Raamatu Lastekaitsetöö ja lapse osalusõigus tutvustus
Karmen Toros
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö professor
Hiljuti ilmunud raamatus Lastekaitsetöö ja lapse osalusõigus käsitlevad erinevad autorid lapse osalusõigust, tuginedes lapse õiguste konventsiooni artiklile 12: lapse õigus väljendada vabalt oma vaateid kõigis temaga seotud küsimustes.
Artikkel 12 on valitud kolmel põhjusel:
– selles on sätestatud õigus, mille kohaselt iga otsuse esmane kaalutlus on lapse parim huvi,
– lapse õiguste terviklik rakendamine eeldab selle mõistmist,
– artikkel 12 on õigus, mis kuulub igale lapsele, mistõttu tuleb seda läbivalt järgida ning rakendada.
Seega on raamatu eesmärk nii lapse osaluse mõtestamine kui ka spetsialistide julgustamine õigustel põhineva praktika edendamiseks ja rakendamiseks.Lapse osalusest arutletakse lähtuvalt inimõiguste vaatenurgast. Raamatu lähtekoht on, et osalus on lapse parimates huvides tehtud otsuse eeltingimus.
Järgnevas tutvustuses tahan lühidalt välja tuua olulised mõtted raamatu peatükkidest, mis toetavad artikli 12 mõistmist ning lapse osaluse mõtestamist.
ÜRO lapse õiguste konventsioon (LÕK, 1989) tagab lapsele õiguse osaleda küsimustes, mis mõjutavad tema elu. Artikkel 12 nõuab siinkohal lapse õiguste kompleksset rakendamist lastekaitse tegevuste kaudu, mistõttu lastekaitsesüsteemi haaratud lastel peab olema võimalus avaldada arvamust igas kohtu- ja haldusmenetluses. Teisisõnu, artikkel 12 on õigus, mis kuulub igale lapsele. Asgeir Falch-Eriksen näeb artiklit 12 vahendina, mis võimaldab lapsel aidata kaasa ja anda teada sellest, mis on tema huvides. Artikli 12 järgi eeldatakse, et laps teab, mille kohta ta võib vabalt arvamust avaldada. Sellest tulenevalt on artikli eeltingimus, et laps on juhtumi asjaoludest informeeritud, saab oma huvid ise esile tuua ning rääkida, mis tema enda arvates on tema parimates huvides.
Lastekaitse kohustus artiklit 12 rakendada on vaieldamatu ja laps on õiguste kandja. Lastekaitsetöötaja on siinkohal lapse õiguste jõustaja, kaitstes iga lapse õigust ja seeläbi tema väärikust. Selle tagab lapse õiguste järgimine lastekaitsetöös, mis õigusi järgides kohandab otsustusprotsessi, pidades silmas iga lapse konkreetsetel õigustel põhinevaid nõudeid ja samal ajal ka inimõiguste standardile tuginevat kutse-eetikat. Lapse lugupidav ja väärikas kohtlemine, mida osalusõigus tähendab, on lapse osalemise üks oluline eeltingimus.
Lapsel on arvamuse avaldamise vabadus ja lastekaitsetöötaja peab seda õigust lapsega seotud menetluses pidevalt tagama, et kujundada lapsega seotud otsused tema parimates huvides. Lapsest arusaama kujundades on väga oluline pidada tema arvamust asjakohaseks ja refleksiivseks, mis tähendab, et laps on asjadest teadlik ja talle võimaldatakse osalusaeg.
Lapsele täieliku osaluse võimaldamist nähakse kui pöördepunkti, et kutsuda esile kestlikke muutusi lapse elu muutmisel ja arengutee ümberkujundamisel. Osalusõigus on oluline kõigi teiste õiguste tõlgendamisel ja tagamisel eelkõige seetõttu, et osalusõigus rõhutab lapse eelistuste, püüdluste ja tunnetega arvestamise olulisust kindlasti just nende heaoluga seotud küsimustes.
Abivajaduse hindamist kavandades soovitatakse lapse mõtestatud osaluse ehk sisulise osaluse rakendamisel meeles pidada mitmeid põhimõtteid, sealhulgas aja võtmine lapse ärakuulamiseks ja koostöösuhte loomiseks ning lapse informeerimine.
