Kuidas jääda toetavateks lapsevanemateks ka peale lahkuminekut: võta appi perelepitaja!

Ann Lind-Liiberg, Liilia Mänd ja Rea Uudeküll
Sotsiaalkindlustusamet


Lapsevanemana on lahkumineku otsus vaieldamatult üks senise elu raskemaid. Kui lõppeb kooselu, tuleb edasi minna lapsevanematena, et vaatamata raskustele tagada ühistele lastele parim lapsepõlv. Kummagi vanema ootused uuele elukorraldusele võivad paraku tekitada uusi lahkhelisid, sest enam pole nii kerge kokkuleppele jõuda kui varasemalt ühises kooselus.

Paljud lahkuminevad vanemad pöörduvad vaidluste korral juristi või kohtu poole, teadmata, et erimeelsuste lahendamiseks on ka teisi võimalusi. Reaalsus on see, et need lapsevanemad võivad kulutada aastaid kohtupinki, süvendades konflikti veel enam. Mõnele lapsele tähendab see tülitsevaid lapsevanemaid terveks lapsepõlveks.

Aina enam pöörduvad erimeelel lapsevanemad pärast lahkuminekut just perelepitaja poole. Vaatamata perelepituse populaarsuse kasvule on siiski levinud mitmed müüdid, mis takistavad peresid perelepitaja poole pöördumast:


Müüt nr 1: „Perelepitus on eksiga ära leppimiseks.“


Vastus: Ei ole!

Kui lahkuminevaid lapsevanemaid perelepitusse suunatakse tekib tihti mure: „Ma ei taha ju oma ekspartneriga ära leppida!“. Perelepituse eesmärk ei ole endisi partnereid taasühendada, vaid hoopis pakkuda võimalust neutraalse vahendaja (perelepitaja) abil leida ühistele lastele või lapsele uus elukorraldus. Perelepituse käigus otsitakse üksmeelt lapse hooldusõiguslikele küsimustele, näiteks nagu elatis või suhtluskord. Perelepitus on oma olemuselt kokkuleppe sõlmimine lapse parimates huvides. Teeme pereleppe!

Perelepituse tulemuseks on lapsevanemate vahel allkirjastatud kokkulepe, mis reguleerib laste kasvatamisega seotud küsimused, tavaliselt nendes aspektides, mis lapsevanemate vahel erimeelsusi tekitavad. Mõne juhtumi puhul on probleemkohti kaks, mõne puhul kümme. Aega lahenduseni jõudmiseks võetakse nii palju kui lapsevanemad kokkulepeteni jõudmiseks vajavad.


Müüt nr 2: „Las kohtunik otsustab, kellel on õigus! Kohus otsustab täpselt nii nagu vaja“


Vastus: Kohtunik ei ole teie elu ekspert ja korraldaja.

Kohtusse minnes ollakse tavaliselt oma võidus kindlad, kuid välistatakse võimalus, et kaotajaks jäävad mõlemad osapooled, sh ka laps. Pahatihti toimub kohtus lapsevanemate poolt üksteise mustamine ning keskendutakse pigem puudujääkide esiletoomisele. Kohtunik aga teeb otsuse faktide pinnalt. Seega ootab lapsevanemaid kohtusse pöördudes ees pingeline, kulukas ja ebameeldiv protsess, mille tulemus ei pruugi kokkuvõttes rahuldada kumbagi osapoolt. Perelepitus seevastu arvestab mõlema lapsevanema soove ja vajadusi ning seab esikohale lapse heaolu. Perelepitaja eesmärk on jõuda lapsevanematele sobivas tempos toimiva lahendini.  Kohtunikud Eestis ja välisriikides on perelepituse osas väga toetaval seisukohal, sest ka nende silmis ei ole kohus sugugi õige lahendus tundlikes perekonnaasjades.


Müüt nr 3: „Mul on hirm perelepituse protsessi ees!“


Vastus: Perelepitusteenus on turvaline ja mõlemat lapsevanemat toetav protsess.

