Lasteakaitse Liidu noortekogu noored küsisid ning Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna töötajad vastasid.
Mis on Teie südameteema ning kuidas Teie tänane roll seda peegeldab?
Andres Aru
Juhataja
Soovin, et iga laps ja noor saaks osaleda oma elu puudutavate otsuste tegemisel. Õigus oma elus toimuvat suunata on oluline inimõigus ja väärika elu eeldus. Selge on see, et mida vanem ja küpsem laps, seda suurem kaal tuleb anda tema arvamusele, kuid ära tuleb kuulata ka päris pisikesed, sest iga laps on oma elu parim asjatundja. Tema teab kõige paremini, mida tunneb ja mõtleb. Lastel ja noortel võiksid olla senisest suuremad võimalused kaasa rääkida ka ühiskonda, kogukonda ja koolielu puudutavates küsimustes.
Oma töös selgitamegi lapse kuulamise ja tema arvamusega arvestamise vajalikkust nii omavahel tülitsevatele vanematele, koolielu reegleid kehtestavatele koolijuhtidele, kohalikku elu korraldavatele linna- ja vallajuhtidele kui ka Riigikogu liikmetele, kes võtavad vastu laste elu mõjutavaid seadusi. Teeme koostööd mitme laste- ja noorteorganisatsiooniga ning püüame neid toetada. Lähtume oma töös põhimõttest, et tegutseme laste heaks ja lastega koos.
Andra Reinomägi
Nõunik
Pean oluliseks, et me teaksime, kuidas lastel läheb. Et lapsed saaksid seda ise väljendada. Et laste olukorda ja käekäiku iseloomustav teave oleks avaldatud ja kättesaadav. Et enne otsuste langetamist oleks alati analüüsitud ja esile toodud, kuidas üks või teine otsus lapsi ja laste heaolu mõjutab. Seejuures on oluline arvestada nii laste kohta kui ka lastelt saadud teavet. ÜRO Lapse Õiguste Komitee on kahel korral soovitanud Eestil välja töötada terviklik, lapse õiguste konventsiooni kõiki valdkondi hõlmav teabesüsteem ning koguda ja avaldada peavoolustatistikas lapsekeskseid andmeid.
Lastega seotud andmed on meie osakonna töö alus. Meile on oluline, et objektiivsete andmete kõrval saaksid lapsed ise oma seisukohti väljendada – olgu siis arvamusuuringute, vestlusringide või loovtööde kaudu. Kui on olemas korrektsed andmed ja info, saab võimalikuks teha põhjendatud ja teadmistepõhiseid otsuseid. See omakorda aitab kaasa lapse õiguste paremale tagamisele Eestis.
Angelika Sarapuu
Vanemnõunik
Olulised on küsimused võrdsetest võimalustest. Riik peab korraldama haridust ja toetama perede toimetulekut sellisel moel, et iga laps saaks olla iseenda parim versioon. Keskkond ei tohiks takistada inimese võimete realiseerimist. Hoolimata pere rahakotist, lapse erivajadustest või sellest, kus Eesti piirkonnas laps elab, peaksid kõigil lastel olema võrdsed võimalused. Haridusel on eriti oluline roll erinevuste tasakaalustamisel ja võrdsete võimaluste kindlustamisel. Õiguskantsleri Kantseleis hoiame silma peal nii seadustel kui ka riigiametite tegevusel. On palju häid näiteid, kus inimesed on saanud tänu meie poole pöördumisele oma murele lahenduse.
Kristi Paron
Vanemnõunik
Minu unistus on lapsesõbralik ühiskond: et igal pool − olgu kodus või koolis, kaupluses või kunstisaalis, bussis või trammis − suhtutaks lastesse austusega ning koheldaks neid väärikalt. See on lihtne tõde, et kui täiskasvanu austab last, siis austab laps ka täiskasvanut. Lapsed õpivad kõige paremini eeskuju kaudu, mitte käske ja korraldusi järgides. Suurimaks eeskujuks ja õpetajaks peaksid lastele olema muidugi nende vanemad. Sama oluline on, et kõik lastega töötavad spetsialistid − õpetajad, arstid, lastekaitsetöötajad, politseinikud, kohtunikud, advokaadid jt − mõistaksid tänapäevaseid lapse kohtlemise põhimõtteid. Seetõttu olengi oma südameasjaks võtnud spetsialistide koolitamise, mis on minu põhitöö Õiguskantsleri Kantseleis.
Margit Sarv
Vanemnõunik
Mulle on oluline, et igal lapsel oleks pere ja kodu; et igal lapsel oleks keegi, kes temast hoolib, tema üle uhkust tunneb ja kelle nimel laps on valmis andma endast parima. Lapsevanemad võivad vanemakohustuste täitmisel vajada abi, näiteks nõustamist või vanemaharidust. Kui vanemate suhted on sassis, võivad nad vajada tuge ka kokkulepete sõlmimisel.
Oma töös tegelen tihti asendushoolduse küsimustega. Seisame selle eest, et ka lastel, kes ei saa elada oma bioloogiliste vanematega, oleks hea olla ja kasvada. Me külastame asendus- ja perekodusid ning anname nõu, kuidas laste elu paremaks muuta. Jälgime, et riiklikult toetataks ja tunnustataks rohkem neid inimesi, kes on võtnud oma südamesse ja perre kasvama teiste vanemate lapsi.
Loe ka Lasteabi ja Lastekaitse Liidu vastuseid samale küsimusele.
Tegemist on Märka Last veebiajakirja lapse õiguste kuu erinumbris ilmunud lugudega.