Kati Valma, Tallinna Linnavalitsuse lastekaitsetöötaja
Kristjan Kask, Tallinna Ülikooli üldpsühholoogia dotsent
MTÜ Lastekaitse Liit alustas 2016. aastal koostööd kaheksa erineva riigiga rahvusvahelise projekti MAPChiPP raames. MAPChiPP (Multi-diciplinary Assessment and Participation of Children in Child Protection Proceedings: training program with modules and tool box, international network) on suunatud valdkondadevahelise lastekaitsetöö edendamisele. Projekti eesmärgiks on eri valdkondade, näiteks sotsiaal- ja tervishoiutöötajate, politsei ja õigussüsteemi, praktikute oskuste suurendamine ja multidistsiplinaarse koostöö edendamine lastega seotud menetlustes. Aastal 2017 valmisid 12 multidistsiplinaarset õppemoodulit, mida hakkasid Eestis koolitama lastekaitsespetsialist Kati Valma ning TLÜ dotsent ning koolitaja Kristjan Kask, kes järgnevas artiklis oma kogemusest räägivad.
Lastekaitse Liit tegi meile huvitava ettepaneku viia läbi erialaspetsialistide seas koolitused edendamaks lastega kokku puutuvate spetsialistide seas koostööd ning julgustama kaasama nii lapsi kui ka lapsevanemaid varasemast enam neid puudutavatesse toimingutesse. Euroopa Liidu poolt toetatud projekt MAPChiPP koondab kaheksat erinevat Euroopa Liidu liikmesriigi organisatsiooni, kes töötasid välja koolitusvahendi lapse heaolu multidistsiplinaarseks käsitlemiseks. Koolitus koosneb 12 moodulist, kus käsitletakse erinevaid teemasid nagu lapse parim huvi, lapse väärkohtlemine ja hooletussejätmine, info kogumine ja analüüsimine lapse heaolu hindamisel ja tagamisel, erineva keele- ja kultuuritaustaga lastega suhtlemine, laste kaasamine otsustamisprotsessi ning lapsesõbralik õigusmõistmine.
Käesoleva aasta veebruaris käisime Budapestis kõigi projekti osapooltega tutvumas, et projekti moodulitest paremat aimu saada. On omaette väljakutse koolitada kedagi materjalide põhjal, mida koolitajana ei ole ise välja töötanud. Lastekaitse Liit tõlkis koolitusmaterjalid eesti keelde ning meie aitasime materjale kohandada vastavalt Eesti oludele.
Meie ülesandeks oli Eestis läbi viia kaks koolitust. Ühe koolituse eesmärk oli testida koostöös erialaspetsialistidega koolitusmaterjalide sobivust siinse kultuuriruumi ja seadusandlusega ning edastada tagasiside koolitusmoodulite sisu ja sobivuse kohta nende väljatöötajatele. Märtsi keskel sellise kahepäevase koolituse ka läbi viisime. Osalejaid oli erinevatest valdkondadest, näiteks kooli sotsiaalpedagoog, meditsiiniõde, Rajaleidja keskuse töötaja, lastekaitsetöötajad, kohtunik, juristid, politseitöötajad, lasteaia juhataja, haigla sotsiaaltöötajad, laste turvakodu töötajad. 9-10. maini toimus koolitajate koolitus, mille eesmärk oli koolitada välja 16 koolitajat erinevatest valdkondadest nagu õigus, tervishoid, haridus, lastekaitse jt. Koolitajate koolitus oli tasuta, kuid osalemise kriteeriumiks oli, et koolituse saanud koolitaja alustaks MAPChiPP moodulite koolitamisega oma valdkonnas.
Miks on multidistsiplinaarne lähenemine oluline? Lapse abivajaduse ja heaolu hindamisel on sageli vaja koguda informatsiooni erinevatelt asutustelt ja spetsialistidelt, kes lapse ja perega on kokku puutunud. Kohest reageerimist võivad vajada mitmed olukorrad. Näiteks, kui kooli tuleb lastekaitsetöötaja või politseiuurija, kes soovib lapsega rääkida, siis kuidas seda võimaldada? Samuti on oluline omavaheline informatsiooni vahetamine ja koostöö. Näiteks, kui laps vajab abi erinevate spetsialistide poolt, siis kuidas pakkuda abi piisavalt, kuid mitte dubleerivalt?
