Haldi Koit
Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse nõunik
Tänapäeval tuleb aina tihemini ette inimeste kolimist mööda maailma laiali, mistõttu ka aina enam lapsi on seotud mitme riigiga – kas siis enda või oma lähisugulaste, eelkõige vanemate, elukohtade kaudu. Seetõttu tekib ka aina rohkem olukordasid, kus on vaja asju ajada ka välisriigi ametnike juures, aga arusaamatuks jääb kelle poole pöörduda ning milliseid dokumente selleks vaja on?
- Hooldusõigus
Piiriülese vanemliku vastutuse või hooldusõiguse erinevaid aspekte reguleerivad mitmed õigusaktid – näiteks Brüssel II bis määrus[1], Haagi 1996.a konventsioon[2] ja õigusabilepingud Ukraina ja Venemaaga[3].
Lapse hooldusõiguse puhul on enamasti[4] oluline, et vaidlused lahendataks lapse hariliku viibimiskoha riigis, st. riigis, mis väljendab lapse teatud integratsiooni sotsiaalsesse ja perekondlikku keskkonda. Seejuures tuleb arvestada konkreetseid faktilisi asjaolusid, sh. lapse riigis viibimise kestust ja õiguspärasust, kolimise põhjuseid, lapse kooli / lasteaia / arsti jms asukohta, lapse perekondlikke ja sotsiaalseid suhteid, lapse keeleoskust ja kodakondsust. Kokkuvõtlikult tuleb mõelda, millises riigis on laps paremini kohanenud elama. Seejuures peab meeles pidama, et oluline on lapse reaalne elukoht, mitte vaid registrijärgset elukohta. Veelgi enam, lapse harilikku viibimiskohta ei tohi samastada vanemate elukohaga ning selles riigis elatud aeg on vaid üks asjaoludest kolimise eesmärk on tähtsam!
Näiteks kui perekond, kus kasvab 9-aastane laps, kolib ühiselt Eestist Rootsi, seejuures müüakse maha Eesti elukoht ja kõik asjad võetakse endaga Rootsi kaasa, siis reeglina loetakse, et laps on 3 kuu jooksul kolimisest kohanenud elama uues riigis, mistõttu Eesti kohtud ei ole pädevad selle lapse suhtes midagi otsustama. Arvestades, et nii laps kui vanemad on siiani kõik elanud Eestis, oskavad eesti keelt jne, siis võib ilmselt tekkida küsimus, miks vaid 3 kuu möödumisel ei saa enam Eesti kohtu poole pöörduda? Põhjus on selles, et selle lühikese aja jooksul on lapse elu radikaalselt muutunud ning Eestis asuvad lastekaitse, kool, kohus ega ka keegi muu ei oska enam öelda, kas laps on Rootsis õnnelik, kui palju tal on seal sõpru, kuidas tal seal koolis läheb jne, seda oskavad öelda vaid Rootsi asutused. Loomulikult arvestab Rootsi kohus ka eelnevalt Eestis aset leidnud asjaolusid ning küsib selleks taustainfot Eesti lastekaitselt enne lahendi tegemist.
- Hooldusõigusliku lahendi kehtima saamine välisriigis
Kui hooldusõiguslik lahend on tehtud, siis ei tohi unustada, et kuigi Rootsis on hooldusõiguslikku olukorda muudetud, ei kajastu see muutus teiste riikide registrites automaatselt. Juhul kui ainuhooldusõiguse saanud isa otsustab mõne aja möödudes lapsega Soome kolida, siis nõutakse seal lapse registreerimiseks ja lasteaia / kooli nimekirja panekuks ka ema nõusolekut. Selleks, et seda ei juhtuks, peab Soome kohus Rootsi kohtu lahendi täidetavaks tunnistama e. viima läbi formaalse kohtumenetluse, milles kontrollitakse, kas kõikidele osapooltele anti võimalus kohtumenetluses kaasa rääkida ja end kaitsta, st. kas tagati kõikide osapoolte inimõigused menetluse vältel jms.
Täidetavaks tunnistamiseks peaks esmalt pöörduma lahendi teinud kohtu (antud näite puhul Rootsi kohtu) poole ja selgitama, et isik soovib lahendit konkreetses riigis täidetavaks tunnistada, et kohus teaks, millised dokumendid talle väljastada. Euroopa Liidu liikmesriigi puhul on nendeks kohtulahendi kinnitatud ärakiri paberkandjal originaaltemplitega ning sihtriigi poolt aktsepteeritavas keeles Brüssel II bis määruse sertifikaat[5], millele taotleja lisab juurde taotluse sihtriigi kohtule riigi ametlikus keeles. Samas kui tegu on mõne EL-välise riigiga, siis on enamasti vaja kohtulahendi kinnitatud ärakirja paberkandjal originaaltemplitega, kohtu kinnitust materjalide kättetoimetamisest kostjale ja lahendi jõustumisest, taotlust sihtriigi kohtule ning kõikide eelmainitud dokumentide tõlkeid vastava riigi ametlikku keelde.
