Catlyn Kirna, AS CGI Eesti küberturvalisuse konsultant
Lapsed ja noored tarbivad internetis palju erinevat sisu. Praegu on kõige populaarsem TikTok, aga ka YouTube pole kadunud, samuti on erinevad foorumid, Reddit ja muud lehed, millest täiskasvanud pole ehk kuulnudki. See ei ole iseenesest probleem, kuid murekoht on sisu ise – mida lapsed ja noored näevad? Mida peaks selles osas tegema?
Valeinfo, ohtlik info
Valeinfost räägitakse palju, eriti pärast Ukraina sõja algust. Valeinfo ohvriks võib langeda igaüks ja me oleme Eestis paljuski õppinud poliitilist propagandat ära tundma, kuid lapsed ja noored puutuvad palju kokku valeinfoga, mida täiskasvanud üldiselt ei näe ja mille ohvriks nad ei lange. Tihti võib see info olla ohtlik kõige otsesemas mõttes– keegi saab surma.
Lapsed ja noored näevad väga palju põnevaid „häkkide“ videoid, mis õpetavad, kuidas saab näiteks märjaks läinud vihiku korda, kuidas teha tindine pluus puhtaks või saada koduste vahenditega valgeid maasikaid. Selliste videote tootmine on eraldi tööstus ja sotsiaalmeedia algoritmidele meeldivad need väga – lihtsad klipid, kiire vaatamine ja liigume edasi. Tegelikult on enamik neist videotest puhas rämps, need soovitused parimal juhul lihtsalt ei toimi ja halvimal juhul on ohtlikud. 2019. aastal proovisid Hiinas kaks teismelist tüdrukut teha ilma pliidita popkorni, kasutades sotsiaalmeediast leitud „häkkide“ videot. Kahjuks läks kõik valesti ja üks teismelistest sai suuri kehavigastusi, teine suri. Ka Eestis on mitmed lapsed rikkunud riideid ja triikraudu, sest nad ei ole koolis õppinud veel keemiat ja füüsikat ega oska olla skeptilised. Need videod ongi tihti suunatud lastele ja läbivad enamiku sisufiltreid.
Lapsest kasvab võõras inimene
Teismelised kujundavad oma identiteeti ja otsivad maailmast vastuseid. Internet on suurepärane võimalus leida mõttekaaslasi, kui neid füüsiliselt lähedal ei ole. Kuid sellel on ka oma varjupool: internet on kõlakoda, kus on väga lihtne sattuda ringi, kus käivad koos vaid sarnaselt mõtlevad inimesed, ja alati on neid, kes soovivad neid ringkondi ära kasutada. Teismelistel on väga lihtne internetis radikaliseeruda – tõusujoones on parem- ja vasakradikaalid, äärmuslikud vaated soost ja rassist ning elust üldse. Levib ka arvamus, et kõik inimesed polegi päris, osad on nagu robotid, kelle arvamus pole oluline. Tihti kuuluvad sinna alla ka õpetajad ja vanemad.
Internetis kohtab väga erinevate vaadetega inimeste videotes ideed rahalisest iseseisvusest. Selle taustaks on soovitus, et ameti õppimine ja tööl käimine ei ole mõistlikud, palju parem oleks investeerida oma raha „kiirelt rikkaks“-skeemidesse, mida suunamudija raha eest õpetab. Teismelistel ja noortel on kõrgendatud oht sellistesse lõksudesse sattuda.
Vanemate võimalused
Internetis on väga erinevad ohud ja mured, sisu tundub olevat peamine probleem. Mida siis teha? Kuidas saab lapsevanem aidata? Kahjuks ei ole lihtsaid ega kindlaid lahendusi, aga on mõned soovitused.
Esiteks on väga oluline lapsevanema lähedane suhe lapsega. Kui laps surfamist alustab, on vaja tekitada tava, kus räägitakse oma elust ja päevast. Kuidas koolis läks? Mis sa internetis head nägid? Kui laps juba suurem, võib olla keeruline sellise tavaga alustada, kuid see on pingutust väärt.
Lõpetuseks, kui vaja, tasub otsida abi. Vastused peituvad tihti ka internetis – on erinevaid videoid, mis lükkavad halba materjali ümber, rääkida saab näiteks Lasteabiga, ja kui probleem on juba kriminaalne, siis veebipolitseiga. Internet võib olla murekoht, aga on ka vastus.
Foto allikas: Freepik.com