Eesti laste ja perede probleemid Soomes. Mida teha? Kelle poole pöörduda?

Autor: Riina Mattila, juhtiv sotsiaaltöötaja, Espoo

Eesti laste ja perede probleemid Soomes on viimastel aastatel mõnevõrra muutunud. Soome lastekaitse klientideks on lapsed, kelle vanematel või lastel on selliseid probleeme, mida pereringis lahendada pole suudetud.

Väikelastega peredes ja ühe vanemaga peredes on sageli probleemiks lähivõrgustiku puudumine. Pered, sugulased ja sõbrad elavad Eestis või praegusest elukohast kaugel. Soomes ei ole tavaks ”läbi hüpata” – külla kutsutakse ja minnakse kokkulepitud ajal. Paljudel eestlastel puudub oma võrgustik ja uute tuttavate leidmine ei ole kõigile lihtne.

Vahel on mureks ka majanduslikud raskused, kuigi Soome sotsiaalhoolekande süsteem tagab kõigile piisava toimetuleku. Toetused on viimastel aastatel vähenenud ja nende saamine vahel keeruline.

Igas eas lastega peredes on tihti probleemiks sõltuvusainete kasutamine ja perevägivald. Probleemiks on eelkõige alkohol, aga järjest enam ka narkootilised ained ja ravimid. Sõltuvusaineid kasutavad ka lapsed ise. Noorimad neist on 10-12aastased.

Füüsilise vägivalla juhtumid on peamiselt seotud liigse alkoholi või muu uimasti kasutamisega. Psüühilist ja seksuaalset vägivalda esineb samuti. Ohvriteks on üldjuhul täiskasvanud, harvem ka lapsed. Endiselt on osale vanematest üllatuseks, et Soomes on igasugune lapse füüsiline karistamine keelatud. Ka näpistamine, tutistamine, käte pigistamine, tõukamine, pähe nipsu andmine on füüsiline vägivald ja see on karistatav.

Pöördumiste põhjustest
Viimasel ajal on lisandunud lapse hoolduse, elukoha ja teise vanemaga kohtumise probleemid. Kui vanemad on lahutanud, hakatakse segeli otsima ”süüdlast” ja makstakse teisele vanemale kätte lapse kaudu. Vanemate omavahelised riiud mõjuvad lapsi kahjustavalt ja lastekaitsetöötajad kohtavad järjest rohkem masendunud, närvilisi ja enesetapumõtetega lapsi ja noori, kelle probleemide tegelik põhjus on vanemate lõputu riidlemine ja lapsega manipuleerimine. Võõral maal, võõras kultuuris ja ilma lähivõrgustiku toeta lapsele ja noorele, on olukord ehk veelgi raskem kui kohalikele lastele. Sellised lapsed ei jaksa või ei taha käia koolis. Nad loobuvad ka vaba aja harrastustest. Neil ei ole enam sõpru või on ainult internetisõbrad. Nad satuvad sagedamini sõltuvusaineid kasutavate noorte hulka ja muutuvad ka ise sõltlasteks. Sageli ei märka egoistlikud vanemad ka neid ohu märke vaid jätkavad oma võitlust, kus kõik osapooled on kaotajad. Kõige rohkem kaotab olukorras laps, kellele tagajärjed võivad olla katastroofilised. Lapsepõlve ja head ettevalmistust tulevikuks ei ole võimalik taastada.

Soome lastekaitse poole on pöördunud järjest rohkem laste Eestis elavad vanemad, sugulased või tuttavad, kes on mures laste olukorra pärast Soomes. Lapsed on kolinud vanemaga või vanematega Soome. Enne kolimist tehtud kokkulepetest ei peeta kinni. Vanemad ja sugulased või tuttavad on mures lapse pärast ega tea, mida teha ja kelle poole pöörduda. Suhtlemine Soome ametnikega on raske keelebarjääri tõttu ja samuti kardetakse pöörduda lastekaitse poole hirmus, et lastekaitse teeb asjale rohkem halba kui saab aidata.

Mida siis ikkagi teha?
Kui teil on mure Soomes elava lapse pärast, siis soovitan teha kohalikule lastekaitsele teatis. Ei ole vaja teada, kas kõik, mida olete kuulnud või mille pärast olete mures, on õige. Piisab sellest, et teil on mure lapse pärast. Kui te ei oska soome keelt, siis kirjutage inglise keeles või eesti keeles. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad oskavad inglise keelt. Väga paljude valdade töötajate hulgas on eestlasi, kes võivad teenindada Teid emakeeles. Helsingis, Espoos ja Vantaal on mitmeid eesti ja vene keelt valdavaid töötajaid.

Teatisesse tuleb kirjutada täpselt, milles teie probleem seisneb? Miks olete mures lapse pärast? Kas olete proovinud seda lahendada? Miks see ei ole õnnestunud? Kas teatis on anonüümne? Kui teete teatise oma andmetega, siis tuleks kirjutada täpselt telefoninumber kuhu ja millal võib helistada.

