Marilin Küünarpuu, lasteabi nõunik, Sotsiaalkindlustusamet
Me elame nutiajastul, kus enamikul teismelistel on oma isiklikud digiseadmed või vähemalt ligipääs neile. Olgu selleks siis kaamera ja internetiühendusega varustatud telefon, tahvel- või sülearvuti, millega on ülilihtne jagada iseendast pilte ja videoid, mille seas leidub teinekord ka vägagi intiimseid ülesvõtteid.
Noortele võib taolise sisu jagamine näida lõbusa ja süütu flirdina, kuid tegelikkuses kaasnevad sekstingu ehk seksuaalse sisuga sõnumite, fotode või videote saatmisega mitmed riskid, mille tagajärjed võivad olla vägagi karmid, näiteks sotsiaalsed ja psühholoogilised probleemid, kiusamine ning väljapressimised.
Mõiste „seksting“ tuleneb ingliskeelsest väljendist sexting, mis tähistab seksi ja sõnumi saatmise kombinatsiooni. Sageli hõlmab see endast poolalasti või alasti fotode ja paljastavate videote saatmist. Sekstingut kasutavad enamasti noored ja eelkõige noored täiskasvanud, peamiselt rakenduste nagu Whatsapp, Snapchat ja Instagram kaudu.
Ehkki sekstingust ja sellega kaasnevatest ohtudest räägitakse ja kirjutatakse järjest enam, siis vaadates pöördumisi Sotsiaalkindlustusameti (SKA) lasteabi ning ka SKA lastemaja poole, mis mõeldud seksuaalselt väärkoheldud laste abistamiseks, on näha, et Eesti laste ja noorte seas on tegemist aasta-aastalt kasvava probleemiga. Seetõttu on oluline, et noored oleksid teadlikud sekstingu riskidest ning oskaksid ennetada sellega kaasnevaid ohtusid.
Internet on igavene
Noored ei mõista sageli seksuaalse sisuga materjali jagamise tagajärgi, ning usaldavad tihti pimesi teist poolt, arvates, et nemad on erand ja nendega ei juhtu midagi halba. Lapsed ja noored ei pruugi mõista, kuidas ohustab endast seksuaalse sisuga materjali jagamine nende edasist heaolu. Ka ei mõelda sellele, et pärast tundliku materjali saatmist, edastamist või selle postitamist internetti on see saatja kontrolli alt väljas ning kunagi ei saa olla lõpuni päris kindel, kellega pilte-videoid jagatakse. Seksting võib kummitada kõiki, kuid eriti tundlik sihtrühm on just teismelised ja noored. Ajutiselt eksisteerima mõeldud fotod, videod, meilid ja tekstid võivad küberruumis eksisteerida igavesti. Internetti postitatud foto või video täielik kustutamine on peaaegu võimatu, isegi kui see ise ära kustutada, paluda vastuvõtjal või suhtlusportaali administraatoril see eemaldada, pole välistatud, et keegi on juba sisu alla laadinud, pildistanud ning see jõuab tagasi ringlusse.
Ekslikult arvatakse, et näiteks Snapchatis jagatud või Instagramis story’desse lisatud materjalid kustuvad tagajärgedeta. Tegelikult on ka seal jagatud materjali lihtne salvestada kas teiste rakenduste või lihtsate ekraanipiltide (screenshot) abil.
Sekstingu tagajärjed võivad olla karmid
Küberkiusamine
Lasteabisse on jõudnud juhtumid, kus seksting on toonud endaga kaasa küberkiusamist eakaaslaste seas. Näiteks kasutab eakaaslane internetti ja tehnoloogiat teise lapse või noore ahistamiseks. Küberkiusamine võib hõlmata halvustavate hüüdnimede panemist, solvavaid kommentaare, kuulujuttude levitamist, füüsilise vigastusega ähvardamist, ignoreerimist või kõrvalejätmist, kellegi teisena esinemist internetis, ebaviisakate või häirivate piltide saatmist või isikliku teabe ning piltide jagamist teistega.
Näiteks helistas lasteabitelefonile lapsevanem, kes oli mures enda 16-aastase lapse pärast. Isa sõnul soovib tütar kohe vahetada elukohta ja kooli. Tütar oli jaganud oma klassivennaga fotot enda rindadest – küll ilma näota. Klassivend oli tüdruku usaldust kuritarvitanud ning edastanud need fotod teistele klassikaaslastele, mille tulemusena on hakatud koolis ja internetis tüdrukule panema solvavaid hüüdnimesid.
