Margit Sarv
Õiguskantsleri Kantselei, laste ja noorte õiguste osakond, vanemnõunik
ÜRO lapse õiguste konventsioon sätestab põhimõtted, et kõikides last puudutavates küsimustes tuleb esikohale seada tema parimad huvid ja tagada lapse võimalus nende küsimuste lahendamisel osaleda. Need põhimõtted on esmatähtsad ka lapsendamisel, kui lapsel on õdesid-vendi. Arvestada tuleb ühest küljest lapse õigust kasvada (uues) perekonnas ja teisest küljest lapse õigust säilitada (olemasolevad) suhted õdede-vendadega. Selles kontekstis ei tohiks lapsendamissaladus minna vastuollu lapse õigusega eraelu puutumatusele, mis hõlmab õigust teada oma päritolu.
Eestile on üsna iseloomulik, et ühest bioloogilisest perest eraldatakse mitu õde-venda, keda kõiki üks asenduspere (hooldus-, eestkoste-, lapsendajapere) ei ole valmis kasvatada võtma. Eelmisel aastal lapsendatutest vaid üks läks samasse perre koos kõikide õdede-vendadega. Pole tavatu, et mõni (noorem) laps lapsendatakse ja mõni (vanem) jääb asendushooldusele. Juhtub ka, et bioloogilised õed-vennad lapsendatakse eri peredesse.
Kui bioloogiliste õdede-vendade eraldi lapsendamine on põhjendatud, tuleb sellegipoolest arvestada iga õe-venna õigusega teada oma päritolu, s.t ka õdede-vendade kohta.
Kohaldades perekonnaseadust koostoimes lapse õiguste konventsioonist ja lastekaitseseadusest tulenevate lapse parimate huvide arvestamise ja osalemise põhimõtetega, on lapsendatule ja tema bioloogilistele õdedele-vendadele tagatud õigus eraelu puutumatusele. Kui tõlgendada lapsendamissaladuse sätteid perekonnaseaduses põhiseaduspäraselt, on tagatud lapsendamisest puudutatud laste informatsioonilise enesemääramisega seotud õigus teada oma päritolu.
Perekonnaseaduses sätestatud lapsendamissaladuse eesmärk on kaitsta lapsendaja ja lapse eraelu bioloogilise vanema sekkumise eest ja vastupidi ning kõiki kolme osalist kolmandate isikute sekkumise ja diskrimineerimise eest. Tõekspidamine, et teadmatus lapsendamisest kaitseb last, on aga asendumas arusaamaga, et lapse enesemääramisõigusest tulenevalt on tal õigus teada lapsendamisest ning see võimaldab tal luua tegelikel asjaoludel põhineva minapildi.
Kõige olulisem on lapsendamissaladuse teadmine lapsendatule kui lapsendamisest peamiselt puudutatule. ÜRO lapse õiguste komitee on soovitanud öelda lapsele sobivas eas ja arengutasemel, et ta on lapsendatud, ning tagada talle ligipääs päritoluandmetele mitte hiljem kui täisikka jõudmisel.
Ent ka sama sünnipere teiste laste täielik teadmatus õe või venna lapsendamisest rikuks nende õigust eraelu puutumatusele. Vähimana peaks laps teadma, et tema õde või vend on lapsendatud.
Ennekõike on vanemate või eestkostjate ülesanne rääkida lastele lapsendamisest, nende päritolust ja bioloogiliste õdede-vendade olemasolust. Asjakohane on vanemliku autonoomia austamine, et vanem tunneb oma last kõige paremini ja seega oskab ka hinnata, millal ja kuidas talle lapsendamisest rääkida. Tänaste lapsendajate hulgas on juurdumas arusaam, et lapsega avameelselt lapsendamisest rääkimine loob peres ausad ja usalduslikud suhted.
Samas kehtib Eestis piirang, et ametiasutuselt võib alaealine lapsendatu saada teavet lapsendamise kohta üksnes lapsendaja nõusolekul, mida paljudes riikides ei ole. Kui vanem ei taga lapse õigust teada oma päritolu, võib tegemist olla vanemliku võimu liialdusega ja lapse parimate huvidega vastuolus tegutsemisega.
Eesti on teinud olulisi samme, tasakaalustamaks lapsendatu ning lapsendaja ja bioloogilise vanema huve lapsendamissaladusse puutuvalt. Alates 1995. aastast ei ole enam lubatud lapsendatu sünnikuupäeva muutmine lapsendamissaladuse kaitseks. 2010. aastal jõustunud perekonnaseaduses täpsustati oluliselt lapsendatu ligipääsu lapsendamist puudutavatele andmetele. Samuti kadus säte, et üle kümneaastase lapse nõusolekut ei ole vaja juhtudel, kui lapsendajaks on lapse kasuvanem ja laps ei tea seda. 2014. aastal jõustunud perekonnaseaduse muudatuste tulemusel ei vaja täisealine lapsendatu enam lapsendaja nõusolekut lapsendamise fakti ja bioloogilise pere andmete kohta teabe saamiseks.
Ka rahvusvaheliselt on lapsendamissaladuse kontseptsioon muutumas leebemaks – muuhulgas selle kaudu, et osas riikides on sätestatud seadusega lapsendaja kohustus rääkida lapsele lapsendamisest.
Seega – lapsekesksetest ja avatud lapsendamise põhimõtetest mõtteainet jätkub.
Päise pilt: Ireen Kangro