Angelika Sarapuu
Õiguskantsleri Kantselei nõunik
Kas õpilane võib mobiiltelefoni või muu nutiseadme kooli kaasa võtta? Aga mida teha, kui mõni õpilane segab sellega tundi või kiusab kaaslasi? Kas kool võib õpilase nutiseadme ära võtta või nõuda, et õpilased annaksid oma telefoni tunni ajaks hoiule?
Nendele ja paljudele teistele küsimustele ootavad vastust õpilased ja lapsevanemad, aga ka koolijuhid ja õpetajad. On ju peaaegu igal õpilasel koolis kaasas mobiiltelefon või mõni muu nutiseade, mida mõnikord tahaks kasutada ka tunni ajal.
Teema on mitmetahuline. Ühelt poolt ei saa kool lubada, et õpilane segab nutiseadme kasutamisega tundi, st ei õpi ise ega lase ka teistel õppida. Teisalt seostatakse nutiseadmete kooli kaasa võtmist selliste negatiivsete tagajärgedega nagu keskendumisvõime ja õppeedukuse vähenemine, vaimse tervise probleemid ja küberkiusamine.
Nii mõnelegi võib parima lahendusena tunduda nutiseadmete täielik keelamine, nagu näiteks tehti 2018. aasta sügisel Prantsusmaa koolides. Alla 15-aastastel on Prantsusmaal nüüd keelatud kasutada mobiiltelefone ja nutiseadmeid (sh nutikelli) kogu koolipäeva jooksul, ka vahetundide ajal. Koolid võivad keeldu rakendada ka üle 15-aastaste õpilaste suhtes. Siiski on ette nähtud mõned erandid, näiteks puuetega lastele.
Eksperdid on praegu eri meelt küsimuses, kas ja mil määral on vaja nutiseadmeid koolis keelata. On saanud selgeks, et tehnoloogia avardab õpivõimalusi ning arendab tulevikus vaja minevaid oskusi. Nutiseadmete kasutamisel on ka muid eeliseid: näiteks annab see võimaluse pääseda igal ajal ligi vaimse tervise toetamise rakendusprogrammidele. Seda arvestades on leitud, et keelamise asemel tuleks koolis keskenduda rohkem sellele, kuidas õpetada lapsi kasutama nutiseadmeid mõistlikult ja turvaliselt, et lapsed õpiksid nutiseadmete ajastul toime tulema.
Riigikogu ei ole nutiseadmete lauskeeldu kehtestanud. See ei tähenda, et Eestis võiksid õpilased teha kooli kaasa võetud nutiseadmetega kõike, mida soovivad.
Õpetajal tuleb oma igapäevatöös lähtuda peamiselt sellest, mida kool on oma kodukorras nutiseadmete kohta kirja pannud. Kodukorda koostades peab kool omakorda võtma aluseks selle, mida ütleb põhikooli- ja gümnaasiumiseadus õpilaste asjade hoiulevõtmise kohta üldiselt.
Seadus teeb vahet asjadel, mis on koolis täielikult keelatud (ohtlikud asjad, nagu näiteks lõhkeained või mürgistust tekitavad ained), ja asjadel, mis ei kujuta ohtu, kuid mille kasutamine peab olema kooskõlas kooli kodukorraga (näiteks nutiseadmed).
Kui õpilane kasutab koolis mõnd eset, näiteks nutiseadet, nii, et see ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, on seaduse kohaselt koolil õigus see ese hoiule võtta. Seda on öelnud ka õiguskantsler.
Kooli kodukorras on kirjas hulk üldiseid käitumisreegleid, aga koolil on võimalik kodukorras ka täpsemalt kindlaks määrata, mida konkreetselt nutiseadmetega teha ei tohi. Näiteks võib kool kodukorras ette näha, et tunni ajal pole õpilastel lubatud kasutada nutiseadet õpetaja loata, või keelata tunni ajal nutiseadme laual hoidmise. Samuti võib kool kodukorras sätestada, et mobiiltelefone pole hindeliste tööde ajal lubatud kasutada.
Kui on tekkinud probleem, et mõned õpilased teevad koolis oma nutiseadmega lubamatult heli- või videosalvestisi ning kasutavad neid kaasõpilaste või õpetajate alandamiseks, võib kodukorras sätestada, et kogu koolis viibimise ajal on keelatud teha inimestest video- või helisalvestisi, välja arvatud siis, kui see on õppetöö osa.
Koolil ei ole õigust nõuda, et kõik õpilased peavad oma nutiseadme tunni ajaks hoiule andma olenemata sellest, kas õpilased rikuvad kodukorda või mitte. Sellise reegli kehtestamine kooli kodukorras ei oleks kooskõlas seaduse sätte ega mõttega. Koolid võivad siiski soovitada õpilastel enda nutiseadmed hoidikusse panna, aga kui mõni õpilane seda ei tee ega riku ka muul viisil kodukorda, ei saa teda karistada.
Sundides õpilasi panema oma nutiseadmed alati hoidikusse, võime õpilaste käitumist mõjutada, aga me ei lahenda sellega tegelikult neid muresid, mida koolid soovivad lahendada. Ka nutiseadmete keelu kehtestamine Prantsusmaa koolides on näidanud, et õpilased otsivad võimalusi, kuidas saaks nutiseadmeid salaja kasutada, ja kiusamine jätkub muul viisil.
Seega ei saa nutiseadmete ennetava hoiulevõtmisega täielikult lahendada ei kiusamis- ega tundi segavate õpilaste probleemi. Samas piirab nende seadmete hoiulevõtmine põhjendamatult õigusi kõigil nendel tublidel õpilastel, kes nutiseadmega korda ei riku ja peavad reeglitest kinni. Nutiseadme kasutamine tunni segamiseks, spikerdamiseks, teiste kiusamiseks või muul ebasobival viisil näitab, et probleem pole nutiseadmes, vaid õpilase käitumises laiemalt.
Nii nagu ei saa õpilasele sunniga selgeks teha lugupidavat ja sobivat käitumist või õige eristamist valest, ei saa jõu või karistuse ähvardusel õpilasele selgemaks, kuidas kasutada nutiseadet eesmärgipäraselt ja teisi häirimata.
Artikkel ilmus pikemal kujul ajalehes „Õpetajate Leht“, 18.06.2021