Väljapressimine ja ähvardused
Heauskselt saadetud pilt või video võib levida teiste noorteni või täiskasvanutele, kellel pole vaja seda näha. Kui seksuaalne materjal on sattunud ebausaldusväärse ja pahatahtliku inimese valdusesse, võib juhtuda, et seda kasutatakse pildil või salvestusel oleva inimese ähvardamiseks ning halvemal juhul ka raha väljapressimiseks. Kui keegi ähvardab pilte levitada või nõuab raha, et ta seda ei teeks, siis tuleks sellest kindlasti rääkida oma vanematele ja võtta ühendust veebipolitseiga. Kui nõudmistele järele anda, siis tõenäoliselt selline olukord kordub.
Näiteks kirjutas eelmise aasta lõpus lasteabi chatti 17-aastane noor, kellelt prooviti raha välja pressida, ähvardades levitada temast paljastavaid videoid ja pilte. Noor tegi seksuaalse sisuga videokõne ning temale teadmata see salvestati ning siis hiljem ähvardati need videod tüdruku vanematele ja Facebooki sõpradele laiali jagada, kui ta ei nõustu raha maksma.
Psühholoogiline kahju
Mitmed uuringud on näidanud, et seksting võib mõjutada noorte enesehinnangut ja enesekindlust. Intiimsete piltide või videote soovimatu levikuga kaasnevad alandus, süütunne, häbi, viha ja enese süüdistamine viivad pideva emotsionaalse stressini ning koolist ja sõpradest eemaldumiseni. Keerulisematel juhtudel võib see põhjustada enesevigastusi, depressiooni ja isegi enesetapumõtteid, kuna noored tunnevad, et on võimetud olukorda kontrollima ning oma tegevust tagasi pöörama.
Lisaks võib sekstingu kuritarvitamine tekitada noores ebakindlust ja vähendada sotsiaalset aktiivsust, mõjutada suhteid ja põhjustada erinevaid konflikte.
Näiteks pöördus lasteabitelefoni poole 12-aastane tüdruk murega, et ta saatis alastipilte ühele tuttavale noormehele. Kui noormees soovis veel intiimseid pilte saada, tüdruk keeldus. Keeldumist aga mees ei aktsepteerinud ning hakkas tüdrukut ähvardama piltide avalikustamisega. Tüdruku hirm oli nii suur, et tekkisid enesetapumõtted ning ta proovis kodust leitud unerohutablettidest üledoosi saada.
Ohumärgid, et laps või noor vajab abi:
– vastupanu või huvi puudumine kooli, spordi või muude tegevuste vastu;
– soov kooli vahetada või mujale kolida;
– sõprade ja sotsiaalsete olukordade vältimine;
– muutused unes (palju rohkem või palju vähem magamine);
– suurenenud ärevuse tase (küünte närimine, juuste tõmbamine, nutmine või enesevigastamine, lõikumine).
Mida saaks ennetavalt teha?
– Vaadata üle oma sõbralistid. Veenduda, et sinu listis on vaid inimesed, keda sa päriselt tead. Ära usalda vaid seda, mida sõbrasoovi saatnud inimene enda kohta räägib.
– Mitte saata endast alasti pilte. Alati võib juhtuda, et lähed inimesega hiljem tülli ja ta võib hakata sulle kättemaksuks sinu pilte levitama.
– Kui sulle edastatakse teise inimese alasti materjal (pilt, video jms), siis ei tohi neid edasi jagada, sest see on kriminaalkorras karistatav. Teavita sellest inimest, kelle materjali jagatakse, ja võta ühendust veebikonstaabliga.
– Kui saad soovimatu sekstingu, mis tekitab sinus ebamugavust, palu inimesel neid enam mitte saata. Kui tegevus jätkub, võta ühendust veebikonstaabliga.
Mida saaksid ise teha, kui oled siiski saatnud kellelegi endast pildi?
– Palu pildi saanud inimesel pilt jäädavalt kustutada.
– Uuri, kas seda on kellegi teisega jagatud. Kui ei, siis palu neil seda mitte teha, selgitades, et see on kriminaalkorras karistatav.
– Vajadusel blokeeri see inimene ja otsi tuge usaldusväärselt täiskasvanult.
– Kasulik on salvestada ekraanipildid solvavast või ähvardavast sõnumist, mida saaks hiljem abi saamiseks kasutada.
– Kogu kokku nii palju üksikasju kui võimalik ja tegutse kiiresti, et kahju oleks minimaalne.
– Kui sinu palvetega ei arvestata või kui ähvardused jätkuvad, võta viivitamatult ühendust veebipolitseiga.
Kokkuvõttes võib öelda, et süütuna näiv seksting võib halvemal juhul põhjustada noortele palju psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme, samuti selliseid tagajärgi, mis on juriidilised ja seotud isikuandmete kuritarvitamisega.
Lisa nõu ja abi saab
Lasteabitelefon 116 111
Veebivestlus www.lasteabi.ee
E-kirja teel info@lasteabi.ee
Veebipolitsei https://www.politsei.ee/et/veebipolitseinikud