Catlyn Kirna
CGI küberturvalisuse konsultant
Iga põlvkond veedab aina rohkem aega arvuti taga, ekraanid on igapäevaelu osa. Tänapäeva lapsed kasutavad nutiseadmeid lõbustuseks, aga ka koolitöödeks ja omavaheliseks suhtluseks. See tähendab, et on oluline pöörata tähelepanu sellele, mida lapsed internetis teevad. Järgnevalt ülevaade olulisematest lapsi puudutavatest muredest ja kuidas neid võiks aidata.
Võõrad ja sõbrad
Lapsed veedavad arvutis ja internetis märkimisväärse aja, kuid paljud vanemad ei tea, mida nende lapsed seal täpselt teevad. Vastus sõltub vanusest, kuid laias laastus võib selle kokku võtta kahe sõnaga: mängud ja sotsiaalmeedia. Mänge on erinevaid, ühes äärmuses on lihtsad tasuta telefonimängud, teises keerukad ja kallid arvuti- või konsoolimängud. Mängudega kaasneb mitmeid probleeme, sealhulgas liigne ekraaniaeg, potentsiaalne rahakulutus ja lõputud reklaamid, kuid üks mure on ka, et paljud mängud võimaldavad mängijatel ka omavahel suhelda, sealhulgas täiesti võõraste inimestega. See on osa laiemast trendist – lapsed puutuvad võõrastega kokku kogu aeg.
Külastasin oktoobris koole üle Eesti, rääkisime lastega küberturvalisusest ja internetist. Juba kolmandaks klassiks on enamus lapsi saanud sõnumeid ja kõnesid võõrastelt inimestelt. Sõnumid tulevad telefoni, suhtlusrakendustesse ja mängude vestlustesse. Palju neist kontaktidest on ilma sihita – helistatakse numbritele, et vaadata, kes vastab. Kuid lastele mõeldud mängudes otsitakse kontakti just alaealistega. Seega oluline on lastele rääkida, mida teha, kui nii juhtub: ära vasta, minge jututoast välja ja kui kordub, räägi mõne täiskasvanuga. Sellised olukorrad on sarnased vanal ajal antud õpetustele: ära räägi võõrastega!
Internet on muutunud
Tänapäeva lapsed veedavad aina enam aega ka sotsiaalmeedias. Kuigi Facebook ja Twitter neid ei huvita ja ka Instagram on pigem vanemate teema, siis lapsed vaatavad palju videoid YouTube’is ja TikTokis. Internet on täis erinevaid lugusid sellest, kuidas lapsed on õppinud videotest erinevaid rumalusi või proovinud järgi tobedaid ja ohtlikke trende, kuid üks aspekt jääb tihti tähelepanuta: internet on palju kurjem, kui kunagi varem. Kui lastega rääkida internetis kiusamisest, siis enamus lugusid ei puuduta klassikaaslaste omavahelist solvamist, vaid lapsed näevad kiusamist juba väga noorelt ja seda peamiselt sotsiaalmeedia kommentaarides. Praegusel ajal on tavaline, et lapsed näevad sisu ja kommentaare, mis ei ole sobilikud või lihtsalt ebameeldivad. Enamus lapsi on algklasside lõpuks näinud internetis asju, mis neile halva tunde tekitasid.
Internetiturvalisus
Turvalisuse küsimuse taga on ka palju muid küsimusi: seadmetel peavad olema paroolid, neid ei tohiks teistega jagada ja internetis tuleb ka muidu ettevaatlik olla. Ka lapsed saavad õngitsuskirju, nende infot proovitakse varastada ja neile erineval moel õhku müüa. See kõik on keeruline ka keskmisele täiskasvanule. Lapsed üldiselt tunnevad, et paroolid on vajalikud, kuid üldine ettevaatlikus internetis vajab juhendamist, seda nii koolis kui ka kodus.
Lapsed ekraani tagant ära?
Kõige lihtsam lahendus tundub lapsed seadmetest eemale saada, see peaks lahendama kõik probleemid. Ekraaniaega tuleks ju vähendada niikuinii. Kuigi hea mõte oleks kindlasti laste arvutis ja telefonis olemist piirata, on vajalik ka süsteemsem lähenemine. Kõige olulisem on tekitada usalduslik suhe, kus laps tunneb, et võib tulla ja rääkida, kui midagi on juhtunud. Lisaks tuleks suhelda kogu aeg, uurida laste internetiseikluste kohta, et tabada ka neid momente, mida lapsed ise ei märka. Näiteks, laps ei pruugigi aru saada, et tema uus veebisõber räägib kahtlast juttu või et mäng, mida ta mängib, on talle tegelikult sobimatu. Internetis võib kõigiga juhtuda halbu asju, seega on oluline seda ennetada ja vajadusel abi pakkuda.
Teiseks on vajalik ka lapsi õpetada, kuidas internetis käituda. Mida teha, kuidas teistega suhelda ja mis on potentsiaalsed ohud. Kahjuks ei oska seda ka enamus täiskasvanuid, eriti läbi lapse silmade, seega abiks tulevad näiteks targaltinternetis.ee ja tarkvanem.ee veebilehed. Aga lapsed vajavad internetis abi ja meie täiskasvanutena peaksime neid aitama ja suunama.
Päise pilt: freepik.com