Perelepituse protsess võib arusaadavatel põhjustel tekitada hirmu. Näiteks võib kohtumine endise elukaaslasega, keda ei ole pikalt näinud, tekitada vastakaid emotsioone. Hirm võib olla ka selle ees, et nii isiklikke murekohti peab lahkama võõra inimese juuresolekul. Paljud emotsioonid võivad olla veel läbi elamata. Kuid ei tasu meelt heita! Kõik need hirmud on loomulikud ja neid ei tasu perelepitaja eest varjata. Perelepitaja on saanud põhjaliku väljaõppe ning omab kogemusi, kuidas neid hirme sobival viisil maandada. Perelepitaja ei vali pooli, tema eesmärk on leida ühisosa, et tagada lapsele parim elukorraldus. Perelepitus ei ole mõeldud tehtud vigade esiletoomiseks. Lepitaja eesmärk on vaadata tulevikku ning aidata ka lapsevanematel minevikus tekkinud vihast edasi liikuda. Pisaraid võib perelepituse protsessis küll ette tulla, kuid peale pikka arutelu on osapooltel tihtipeale kergendus – kuigi olukord on praegu raske, siis tekib lootus ja kindlustunne, et edaspidi saab paremini. Perelepituses toimuv on konfidentsiaalne. Parima ülevaate perelepituse protsessist leiab Sotsiaalkindlustusameti Youtube keskkonnast, kus on saadaval video näidisseansist „Kuidas näeb välja perelepitus?“.


Müüt nr 4: „Mis ma ikka perelepitusse lähen, teine lapsevanem ei ole nii kui nii valmis kokku leppima!“


Vastus: Hästi sõlmitud kokkulepe kaitseb nii lapsevanemate kui ka laste huve.

Tavapäraselt takistavad perelepitaja poole pöördumast erinevad hirmud või eelarvamused. Perelepitus on vabatahtlik protsess, mistõttu ei toimi perelepitus siis kui üks osapool ei ole nõus perelepituses osalema. Kui lapsevanem ei suuda teist lapsevanemat iseseisvalt veenda, võib abi paluda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja käest, kes saab osapoolele perelepituse eesmärke ning protsessi paremini selgitada. Lastekaitsetöötaja esmane püüdlus on, et lapsevanemad liiguks edasi võimalikult rahumeelse vanemluse poole, mis omakorda toetab laste heaolu.

Lisaks võib endisele elukaaslasele jagada lahkumineku materjale, mis on saadaval Sotsiaalkindlustusameti raamatukogus (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/raamatukogu-otsing). Juhendmaterjalid võivad anda vajaminevat julgustust ja normaliseerivad protsessi. Kui teine osapool ei ole nõus kohe osalema, tasub olla kannatlik. Vahel võtab nõusoleku saamine aega. Alati aitame ka lasteabitelefoni 116111 või perelepitus@sotsiaalkindlustusamet.ee kaudu teie omavahelist koostööd parandada ja seeläbi perelepitusteenusele jõuda.


Perelepituse meelespea:

  • Perelepitus on vabatahtlik.
  • Perelepitus on lapsevanematele kiirem, soodsam, vaimset tervist säästvam ning lapse heaolu paremini arvestav meetod, mille raames sõlmitud vanemate vahelised kokkulepped on efektiivsemad kui kohtumenetluses.
  • Vanemad on võrdsed ning nad otsivad lapsele parimat võimalikku lahendust ise.
  • Perelepitaja on neutraalne vahendaja, kellel on vastav väljaõpe, professionaalsed teadmised ja oskused.
  • Perelepitus ei sobi üldiselt siis, kui suhtes esineb vägivalda.
  • Perelepitus pakub võimalust teha kokkuleppeid kohtuväliselt ja jääda toetavateks lapsevanemateks ka peale lahkuminekut.

Kuhu pöörduda?

Perelepitaja leidmiseks või täiendavate vanemlusega seotud küsimuste korral:


Artikkel ilmub projekti “Hea nõu lastega peredele” raames