Igal lastekaitsetöötajal ja lapsega töötaval spetsialistil on temaga esimesest kokkupuutest alates võimalus lapse osalust edendada teda kuuldes ja ära kuulates. Laste kogemused viitavad, et nad tunnevad end paremini, kui teavad, mis toimub. Adekvaatne info aitab neil mõista lastekaitsetöö sekkumisi ja nende tagajärgi. Iga inimene on ainulaadne, oma loo ja kogemusega, nii ka iga laps. Seepärast annab just ärakuulamine võimaluse leida lahendused ja sekkumisviisid, mis põhinevad lapse tegelikel vajadustel. Oluline on ka rõhutada, et võttes lapselt ära võimaluse osaleda, ei kaitse ega võimesta me teda.
Artiklite 12 ja 3 alusel on lastekaitsetöötajal kohustus lapse inimõiguste kaitsmiseks veeta tema tundmaõppimiseks piisavalt aega, et luua toimiv suhe. Lapsega peab rääkima piisavalt sageli ja õigel viisil, et kujundada avatusele ning ühise kolmanda loomisele rajatud koostöösuhe. See tähendab, et vestluse tulemust ei otsustata juba ette ära ning lähtutakse eeldusest, et inimõiguste kaitsmine võib tugevdada väljakujunenud teadmisi lastekaitsetöö heast praktikast.
Raamat Lastekaitsetöö ja lapse osalusõigus ilmus Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi CIRIC uurimisrühma ja Oslo Metropolitani Ülikooli koostöös esmalt ingliskeelse väljaandena Professional Practice in Child Protection and the Child’s Right to Participate kirjastuselt Routledge (avatud juurdepääs SIIT), mis seejärel tõlgiti eesti keelde (avatud juurdepääs SIIT). *Eestikeelse raamatu ilmumist toetas EEA and Norway Grants 2014–2021 rahastatud projekt “Pädev lastekaitsetöötaja: lapse osalusõiguse edendamine abivajava lapse hindamisel” ja Eesti Teadusagentuur projektiga PSG305 “Tõhus osalusdiskursus: osalejate kogemused kaasatusest lastekaitse hindamiste praktikates”.
1 Lapse õiguste konventsioon. (1989). RT II 1996, 16, 56.
2 Peatükk 1, lk 8-9: Falch-Eriksen, A., & Toros, K. Lapse õigus arvamust avaldada lastekaitse
juhtumikorralduses.
3 Peatükk 3, lk 35-36: Falch-Eriksen, A. Lastekaitsetöö ja lapse väljendusvabadus.
4 Peatükk 5, lk 66: Basberg Neumann, C. Perekonnas hooldusel olevale ja erakorraliselt turvakodus viibivale
lapsele kohaldatav lastekaitsetöötaja järelvalve.
5 Peatükk 8, lk 111: Falch-Eriksen, A., & Toros, K. Õiguste muutmine professionaalse lastekaitsetöö praktika
osaks.
6 Peatükk 3, lk 41: Falch-Eriksen, A. Lastekaitsetöö ja lapse väljendusvabadus.
7 Peatükk 7, lk 97: Sindi, I. Asendushooldusele paigutatud laste osalus.
8 Peatükk 3, lk 45: Falch-Eriksen, A. Lastekaitsetöö ja lapse väljendusvabadus.
9 Peatükk 6, lk 89: Saia, K. Sotsiaalne rehabilitatsioon.
10 Peatükk 7, lk 97: Sindi, I. Asendushooldusele paigutatud laste osalus.
11 Peatükk 4, lk 59-60: Toros, K., & Lehtme, R. Hindamine lastekaitse juhtumimenetluses: lapse osaluse
tagamine.
12 Peatükk 5, lk 73: Basberg Neumann, C. Perekonnas hooldusel olevale ja erakorraliselt turvakodus viibivale
lapsele kohaldatav lastekaitsetöötaja järelvalve.
“Osalus on lapse parimates huvides tehtud otsuse eeltingimus” ilmus novembris 2022 lapse õiguste kuule pühendatud Märka Last veebiajakirjas.