Kui vajalikud dokumendid on koos, siis järgmiseks tekib tõenäoliselt küsimus, millise kohtu poole peaks täpsemalt pöörduma? Olenevalt riigist, on selleks enamasti huvitatud isiku elukohajärgne kohus selles konkreetses riigis. Euroopa Liidus on muudetud kohtu tuvastamine lihtsaks kasutades Euroopa e-Õiguskeskkonnas oleva kohtute andmebaasi abi[6].
- Elatisvaidlused kui üks osapooltest on välisriigis
Kui lapse vanemad või eestkostjad elavad erinevates riikides, siis kui ühtki elatislahendit pole tehtud, peaks enda jaoks läbi mõtlema, millises riigis oleks otstarbekam elatist taotleda. Nimelt on Elatisemääruse[7] ja Haagi 2007.a. konventsiooni[8] kohaselt võimalik elatist taotleda eelkõige lapse elukohariigis, aga ka vastaspoole elukohariigis – seejuures kohaldub ka selle riigi õigus.
Näiteks kui lapse isa elab Soomes, kuid laps elab emaga Eestis, siis on võimalik pöörduda elatise taotlemiseks nii Eesti kui Soome kohtu poole. Kumma poole siis pöörduda? Selleks peab esmalt teadma iga riigi eripärasid elatise väljamõistmisel ning samas ka menetluslikke eripärasid.
Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on kirjeldanud oma riigis kehtivat süsteemi Euroopa e-Õiguskeskkonna portaalis[9]. Eeltoodu näite puhul selgub mõnevõrra üllatavalt, et kui Eestis on elatise minimaalmääraks hetkel 215 EUR/kuus, siis Soomes on võimalik välja mõista ka 0 EUR/kuus elatist lapsele. See tuleneb sellest, et Eesti perekonnaseadus on üles ehitatud põhimõttele, et lapsevanem peab tegema endast kõik oleneva, et esmajärjekorras elatada lapsed ning alles seejärel iseennast. Samal ajal Soomes peab isik ära elatama ise enda, oma elukaaslase või abikaasa, kooselavad lapsed ja alles seejärel eraldielavad lapsed – see on võimalik tänu tugevale riigipoolsele majanduslikule toele elatisabi näol, millega lapsele garanteeritakse ligi 160 EUR/kuus olenemata väljamõistetud elatise suurusest, kuid samas on sellele õigus vaid Soomes elavatel lastel. Seetõttu kui Soomes töötav isa teenib enamike eestlastega sarnaselt alla sealse keskmise töötasu, siis on üsna tõenäoline, et Soome kohus mõistab isikult välja elatise, mis on tunduvalt madalam kui Eesti miinimumelatis. Samas on väga palju riike, kus olukord oleks vastupidine.
Lisaks eeltoodud infole on ka oluline teada piiriülese elatise taotlemise eripärasid. Eeltoodud rahvusvaheliste õigusaktidega nähakse alla 21-aastasele lapsele elatise taotlemisel välisriigis ette lisasoodustused – põhjalik keskasutuste[10] abi, kohtueelne nõustamine, automaatne riigi õigusabi jne. Seega on elatist taotleval vanemal seal tunduvalt parem ligipääs õigussüsteemile kui Eestis.
Kõike eelnevat arvestades soovitab autor elatist taotleval vanemal uurida pisut tähelepanelikult erinevate riikide seadusandlust. Täpsema info leiab antud teemal Jurist Aitab portaalist[11].
- Elatislahendi täitmine välisriigis
Täitevasutused saavad oma kohustusi täita vaid selle riigi territooriumil, kus neil on pädevus tegutseda täiturina. Seetõttu kui lahend on tehtud Eestis, kuid võlgnik asub ja omab vara muus riigis, siis Eesti kohtutäitur ei saa täitemenetlust läbi viia. Aga isegi kui eelnevas peatükis osutatu järel jõuda järeldusele, et mõistlikum on taotleda elatist lapse elukohariigist, kuid elatisvõlgnik elab välisriigis, siis on võimalik taotleda elatislahendi täitmist ka välisriigi täitevasutuselt. Nagu ka hooldusõiguse puhul, on elatislahendi täitmiseks vajalik selle eelnev täidetavaks tunnistamine täitmise riigis. Selle raames viiakse läbi formaalne kohtumenetlus, milles kontrollitakse, kas kõikidele osapooltele anti võimalus kohtumenetluses kaasa rääkida ja end kaitsta, st. kas tagati kõikide osapoolte inimõigused menetluse vältel jms. Euroopa Liidu liikmesriikide puhul toimub olukordades, kus elatise taotlemise kohtumenetlus algatati alates 18.06.2011. a täidetavaks tunnistamine automaatselt, ilma eraldiseisva menetluse läbiviimise vajaduseta.