Mõlemas koolitusgrupis tekkinud diskussioonid olid harivad ja kohati isegi tulised. Erinevad spetsialistid võivad üht ja sama olukorda näha väga erineva nurga alt ja omada väga erinevat informatsiooni lapse kohta. Iga spetsialist puutub töös kokku teiste erialade esindajatega, aga talle võib jääda siiski teadmata, mida teised spetsialistid oma töös teevad ning kasvõi mis seadusandlus nende tööd reguleerib. Kui laps satub näiteks lastekaitsetöötaja vaatevälja, siis võivad temaga kokku puutuda lasteasutuste töötajad alates õpetajatest kuni eripedagoogi, sotsiaaltöötaja, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogini, erinevate menetlusasutuste töötajad nagu noorsoopolitseinikud, uurijad ja prokurörid või kohtusüsteemi töötajad nagu kohtunikud nii kriminaal- kui tsiviilmenetluste raames, tervishoiutöötajad, näiteks pere- ja eriarstid, õed, rehabilitatsiooniasutuse töötajad. See loetelu pole kaugeltki ammendav ja võiks veel jätkuda.
Samuti võib esile kerkida küsimus, mis on erinevate spetsialistide eesmärk seoses lapsega lähtuvalt nende tööülesannetest. Näiteks, milline on lastekaitsetöötaja roll ning millist abi on temal võimalik lapsele pakkuda? Kui kooli personal näeb lapse käevarrel sinikat või marrastusi, kelle ülesanne on sellest teatada ja kellele ning kas üldse? Mis ajast on lapsele määratud oma esindaja – advokaat? Kas ja kuidas last ära kuulata ning missuguses järjekorras, kui lapsega soovivad rääkida nii kahe erineva omavalitsuse lastekaitsetöötajad, lapsele kohtu poolt määratud esindaja ja kohtunik?
Kati: „Enamus spetsialiste on küll teadlikud, et tuleb koostööd teha, aga kellega, millal, kuidas, milline on oluline informatsioon ja millised on teiste erialade kohustused ja piirangud – mida rohkem on ühe lapse ja pere ümber spetsialiste, seda rohkem need küsimused tekivad. Kui erinevate erialade abistajaid on palju ja/või nad omavahel koostööd ei tee, võib abivajaja jääda ilma õigeaegsest, asjakohasest ja tõhusast abist. Kuigi kõik justkui tegelevad ja abistavad … ja igaühel on oma eesmärk.“
Kristjan: „Koolitusi läbi viies jäi mulle silma, et eeldamine ja oletamine võivad kohati palju pahandust tekitada. Me võime küll teatud teemadest olla teadlikud aga me ei pruugi olla sugugi kindlad, kuidas teiste erialade esindajad täpselt sama olukorda võivad näha. Arusaamatuste ja möödarääkimiste vältimiseks tuleb aeg maha võtta ja olukorrad läbi rääkida.“
Kokkuvõtteks võiks öelda, et me näeme koolituse põhilise eesmärgina varasemast paremat infovahetust ja mõistmise suurenemist erinevate erialaspetsialistide vahel. Kui on selgem, mida ja miks erinevad spetsialistid teevad, siis suureneb ka usaldus üksteise vahel – selle tulemusena võidakse tulevikus näiteks julgemalt üksteisega info jagamiseks või nõu küsimiseks ühendust võtta. Koolitusmaterjalidega saab tutvuda registreerides end kasutajaks projekti kodulehel (www.mapchipp.com). Küsi lapse heaolu multidistsiplinaarse käsitlemise koolituste kohta lähemalt infot Lastekaitse Liidu MAPChiPP projekti meeskonnalt (Helika Saar, Helen Saarnik).
Projekti MAPChiPP rahastab Euroopa Komisjon, kaasrahastajad siseministeerium, justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu.