Helika Saar
Lapse õiguste programmi koordinaator
MTÜ Lastekaitse Liit
Ühiskond on pidevas muutumises. Tänase Eesti laste ja noorte pikaajalised väljakutsed on seotud muuhulgas kliimamuutuste ja ebavõrdsuse kasvuga. Kuna noored on üha haritumad ja aktiivsemad, siis jääb vaid loota positiivsetele lahendustele. Kuid lapsed ei ole ainult meie tulevik, nad on meie olevik. Lapsed on inimesed nüüd ja praegu, kelle õiguste tagamiseks ei piisa vaid seaduste vastuvõtmisest, vaja on ka toetavaid tegevusi ja olukorra muutust tervikuna, nn law in books → law in action.
Saab nõustuda Eesti Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaid ́iga, kes oma 2019. aasta taasiseseisvumispäeva kõnes rõhutas – me vastutame. Enda ja teiste eest. On asju, mis on ajatud ja absoluutsed.
ÜRO Lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmine 1989. aastal tähendas varasemast erinevat laste käsitlust, sest lapsi hakati nägema indiviididena, kelle õigused ja kohustused vastavad nende arenevatele võimetele. Eesti suhtes 1991. aastal kehtima hakanud konventsiooni kohaselt kuuluvad lapse õigused igale lapsele, olenemata tema soost, rahvusest, ühiskondlikust seisundist, keelest, vanusest, kodakondsusest või usutunnistusest. Seega on lapse õigused universaalsed. Nad on tulnud, et jääda. Meie kõik saame anda endast parima nende maksimaalseks realiseerumiseks. Vaatamata viimasel kümnendil tehtud ulatuslikele investeeringutele regionaalarengusse on Eesti regionaalne ebavõrdsus ja selle süvenemine jätkuvalt suureks väljakutseks. Lastega leibkondade heaolu ja toimetulek sõltub suurel määral leibkonna tüübist ja elamispiirkonnast. Piirkonniti erineb lastega leibkondade ekvivalentnetosissetulek ligi kaks korda, suhtelise vaesuse määr kolm korda. Jätkuvalt on probleemiks lastekaitsetöötajate suur koormus ja tugispetsialistide ebapiisavus.
Seega on laste heaolu ja õiguste realiseerumine endiselt sõltuvuses sellest, millises omavalitsuses tema vanemad elavad. Statistika ja erinevad uuringud osundavad ebavõrdsusele tervises, erinevustele muuhulgas teenuste, tugispetsialistide, huvihariduse jpm kättesaadavusel. Ka Euroopa Liidu uue noortestrateegia loomisel tõid Eesti noored esile vajadust pöörata ühiskonnas rohkem tähelepanu mh võrdsele kohtlemisele, kusjuures 81% vastanutest pidas just ebavõrdsuse küsimust Eesti ühiskonnas oluliseks.
Lapse õigus vägivallavabale ja toetavale keskkonnale on üks kesksematest õigustest lapse elus, millest peavad osa saama kõik lapsed ilma igasuguste eranditeta. Eestis on lapse kehaline karistamine selgesõnaliselt keelustatud 1. jaanuarist 2016, mil hakkas kehtima uus lastekaitseseadus.
Paraku 36% täiskasvanutest ei pea laste füüsilist karistamist vägivallaks vaid kasvatusmeetodiks. Nagu eelnevalt öeldud, seaduse kehtestamisest seega ainuüksi ei piisa, vaja on ka ühiskondlike hoiakute muutumist, positiivse vanemluse toetamist. Laste ja lapse õiguste seisukohast on ju ennekõike oluline, et seadust ka praktikas rakendatakse.
Laste igasuguse väärkohtlemise tõkestamise ja ennetamisega on vaja tegeleda igapäevaselt. Oluline on märgata. Vastavalt lastekaitseseadusele on abivajavast lapsest teavitamise kohustus meil kõigil. Teadlased on tõdenud, et Eesti õpilased on küll targad, aga nende silm ei sära.
Rahvusvahelises laste heaolu uuringus Children’s Worlds selgus, et laste arvates ohustavad koolirõõmu kaotsiminekut kõige enam kiusamine ja õpetajate ebaõiglane käitumine. Eesti ühiskonna väljakutse on aidata erinevate tegevustega kaasa Eesti laste kooliturvatunde loomisele ja koolirõõmu suurendamisele.
Lapse subjektiivne heaolu on seda suurem, mida suuremal määral on tagatud lapse õigused erinevates keskkondades. Seouli Riikliku Ülikooli sotsiaalse heaolu professor Bong Joo Lee tõdes Tartus augustis 2019 toimunud rahvusvahelisel laste heaolu konverentsil ISCI 2019, et „Laste igapäevaelu mõjutab nende heaolu, peamiselt pere, kool ja naabrus. Mõistagi mõjutavad laste heaolu ja toimetulekut ka kodune vägivald, vaesus, õppimine ja stress”. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni eesmärk on kaitsta last igasuguste tema arengule ja heaolule ebasoodsalt mõjuvate riskide eest kõikides keskkondades. Sama oluline kui jälgida lapse kohtlemist peres, on pöörata tähelepanu ka lapse kohtlemisele lasteaias, koolis ja tervishoiuasutuses ja ühiskonnas laiemalt.
ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 12 kohaselt on lastel õigus avaldada arvamust neid puudutavates asjades. See õigus võimaldab lastel edasi anda oma vaateid ja kogemusi ning osaleda otsuste tegemisel, mis muidu nende eest ära tehtaks. Erinevad uuringud näitavad paraku endiselt, et kui last ennast mõjutavates küsimustes saavad Eestis lapsed enamasti kaasa rääkida, on kogu pereringi puutuvate küsimuste korral kaasarääkimise kogemusi vähem ning koolieluga või laiemalt ühiskonnaga seotud teemadel veelgi väiksem. Isegi väga aktiivsed noored tunnetavad, et nende kaasamine on sageli pigem formaalne ja näiline.
Viimase vältimiseks peab laste ja noorte kaasamine mh kohalike otsuste tegemisse olema pidev ja süsteemne ega saa muutuda päevakajaliseks üksnes kord nelja aasta jooksul, kui toimuvad omavalitsuste valimised. Laste hääl peab olema ühiskonnas kuuldav ja arvesse võetud ning lapsed peavad olema kaasatud neid puudutavate otsuste tegemisse, olgu see siis seotud perekonna, koolielu, kogukonna, teenuste kujundamise või osalemisega kõrgema tasandi otsustusprotsessides (riik, poliitikad). Et lapsed saaksid ühiskonnas aktiivselt osaleda, vajavad nad esmalt aktsepteerimist täisväärtuslike sotsiaalses elus osalejatena, kel on oma õigused.
MTÜ Lastekaitse Liit on 32 aastat panustanud lapse õiguste ja huvide kaitsmisesse Eestis. Vabaühenduste Liidu hinnangul on tegu suurima ja mõjuvõimsaima valdkondliku huvikaitseorganisatsiooniga, mille tugevusteks on aktiivne, järjepidev ja mitmekülgne lapse õiguste edendamise alane tegevus nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. 
Võrdse Kohtlemise Võrgustiku liikmena osaleb Lastekaitse Liit ajavahemikul 2020-2021 projektis VÕIVIK: Võimekas Vabakond Inimõiguste Kaitsel, mille eesmärk on inimõiguste kaitse kõrgem tase Eestis ja võrdse kohtlemise põhimõtte edendamine ning levitamine läbi laiapõhjalise võrgustikupõhise strateegilise huvikaitsetegevuse, mis kaasab rohujuuretasandit. Avatud Eesti Fond ́i poolt toetatud projekti raames on käesoleval aastal kogutud Eesti Inimõiguste Keskuse eestvedamisel veebiküsitluses „Tõde ja õigused“ ja maakondlike kohtumistel kohalikult tasandilt sisendit ÜRO üldise korralise ülevaatuse[1] variraportiks. Tänapäeval oodatakse kodanikelt aktiivsust, eeldusel, et ühiskonnaliikmed pole passiivsed riigi poolt pakutava vastuvõtjad, vaid indiviidid, kes ise panustavad ühiskonnaellu.
Demokraatia areng ja inimõiguste olukord Eestis sõltub tema ühiskonnaliikmete aktiivsest, loovast ja informeeritud osalusest.
Laste elukvaliteet ja olukord lapse õiguste valdkonnas mõjutab otseselt nii nende subjektiivset heaolu kui nende toimetulekut täiskasvanuna ja seeläbi ka ühiskonna võimekust tervikuna. Lapsed nii Eestis kui mujal maailmas on väljendanud soovi elada erineval viisil kui eelnevad põlvkonnad. Meie roll on toetada nende soove ja eesmärke.
Aastaid tagasi ühes Chicago kirikus isadepäeval peetud kõnes rõhutas tollane senaator, hilisem 44. Ameerika Ühendriikide president Barack Obama: „Ma olen aru saanud, et inimese elu pole kuigi palju väärt, kui ta ei ole valmis andma oma väikest panust selleks, et jätta lastele – meie kõigi lastele – veidi parem maailm.“. Globaliseeruvas maailmas ülerahvastatuse, hübriidsõdade ja ökoloogilise kriisi ajajärgul on meil kõigil vaja leida aega, et mõelda sellele, millise maailma me lastele jätame ja anda oma panus. Nii üksikisikuna, kogukonnana kui ka riigina tervikuna. Maailm muutub, kui seda muudetakse ja me teeme selle muutuse koos.
[1] Üldine perioodiline ülevaatus (Universal Periodic Review, UPR) on ainulaadne protsess, mille eesmärk on kõigi 192 ÜRO liikmesriigi inimõigusalaste andmete analüüs iga nelja aasta tagant. UPR on Inimõiguste Nõukogu egiidi all toimuv riikidevaheline protsess, mis annab riikidele võimaluse näidata, milliseid meetmeid nad on rakendanud inimõiguste olukorra parandamiseks ja inimõigustega seotud kohustuste täitmiseks.
Päise pilt: Helika Saar
Fotol on Moskvas asuvad pronksist skulptuurid Children Are the Victims of Adult Vices
LOE LISAKS:
Eesti vabaühendused esitasid ÜRO-le inimõiguste olukorra variraporti