Kuivõrd elatislahendite sissenõudmisega tegeleb väga palju erinevaid rahvusvahelisi õigusakte, siis on Eesti keskasutus Justiitsministeerium muutnud täpsema vajamineva info ja dokumentide näidised lihtsalt kättesaadavaks Jurist Aitab portaalis[12].
Üldistatult võib öelda, et välisriigis täitmise algatamiseks on vajalik esmalt pöörduda lahendi teinud kohtu poole, selgitamaks soovite tunnistada lahendit konkreetses riigis täidetavaks. Siis teab kohus, millised dokumendid on vajalik väljastada. Euroopa Liidu liikmesriigi puhul on nendeks kohtulahendi kinnitatud ärakiri paberkandjal originaaltemplitega ning sihtriigi poolt aktsepteeritavas keeles Elatismääruse sertifikaat[13], millele taotleja lisab juurde taotluse ja võlgnevuse kalkulatsiooni sihtriigi kohtule riigi ametlikus keeles. Samas kui tegu on mõne EL-välise riigiga, siis on enamasti vaja kohtulahendi kinnitatud ärakirja paberkandjal originaaltemplitega, kohtu kinnitust materjalide kättetoimetamisest kostjale ja lahendi jõustumisest, Teie taotlust ja võlgnevuse kalkulatsiooni sihtriigi kohtule ning kõikide eelmainitud dokumentide tõlkeid vastava riigi ametlikku keelde.
Kogutud dokumendid tuleb edastada sissenõudja asukohariigi keskasutusele posti teel. Keskasutuste tuvastamine on muudetud lihtsaks kasutades Euroopa e-Õiguskeskkonnas olevat andmebaasi[14]. Eestis on keskasutuseks Justiitsministeerium[15]. Keskasutus kontrollib dokumentide korrektsust ning seejärel edastab materjalid täitmise riigi keskasutusele, mis kontrollib võlgniku andmeid, algatab vajadusel täidetavaks tunnistamise menetluse kohalikus kohtus ja lõpuks ka täitemenetluse kohalikus täitevasutuses. Küll aga peab silmas pidama, et see kõik on väga aeganõudev – täidetavaks tunnistamine kestab enamasti u. 1a ning ka täitemenetluse algatamise järel möödub tihti 6-12 kuud enne kui laekumised algavad. Täitemenetluse puhul kohaldub sihtkohariigi õigus ja standardid, st. peab arvestama ka sellest tulenevate eripäradega – võib juhtuda, et Eesti standardite järgi on elatisvõlgniku näol väga jõuka isikuga, kuid oma elukohariigis on tegu üsna madala klassi esindajaga ja ta sissetulek jääb alla kaitstud elatismiinimumi, mistõttu ei ole elatise maksed sellises suuruses kui need oleksid sama sissetulekuga Eestis.
- Kokkuvõte
Juhul kui antud artikli lugemise järel midagi arusaamatuks, soovitab autor tutvuda www.juristaitab.ee portaaliga või võtta ühendust Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talitusega – tel. 6 208 183, e-post central.authority@just.ee .
Artikkel ilmus Justiitsministeeriumi toel projekti “Hea nõu lastega peredele” raames.
[1] Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, 27. november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 – kättesaadav http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32003R2201&from=ET
[2] Haagi 19.10.1996.a Vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsioon – kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/13265262
[3] näiteks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades – kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/13141764
[4] õigusabilepingute puhul on olulisemaks aspektiks lapse kodakondsus
[5] Selles antakse edasi kohtulahendi sisu ilma, et kohtulahendi täielikku tõlget oleks vaja
[6] kättesaadav: https://e-justice.europa.eu/content_matrimonial_matters_and_matters_of_parental_responsibility-377-et.do
[7] Nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009, 18. detsember 2008, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta
ülalpidamiskohustuste küsimustes – kättesaadav http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:007:0001:0079:ET:PDF
[8] Haagi 23.11.2007.a. Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise konventsioon – http://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:f30b46bd-fcdd-4b33-8b08-5b06e4a09b88.0022.02/DOC_2&format=PDF
[9] kättesaadav: https://e-justice.europa.eu/content_maintenance_claims-47-et.do
[10] Eestis Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talitus (6 208 183, central.authority@just.ee )
[11] Teemad elatis lapsele (http://www.juristaitab.ee/et/mul-kusimus-perekonnasuhete-teemal/elatis-lapsele ) ja kuidas elatist taotleda teises Euroopa Liidu liikmesriigis (http://www.juristaitab.ee/et/elatis-lapsele/kuidas-elatist-taotleda-teises-euroopa-liidu-liikmesriigis )
[12] http://www.juristaitab.ee/et/kuidas-eesti-kohtuotsust-voi-dokumenti-valismaal-tunnustada/elatisotsuse-tunnustamine
[13] Selles antakse edasi kohtulahendi sisu ilma, et kohtulahendi täielikku tõlget oleks vaja
[14] kättesaadav: https://e-justice.europa.eu/content_maintenance_obligations-355-et.do
[15] postiaadress: Tõnismägi 5a, Tallinn 15191