Autor: Maire Iro, Andmekaitse Inspektsioon
Sotsiaalmeedia-ajastu on muutnud piltide ja videoklippide jagamise lihtsaks ja kiireks. Facebook, Instagram, Twitter, YouTube, Snapchat ja kümned teised äpid annavad võimaluse pea hetkega üles laadida kõike, mida me enda ümber näeme ja kogeme. Infovahetus on muutunud kiireks – oma emotsioone saab jagada praktiliselt reaalajas väga suure hulga inimestega üle maailma. Selles kiire tempoga jagamiskultuuris tuleb aga meeles pidada, et kui midagi kord juba sotsiaalmeedias avaldatud, on pea võimatu kontrollida selle edasist saatust.
Internetti üles riputatud pildid ja videod levivad kiirelt ja võivad hakata elama täiesti oma elu. Pilt, mis ühel hetkel tundus naljakas, võib sulle hiljem suurt piinlikkust valmistada. Või mis veel halvem – oma postituse mõju hoomamata võid sa suure ringi inimestega jagada midagi, mis teeb haiget mõnele su sõbrale või muudab väljakannatamatuks kellelegi teise elu.
Postitada või mitte?
Iseendast pilte üles pannes valime me neid üldiselt suure hoolega. Kuidas ma välja näen? Mis mul seljas on? Mis taustalt paistab? Teeme mitu klõpsu, valime neist parima ja kustutame telefonist kiirelt kõik sellised pildid, mille alla sotsiaalmeedias negatiivsed kommentaarid või õelad naljad võiksid koguneda. Sageli aga ei mõtle me kõige selle peale teistest inimestest pilte jagades. Kui keegi teeb midagi piinlikku või on ebamugavas olukorras, oleme kärmed telefoni haarama ja seda olukorda jäädvustama.
Paljude noorte telefonid on täis pilte ja videoklippe sõpradest või koolikaaslastest tegemas midagi totakat. Meil on kaaslastest peopilte, naljakaid nägusid ja veidraid poose ning piinlikke olukordi. Ehk oleme jäädvustanud isegi midagi ebasündsat või ebaseaduslikku. Endast me selliseid asju sotsiaalmeediasse üles ei paneks. Mis saaks siis kui kogu kool seda näeks? Või vanemad? Õpetajad? Nende küsimuste peale tuleks aga mõelda ka siis, kui postitad pilte kellestki teisest.
Kust läheb piir sobiva ja ebasobiva vahel?
Jagades kellestki pilti, mis sinu arvates on naljakas, võid sa teise inimese mõtlematult naerualuseks teha. Piinlikud pildid või videod võivad muutuda pikaajalise kiusamise allikaks. Kellegi teise kohta postitust tehes tuleks seega esimese asjana mõelda, kas sulle endale meeldiks, kui keegi sinu kohta midagi sellist üles paneks. Kui vastus on ei, jäta postitus tegemata.
Igal inimesel on õigus ise otsustada, kust läheb tema jaoks piir sobiva või ebasobiva postituse vahel. Teistest inimestest võib infot, pilte või videoklippe avaldada ainult siis, kui nad ise sellega nõus on. Kui sa ei ole 100% kindel, kas pildile jäänud sõber ikka on pildi avaldamisega nõus, siis küsi temalt enne postitamist üle. Ilma nõusolekuta suisa vastu tahtmist kellestki piltide ülespanemine on vastuolus ka seadusega.
Mida teha, kui sinust on üles pandud piinlik pilt?
Kui avastad sotsiaalmeediast mõne enda pildi, mida sa seal parema meelega näha ei tahaks, on sul alati õigus nõuda, et see maha võetaks. Kõigepealt võta ühendust inimesega, kes su pildi üles pani. Selgita talle, et avaldatud pilt häirib sind ning sa ei soovi, et see internetis üleval on. Kui see ei lahenda probleemi ning pildi ülespanija keeldub seda maha võtmast, siis tasub oma õiguste rikkumisest teavitada sotsiaalvõrgustiku haldajat.
Näiteks Facebook on oma kasutajatele teavitamise väga lihtsaks teinud. Teavitada saab iga postituse paremast ülanurgast avaneva menüü kaudu, kust tuleb valida “teata ebasobivast postitusest” või “teavita fotost”. Sarnased teavitamisvõimalused on olemas ka teistes võrgustikes. Üldjuhul on võimalik oma murest teada anda ka meili teel.
Nõu saab küsida ka veeblikonstaabli käest või Andmekaitse Inspektsioonist. Oluline on oma murega mitte üksi jääda, vaid kindlasti abi küsida ja võimalikult kiire lahendus leida. Mida kiiremini sobimatu postituse maha saab, seda väiksem on tõenäosus, et see edasi levib.
NB! Samad reeglid kehtivad ka lapsevanematele
Sageli muretsevad lapsevanemad selle pärast, kas nende järeltulijad on internetis kaitstud ning jälgivad, ega lapsed endast ebasündsaid või labaseid pilte üles ei pane. Unustama kiputakse aga seda, et lapsele võib hoopis enam piinlikkust valmistada isa või ema internetikäitumine. Vanemad peaksid seetõttu jälgima, mida nad ise internetis teevad või millise sisuga pilte üles riputavad. Lapse beebipildid või pereringis tehtud ülesvõtted, mis vanemale tunduvad nunnud, ei pruugi seda sugugi olla laste või noorte endi jaoks. Kuidas tunneb ennast laps, kui klassikaaslased tema ema või isa sotsiaalmeediakontolt mõne sellise pildi avastavad? Ilmselt mitte kõige paremini.
Et oma lapsi sellistest piinlikest hetkedest säästa, tasub vanematel oma lapse õigusi austada ja küsida enne pildi üles riputamist, mida asjaosaline ise sellest arvab.
5 kontrollküsimust
Enne postituse esitamist tasub endalt küsida:
- Kas kõik, keda postitus puudutab, on selle avaldamisega nõus?
- Kas postitatud pilt või video võib kedagi häirida?
- Kas sulle meeldiks, kui keegi sinu kohta samasuguse postituse teeks?
- Kuidas see võib mõjutada sinu enda või kellegi teise elu tulevikus?
- Kuidas sa ennast tunneksid, kui su vanaema seda näeks?
Pea meeles!
- Teiste inimeste pilte võib üles panna ainult siis, kui nad sellega nõus on. Vajadusel küsi enne postitamist üle.
- Ära postita midagi, mis võib piinlikkust valmistada või mida peaks hiljem häbenema.
- Vaata aeg-ajalt üle ka oma vanad postitused. Paar kuud hiljem võib mõni esialgu naljaka või geniaalsena tundunud postitus ka sinu enda jaoks piinlik olla.