Ilmselt pole ajakirja lugejatele uudiseks, et programmi „Kiusamisest vabaks!“ sümboliks on sirelikarva Sõber Karu, kes kehastab hoolimist, hellust ja tolerantsust. Kõigil on temaga turvaline, kõik tema ümber on sõbrad ja head kaaslased.
Ühel ilusal suvepäeval aga hakkas Sõber Karu huvi tundma teiste Eestimaa karude vastu, kes nagu tema isegi aitavad oma meeskondadel ellu viia põnevaid ja vajalikke ettevõtmisi.
Väheke otsimist – ja ta leidiski endale häid uusi kaaslasi Tartu Mänguasjamuuseumist, Lastefondist, Karukliinikust, Kennel Ribessitast ja Kallikarust. Nad kõik olid meelsasti nõus uudishimulikule Sõber Karule endast rääkima.
Teie ettevõtmise sümboliteks on karud. Palun tutvustage neid mõne lausega.
Tartu Mänguasjamuuseum
Karu Lillekäpp on olnud aastast 1994 alates Tartu Mänguasjamuuseumi väärikas maskott. Ta kannab imeilusat rahvariideseelikut ning tema käpaotsad on lillelised, sellest ka nimi – Lillekäpp. Ta on esinenud televisioonis ja lasteüritustel, temast on kirjutatud raamatuid ja joonistatud pilte ning tema kujutist kasutatatakse muuseumi templil ja ametlikel paberitel. Lillekäppa abistab sinisilmne mängukaru Nässu, kes vastutab muuseumi blogi eest. Nässut tuntakse uudishimulikkuse ja digisõbralikkuse poolest. Nii võibki teda kohata ka Facebookis ja Instagramis toimetamas. Temastki on kirjutatud raamatuid.
Lastefond
Lastefondi Mõmmik on karamellikarva punase lipsuga mängukaru, kes jõudis meile tosin aastat tagasi. Selle aja jooksul on ta kaasa teinud erinevatel spordi- ja kultuuriüritustel ning esindatud nii mõnelgi Lastefondi heategevuslikul meenel, nagu näiteks imevahva Mõmmiku memoriin ja Mõmmiku mullitajad. Selle kõige üle on mõmm muidugi väga uhke, aga enim rõõmustab teda raskelt haigete laste aitamine Eestimaal.
Karukliinik
Karukliiniku Karul on ilusad ümarad kõrvad, millega hoolega kuulata, terased nööpsilmad, et näha ka nähtamatut, tundlik nina, et leida üles peidetud mured, pehmed käpad, et kallistada, patsu lüüa ja pai teha ning tema sees on suur süda, kuhu mahuvad kõik lapsed ja nende sõbrad. Karu on tundlik, hooliv ja samas ei kohku tagasi millegi ees. Ta on alati laste kõrval, püüab neile keerulisi asju selgitada ja vajadusel oma vaprust jagada. Laste sõnul tunduvad siis, kui Karu kõrval, hirmutavad asjad pisemad ja neist saab kergemini üle. Karuga koos on palju julgem.
Kennel Ribessita
Kennelis Ribessita peab juba umbes kakskümmend aastat dirigendi ametit Nuusu. Ta on alati kohal, kui toimub midagi olulist, saadab meid reisidel, võtab sõna, õpetab ja juhendab. Nuusu on väga intelligentne karu, see paistab ka tema pilgust. Ta on konkreetne ja kompromissitu oma tahtmistes, kuid samas ülimalt tolerantne kõigi teiste soovide suhtes.
Kallikaru
Kallikaru on pehme sõber, kes soovib tõsta õnnetusse sattunud lapse tuju, vähendada stressi ja pakkuda tuge. Kallikaru reisib kaasa igas politseiautos ning läheb abivajajaga koju kaasa.
Miks olete oma ettevõtmiste sümboliks valinud justnimelt karu?
Mänguasjamuuseum: Muuseumi loojate arvates sobib sellist mängulist ja lapsepõlvenostalgiast täidetud paika esindama just kõigi laste suur lemmik – kaisukaru. Mängukaru on truu kaaslane, kes valvab laste und, hoiab eemal pahad unenäod ja on nõus kaasa lööma kõigis seiklustes. Lisaks on kaisukaru alati valmis kallistama!
Lastefond: Kaisukaru on tihti esimeseks mänguasjaks, mille pisipoiss või -tüdruk endale valib: ta on pehme, imearmas ja pakub turvatunnet, kui kollid öösel kapi alt piiluvad. Lastefondi Mõmmik võiks edasi anda sedasama turvatunnet ning temast võiks õhkuda samasugust soojust ja sõbralikkust, mida me kõik, eriti aga kõige väiksemad meist, väga vajame. Karu on ka meeldetuletuseks, kelle nimel Lastefond igapäevaselt paremate lahenduste poole püüdleb.
