Evi Vilgats
Pereterapeut ja rehabilitatsioonimeeskonna juht, MTÜ Papaver
Mittetulundusühingus Papaver oleme rehabilitatsiooniteenust alaealiste komisjonist suunatud lapsele ja tema pere- ning ametnikevõrgustikule osutanud 11 aastat, puudega lastele kolm aastat.
Papaveris on kõige olulisemaks väärtuseks perekond. Mõistmine, ausus, hoolimine ja professionaalsus on väärtused, mis aitavad luua usalduslikku ja võrdväärset suhet kliendiga. Peale esmase kontakti loomist on vajalik kokku leppida, mis on eesmärk, mille suunas hakkame koos minema.
Erineva tasandite koostöö puhul on esmatähtis nõustaja/terapeudi poolt suhte loomine lapse ja tema pereliikmetega, lasteaia või kooli ja kohaliku omavalitsuse töötajatega jt võimalike koostööpartnerite vahel.
Klientide tagasisides on olulisemaks peetud seda, et Papaveri meeskonna spetsialistid kuulasid neid ja mõistsid, suhtusid neisse kui võrdsesse partnerisse ja uskusid, et on võimalik ellu tuua muutusi ning leidsid põhjust tunnustada, oskasid leida tugevaid külgi ja õpetasid oskusi neid kasutada.
Selleks, et aidata lugejal veidigi paremini mõista, kuidas tunnevad end lapsed ja nende pered, kes jõuavad rehabilitatsiooniteenusele toon järgnevalt välja koondatud iseloomustuse. Sagedasti on lapsevanemad saanud lasteaias või koolis teada, kui halvasti on nad oma last kasvatanud, et nende võsuke käituda ei oska kaasõpilaste ja õpetajatega, lapse õppeedukus on enamasti mitterahuldav, palju on põhjuseta puudumisi või kooli mitte jõudmist mitme veerandi vältel, esineb juhtumeid, kui politsei on teinud trahvi alkoholi tarbimise või suitsetamise eest, mõni laps on löönud õpetajat või kakelnud kaaslasega nii, et politsei on pidanud sekkuma. Lastel on soovitatud lasteaeda või kooli vahetada ja suunatud neid koduõppele. E-kooli ei julge lapsevanemad avada, sest sealt saab lugeda enamasti märkusi. Rehabilitatsiooniteenusele jõudes on neil peredel läbi käidud mitu ümarlauda koolis, kohtumised lastekaitsespetsialistiga, alaealiste komisjoni istung ja võib-olla kohtumine ka Rajaleidja spetsialistidega. Enamasti on pered teadmatuses ja segaduses, missugust kasu toob neile määratud järgmine nii öelda komisjon. Laps ja pere on tõrksad, kaitsepositsioonil ja lootusetud, motivatsioon muutuseks puudub või on väga väikene.
Minu 2015. aastal kaitstud magistritöö uuringu tulemustest selgub, et suurel osal, mis moodustab 70- 80% teenusele suunatud lastest, on probleeme vaimse tervisega. Vaimse tervise probleemidega laste selline osakaal on tõsine märguanne, mis vajab võimaluste leidmist nende laste ja peredele süsteemseks ning pikaajaliseks teenuse osutamiseks.
Papaveri teenuseosutamise mudeli järgi alustab perega tööd juhtumikorraldaja, kes on enamasti sotsiaaltöötaja ja lisaks kaks spetsialisti. Kontakti ja usaldussuhte loomine võib võtta isegi kuni kolm kuud. Teenuste sagedus ja intensiivsus sõltub eelkõige pere vajadustest ja võimalustustest, kohtumisi võib olla kuus kaks kuni neli korda. Meeskonnas töötavad kõikide erialade nõustajad / terapeudid, kellel on lubatud teenust osutada riikliku rehabilitatsiooniteenuse raames. Juhtumikorraldaja võib olla perele nii öelda advokaadi rollis, suheldes erinevate võrgustikega.
Oleme Papaveri meeskonnaga täheldanud, et nõustamises nagu ka elus, viib parimate tulemusteni koostöö, mille käigus tekib sünergia. Näiteks nõustaja ja kliendi vahelises usaldussuhtes, kahe kolleegi omavaheliste nõupidamiste või hoopis erinevate võrgustikuliikmete kaasamise näol. Igal juhul tähendab koostöö jõudmist ühiste eesmärkideni just koos töötades. Arvestades individuaalseid erinevusi ja austades neid.
Papaveri juhtumikorraldaja ja sotsiaaltöötaja Angela Aljase 2016. aastal kaitstud magistritöös uuritud klientide tagasiside annab kinnitust ja jõudu, et teeme tööd nii, et see toob enamasti kliendi ellu oodatavad muutused. Positiivsena tuuakse välja teenusel olles enda tundmist spetsialistide koostööpartnerina, mis väljendus ühise eesmärgi nimel töötamises, tasakaalustatud suhetes, koos otsuste tegemises ning avatud ja mõistvas suhtumises spetsialistide poolt. Lapsevanemate ja laste hinnangul on teenuse juhtumikorralduslik lähenemine kasuks oma koordineeriva tegevuse, individuaalse lähenemise, paindliku, süsteemse ja jätkusuutliku korraldusega. Lisaks mõjutas võrgustikukohtumistel teistes institutsioonides rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistide kohalolek kohtumist rahulikuma ja konstruktiivsema õhkkonna suunas.” (Aljas, 2016: 71-71). Antud uuringust tuleb ka välja, et kõige rohkem tehakse lapsevanemate poolt ettepanekuid võrgustikutöö tõhustamise ning arendamiseks, et koostööpartnerid tegutseksid ühise eesmärgi nimel ning kooskõlastatult.
Juhtumikorralduslik kompleksne teenus ja võrgustiku ühine töötamine võib olla üheks abinõuks ette tulevate probleemise lahendamisel. Eesmärkide ja kokkulepete seadmine erinevatel tasanditel annab võimaluse edasi minna nii, et eelkõige lapse, nooruki ja tema pere vajadused oleksid austatud ja hoitud kõikide partnerite poolt.
Aitäh kõigile partneritele, kellega koos töötades oleme jõudnud paljude klientide ellu tuua soovitud muutused!