Kerli Valner, projekti “Targalt internetis” teavitustöö koordinaator
Malle Hallimäe, projekti “Targalt internetis” koordinaator
Tänapäeval omab enamik teismelisi isiklikke digiseadmeid – nutitelefoni, tahvel- või sülearvutit –, mis on varustatud kaamera ja internetiühendusega. Väga lihtne on nendega luua ning jagada iseendast fotosid ja videoid, ka üsna intiimseid.
Sekstimine (inglise keeles sexting) on seksuaalse alatooniga sõnumite, piltide või fotode saatmine, vastuvõtmine või edastamine enamasti mobiiltelefoni vahendusel[1].
Sekstimine hõlmab:
- alasti- või peaaegu alastifotode või selfide,
- videote, mis näitavad alastust, seksi või simuleeritud seksi,
- tekstsõnumite, mis pakuvad seksi või viitavad seksuaalaktile saatmist ja vastuvõtmist.
Sekstimise põhjuseks võib olla vajadus tõsta enesehinnangut, otsida tähelepanu ja suhelda sotsiaalmeedia kaudu uute inimestega. Aga ka eakaaslaste surve võib mõjutada endast paljastavaid pilte tegema ja neid jagama. Noortel võib olla raske öelda „ei“ niisugusele inimesele, kelle tähelepanu soovitakse pälvida. Mõne jaoks võib see muutuda üsna tavapäraseks käitumiseks, sest näib lahe või arvatakse populaarsuse võitmise vahendiks.
Sekstimist on edendanud mitmed nutitelefonide otsesõnumirakendused. Selliste rakenduste ja tavapäraste tekstisõnumite kasutamise erinevus seisneb selles, et sisu edastatakse interneti kaudu või andmesidepaketi abil, mis võimaldab osalemist kõigil, kes omavad juurdepääsu internetile.
Mobiilirakendus Snapchat meeldib teismelistele, kuna selle kaudu saadetu hävib kümne sekundi möödumisel peale vaatamist. Ekslikult aga arvatakse, et tundliku sisuga materjalid kaovadki tagajärgedeta, ning tuntakse end seetõttu kindlalt. Ometi on selliseid tekste, pilte ja videoid lihtne salvestada muu fotode jäädvustamise tehnoloogia, kolmanda osapoole rakenduste või lihtsate ekraanipiltide abil.[2]
Millised ohud ja riskid sekstinguga kaasnevad?
Internetis saadetud sõnumid, pildid või videod ei ole kunagi tõeliselt privaatsed ega anonüümsed, sest võivad hetkega näha olla kogu maailmale. Isegi kui saadetav oli mõeldud ainult ühele inimesele, väljub see pärast postitamist saatja kontrolli alt. Terma täielik kaotamine võib olla võimatu, isegi kui kustutada, paluda eemaldada vastuvõtjal või suhtlusportaali administraatoril – saadetu võib juba olla kellegi poolt alla laetud ning jälle ringlusse jõuda. Kui kompromiteeriv materjal jõuab avalikkuse ette või saadetakse teistele edasi, võib tagajärjeks olla alandamine, piinlikkus ja avalik naeruvääristamine. Halvimal juhul kasutatakse selliseid materjale väljapressimiseks. Tagajärjed võivad põhjustada masendust, depressiooni ja muid vaimse tervise probleeme.
Täiskasvanute puhul pole endast seksuaalse sisuga piltide jms tegemine ebaseaduslik, aga isiku nõusolekuta selliseid materjale luua ja edastada pole lubatud. Kuid noorematest kui kaheksateistkümneaastastest tehtud seksuaalse sisuga fotosid ja videoid ei või omada ega edasi saata keegi. Ebaseaduslik on ka alla neljateistkümneaastastele niisuguste fotode ja videote näitamine (vt karistusseadustik § 178, 179.).
Mida saate lapsevanemana teha?
Teismelisel võib olla raske mõista oma impulsiivse käitumise pikaajalisi tulemusi. Noor inimene ei pruugi mõista, kuidas ohustab tema mainet ning heaolu endast intiimse sisuga piltide jagamine.
Rääkige oma lapsele, et ajutiselt eksisteerima mõeldud fotod, videod, meilid ja tekstid võivad küberruumis igavesti eksisteerida. Nutitelefonis sõbrannale või sõbrale saadetud fotot saab ju hõlpsasti edasi jagada, veebi postitada, printida ja levitada. Ainult lähedastele inimestele saadetud pilt võib tekitada probleeme, kui keegi teine seda näeb või edasi jagab.
Arutage oma lapsega, millised on piirid isikliku info jagamisel (foto ja video endast on isikuandmed), kuidas kaaslaste survele vastu panna ja millised võivad olla intiimse sisuga postituse saatmise ja/või jagamise tagajärjed. Selgitage talle, et saadetud pilti või sõnumit ei saa tagasi võtta. Heauskselt saadetu võib ja tõenäoliselt levibki inimesteni, kellel seda polnud vaja näha.
Rääkige lapsega ka võimalikest õiguslikest tagajärgedest seksuaalse sisuga fotode ja piltide saatmisel ja edasijagamisel.
Sekstimisest rääkimine peaks olema loomulik osa turvalise ja tervisliku internetikasutuse teemade arutelus teismelise lapsega. Sellest rääkimine ei peaks lükkuma ajale, kui midagi ebameeldivat on juba juhtunud.
Näiteks võib õpetada last järgima reeglit “Mida vanaema arvaks?”: kui sinu vanaema ei tohiks näha sinu postituse sisu, siis ära seda saada või jaga.
Nõu ja abi saab lastebitelefonilt 116 111 (veebivestlus www.lasteabi.ee, e-kirja teel info@lasteabi.ee) ja veebikonstaablitelt https://www.politsei.ee/et/veebikonstaablid.
Rohkem nõuandeid leiab veebilehelt www.targaltinternetis.ee.
Materjal on leitav veebilehel https://www.targaltinternetis.ee/wp-content/uploads/2021/04/Mis-on-seksting.pdf.
[1] Allikas: Digipädevuse sõnastik https://digipadevus.ee/sonastik/sekstimine/
[2] Allikas: https://et.mihalicdictionary.org/wiki/Sexting
Päise pilt: Freepik.com