Karukliinik: Karukliiniku looja Eva jaoks oli Karu üks esimesi tegelasi, keda ta kunagi joonistama hakkas ning jälgis mõmmiku kasvamist pikkade aastate vältel. Seega oli Karu olemas juba enne ettevõtte tekkimist. Võib isegi öelda, et Karu peenelt häälestatud tunnetus, märkamine ja suur süda panid vajadustest lähtuvalt Karukliinikule aluse. Ta on meie jaoks helluse, hoolimise, kohalolemise, tegutsemise ja ka väikeste karuvigurite sümbol. Tugeva ja kartmatu Karu kõrval saab end turvalisemalt tunda. See meeldib meile endile ka nii väga. Karu annab meile hääle ja julguse.
Kennel Ribessita: Tõsiasi on, et me ei valinud omal ajal kenneli sümboliks karu. Kahekümne aasta eest hõivas aga Nuusu jõuluajal kaubamajas meie perenaise südame ning sõi ennast aegade jooksul sisse kõigisse meie tegevustesse ja mõtetesse. Täna oleks meie kennel ilma Nuusuta mõeldamatu. Saladuse katte all võib tunnistada, et ta on isegi teinud oma pesa meie voodisse.
Kallikaru: Meie organisatsiooni võrdkujuks valiti karu tegelikult laste poolt, kes aitasid meid projekti alguses sümboli valikul. Lastele seondus kallistamise, turvalisuse ja abistamisega kõige enam just karu.
Kuidas kirjeldaksid teie karud Eestimaa lapsi?
Mänguasjamuuseum: Lapsed on uudishimulikud, armsad, terased, rõõmsad ja naerusuised. Neil on palju küsimusi ja nad armastavad rääkida lugusid oma koduloomadest ja -karudest, mida Lillekäpp ja Nässu heal meelel ka kuulavad.
Lastefond: Meie maskott peab lapsi, kellega ta on kohtunud, kõige armsamateks, südamlikumateks ja siiramateks väikesteks päikesekiirteks, kes muudavad iga kehva päeva heaks ja iga hea päeva veel paremaks!
Karukliinik: Karukliiniku Karu on kasvanud tervishoiuasutustes koos lastega. Kõige toreda kõrval pole talle paraku võõrad ka laste hirmud, valud, mured ja kannatused. Võib-olla just seepärast peab Karu meie lapsi esimeses järjekorras väga vaprateks ja visadeks. Karul on olnud aga võimalus kohtuda lastega ka väljaspool tervishoiusüsteemi, sest ta käib neil vahel lasteaias külas esmaabi õpetamas ja rääkimas enda elust ja tegemistest tervishoiumaailmas. Karukliiniku Karu kinnitusel on tema kohatud lapsed Eestimaal säravsilmsed, uudishimulikud ja terased tegelased, kes tahavad rääkida, tahavad olla kuuldud ja märgatud, arvesse võetud, tahavad teada ja osata ise olulisi asju teha nii, et kõigil oleks parem ja turvalisem olla.
Kennel Ribessita: Kuna meie tegeleme peamiselt loomadega, siis kohtab Nuusu inimlapsi suhteliselt harva. Kuid ka nende väheste puhul on ta rahumeeli valmis tegema üldistuse: Eestimaa lapsed on lahedad!
Kallikaru: Julged, tugevad ja tublid!
Milline on teie karude südamesoov seoses Eesti lastega?
Mänguasjamuuseum: Mänguasjamuuseumi karud soovivad väga, et lapsed oleksid üksteise vastu sõbralikud. Neil on hea retsept ka: iga päeva tuleks alustada naeratusega. Lisaks võiks välja mõelda vähemalt ühe hea asja, mida sõbrale öelda ja ta naeratama panna!
Lastefond: Maskoti südamesoov on, et iga Eesti laps oleks hoitud ja armastatud ning et kõiki lapsi märgataks ja tunnustataks. Sealhulgas on väga oluline esile tõsta just neid, kes ise seda teha ei saa – meie kõige väiksemaid ja nõrgemaid ühiskonnaliikmeid, kes sellest hoolimata väärivad täisväärtuslikku elu. Ka nemad tahavad tunda sooja päikese paitusi põskedel ja südamest naerda, olenemata sellest, et peavad igapäevaselt silmitsi seisma oma haigusest või erivajadusest tingitud probleemidega. Võib-olla just sellepärast vajavad nad seda kõike veel enamgi.
Karukliinik: Karukliiniku Karu südamesoov on, et kõik lapsed oleksid hoitud ja toetatud just neile sobival viisil. Karu ise annab endast kõik, et Eesti lapsi seoses terviseteemadega toetada ning anda neile võimalus saada ausaid eakohaseid vastuseid oma küsimustele, uurida, avastada ja katsetada, et neist kasvaksid enda ja teiste tervise heaolust hoolivad julged tegelased.
Kennel Ribessita: Eesti lastele soovib Nuusu sügavalt südamest – vähem valu ja rohkem mett!
Kallikaru: Meie südamesoov on, et Eestimaa kõige väiksemad kodanikud ei satuks õnnetustesse ega näeks pealt asju, mida nad pealt nägema ei pea.
