mitte kuulata, nende probleemidest mitte välja teha ja nad oma tuppa saata. Lastele on väga tähtis, et vanemad oleksid mõistvad ja lahked. Rahuliku ja mõistva lapsevanemaga on hea rääkida. Oma lapsest peaksid kõik vanemad hoolima. Lapsed soovivad, et vanem oskaks neid kuulata, lohutada, aidata ja ka ise rõõmus olla.

Lapsed peavad oluliseks vanematega koos olemist ja koos tegutsemist. Koosolemisena väärtustavad lapsed sedagi, kui saab üheskoos autos hommikul kooli või tööle ja õhtul koju sõita. Siis saab päris pikka aega koos olla, asju arutada ja plaanidest rääkida. Lastele teeb koosolemise mõnusaks just see, kui kõik on korras ja saabki üksteisega rääkida ja üheskoos igasuguseid asju teha. Olgu selleks siis ujumine, teatrikülastus, jalgrattaga sõitmine, lauamängude mängimine, reisimine, telerivaatamine, raamatute lugemine, üheskoos söögi valmistamine või lihtsalt koosolemine.

Seega peitub võluvõti lauses „Selleks on lihtsalt vaja teha asju, mida laps armastab!“

HEA TEADA

Eesti õiguskantsler, paljudes riikides mõne muu, näiteks lasteombudsmani nime all tegutsev sõltumatu ametnik, jälgib, et laste ja noorte õigusi austataks.
Lisainfo: www.oiguskantsler.ee/et/kes-lasteombudsman / Õiguskantsler Ülle Madise intervjuus noortele: „Mõtle iga päev, mis on hästi. Alati midagi on.“

Käesolev lugu on üks osa Lastekaitse Liidu “Märka Last” veebiajakirja lapse õiguste kuu artiklite sarjast. Novembris tähistatav lapse õiguste kuu kannab tänavu alapealkirja “Mitte ainult lastele, vaid ka koos lastega”.

Lapse õiguse kuu kava: www.markalast.ee/lapseoigustekuu