Selleks, et Eestimaa laste elu oleks turvalisem ja mõnusam, on vaja teha tegusid. Milliste ägedate ettevõtmistega võiksid hakkama saada teie karud ja programmi “Kiusamisest vabaks!” Sõber Karu, kui nad käpad kokku paneksid?
Mänguasjamuuseum: Mänguasjamuuseumi karud kutsuksid heal meelel ta mõnesse lastelaagrisse või külla muuseumi perepäevale, et võimalikult paljud lapsed ja täiskasvanud saaksid Sõber Karuga kohtuda ning tema toimetamistest teada.
Lastefond: „Kiusamisest vabaks!“ maskott Sõber Karu on nii armsalt pisike, et Lastefondi Mõmmik kannaks teda meeleldi süles või kukil! Nõnda jõuaksid nad koos kohtuma paljude toredate Eesti lastega, et koguda nende väikestest tarkadest peadest häid ideid.
Karukliinik: Karukliiniku Karu ja Sõber Karu räägivad ühtesama karukeelt ja kui käpad kokku panna, siis ehk õnnestuks neil koos veelgi paremini aidata lastel mõista terviseteemasid.
Üks ühine teema võib olla hirm. See on vahel üks kole koll, mida paljud lapsed (aga ka suured) tunnevad ja peavad sellega enda sees suurt võitlust. Hirmutundmine ei ole naljakas ja lause „Ega sa tita ei ole, et seda ja teist kardad!“ ei muuda olukorda üldse paremaks. Näiteks Ameerikas läbi viidud uuringu põhjal tunneb valge-kitli-hirmu 20% inimestest, seega iga viies võib karta õde või arsti ka lihtsalt niisama, erilise põhjuseta. Sellele lisanduvad muud tervishoiuga seotud hirmud: võõras keskkond, valu, torkimine, ootamatused, selgituste puudumise, vanematest eraldamine. Sellised tervishoiuteemaga seotud hirmud võivad olla lapse jaoks väga reaalsed ja panna käituma viisil, mida ta ei jaksa hallata. Vahel võib hirmutunne ja sellele reageerimine põhjustada kiusamist.
Kartlike lastega hirmudest ja hirmutavatest asjadest rääkimine ning üheskoos empaatiliselt keeruliste olukordade läbimängimine võib aidata leida selgust, lohutust ja leevendust. Ka lastel, kes ei karda, aitab selline tegevus mõista, kui keeruline võib niisugune hingeseisund olla ja taibata, et üheskoos teineteist toetades on parem ja julgem elada.
Lasteaias ja hoius käib lapsi, kellel võib olla tähelepanu ning mõistmist vajav tervisteema, mis vajab vahel ka kiireid sekkumisi. Jutt on laste tervisega seotud erivajadustest, mis võivad põhjustada rühmas ootamatuid olukordi, mõistmatusest tingitud kiuslemist jms. Ka neist tuleb lastegruppidele sobivalt rääkida, olgu teemaks siis kas diabeet, mis eeldab pidevat kontrollimist ja sekkumisi või epilepsia, astma, allergia või miski muu, mis vajab kiiret ja teadlikku reageerimist. Sellised olukorrad põhjustavad ka täiskasvanutes ärevust ja lastel ei jää see märkamata. Sageli tõrjutakse teised lapsed selgituste ja kaasamise asemel neist toimingutest eemale, tehakse juhtuvast mingi „suurte inimeste asi“. See võib lastes tekitada trotsi, tuua kaasa negatiivset tähelepanu abivajadusega lapsele, kes tunneb end tõrjutuna. Ühiskonnana saame me hoolivaks ja märkavaks kasvada vaid siis, kui selgitame lastele toimuvat ja kaasame neid jõukohaselt algusest peale. Lapsed õpivad kiirelt selgeks põhitõed ning neid ea-, soovi- ja võimetekohaselt kaasates saavad koostoimida ning anda oma panuse, mille läbi toimuv muutub loomulikuks osaks lasteaiapäevast. Nii väheneb põhjus kiusamiseks ja tõrjutud olemiseks. Lapsed on targad ja nad on tõeline ressurss, kes väärivad võimalust olla kontaktis ennast ümbritsevaga.
Karukliiniku Karu saab Sõber Karule lasteaeda külla minna, et koos lastega arutleda ja harjutada näiteks abikutsumist: millal helistada numbrile 112 ja kuidas konkreetselt seda teha.
Sarnaselt seljale joonistamise lugudele saab teha kaaslase toetamise ja lohutamise raamatu. Miks mitte kirjutada plaastripanemise laulu, joonistada tervishoiuteemalist kaarti ja teha veel nii palju muud!
Koos suudavad Karud veel rohkem!
Kennel Ribessita: Nuusul ei ole oma spetsialiteedist tulenevalt eriti ideid Eesti laste elu parandamiseks. Kuid üdini inimsõbraliku karuna on ta igal juhul valmis Sõber Karu toetama mistahes lapsemeelsete ja jätkusuutlike plaanide teostamisel.