Kuidas ja kelle poole pöörduda?
Kui te ei tea lapse täpset aadressi, siis võite teatise saata kohaliku omavalitsuse (valla või linna) lastekaitse aadressil. Kohalikud töötajad uurivad rahvastikuregistrist järgi, kus laps elab ja teatis edastatakse ”õigele” töötajale. Teatises on soovitav kirjutada olukorrast, mitte tunnetest probleemi tekitaja suhtes, kuigi see on inimlik. Töötajale on lausest: ”ema või isa on idioot” vähe kasu.

Kui teie laps(ed) on kolinud teise vanemaga Soome ja teil palutakse loobuda lapse hooldusõigusest, siis peate arvesse võtma, et see tähendab, et loobute peaaegu kõigist õigustest lapse suhtes. Teil ei ole õigust saada lapse kohta andmeid ega mõjutada otsuseid, mis tehakse lapse suhtes, välja arvatud lapse suunamine lastekaitseasutusse.

Kui teie laps(ed) elavad Soomes ja teil on probleeme lapse hoolduse, elamise või kohtumiste asjus, siis tuleb Teil pöörduda ”lastenvalvoja” poole. Lastenvalvoja on sotsiaaltöötaja, kes kinnitab hooldajate või vanemate vahelised kokkulepped antud asjade osas. Kui asjades ei suudeta kokku leppida, siis tuleb pöörduda kohtu poole (käräjä-oikeus). Kohtus on abiks advokaat, aga tema teenuste kasutamine pole kohustuslik.

Vanavanemate ja muu võrgustiku kohtumised lastega on lahkhelide korral keerulisemad. Antud juhul on määravaks lapse enda soov. Lapsel on õigus pidada sidet lapsele tähtsate inimestega. Õiguse tegelik rakendamine on keeruline. Näiteks kui laps on väike ega oska oma soovi väljendada.

Soome lastekaitsesüsteemi erisusi
Kui laps on Soome lastekaitsesüsteemi klient, siis on ka välismaal elaval hooldajal õigus sellest teada. On tähtis, et Eestis elava hooldaja andmed on korrektselt vormistatud. Näiteks edastatud lapse lasteaeda ja kooli. Nende asutuste kaudu saavad ka sotsiaaltöötajad ühenduse hooldajaga. Kui  vanemal on teave selle kohta, et laps on Soome lastekaitse klient, siis võite ka ise oma andmed lastekaitsesse saata.

Lastekaitse peamine üleanne on selgitada lapse olukord ja pakkuda selliseid teenuseid, mis last ja perekonda toetavad. Kõik avahoolduse teenused (näiteks peretöö, tugiisik, tugipere, rehabilitatsioon on jt.) on vabatahtlikud ja kliendid võivad nendest loobuda (on siiski soovitav põhjendada, miks) või teha ettepanek, milliseid teenuseid vajatakse.

Kui Soome lastekaitse on suunanud või soovib suunata lapse lastekaitseasutusse, siis on töötajad kohustatud võtma ühendust ka välismaal elava hooldajaga. Laps tuleb suunata võimalusel teise hooldaja või lähivõrgustiku juurde ja kui see ei ole võimalik, alles siis lastekaitseasutusse. Takistuseks võib olukord, et laps ei soovi Eestisse tagasi kolida.

Igal juhul on hooldajal õigus avaldada oma arvamus kohtumisel sotsiaaltöötajaga (kuuleminen). Kui teile tuleb kutse sotsiaaltöötaja vastuvõtule, siis peate minema kohale või teatama, teile sobiva aja. Oma arvamuse võite kokkuleppel teatada ka telefoni teel. Kui hooldaja kutsele ei reageeri, siis tähedab see, et hooldaja on nõus lapse suunamisega. Kohtumisel on teil õigus kasutada tasuta tõlki ja esitada soov, et protsessi dokumentatsioon tõlgitakse eesti keelde.

Kuidas lõpetada lastekaitseasutusse suunamist?
Kui teie laps on suunatud lastekaitseasutusse, siis võite alati esitada avalduse suunamise lõpetamiseks ja lapse elama asumiseks enda juurde (hooldaja või lähivõrgustiku) juurde.

Eesti elanikele ja Soome eestlastele on alati abiks ka Eesti Suursaatkond Helsingis. Eestis võib pöörduda Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna spetsialistide poole.

Ja lõpuks veel selline soovitus – olge ausad, valus tõde on palju parem kui valed, mis varem või hiljem välja tulevad. Probleemidega tuleb tegeleda ja abi pakutakse alati.

Kuhu pöörduda rahvusvaheliste lastekaitse juhtumitega?
Eestis võib rahvusvaheliste lastekaitse juhtumite vahendamiseks pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole. Sealsed kontaktid rahvusvaheliste lastekaitse juhtumite vahendamiseks on peaspetsialistid Katrin Malm ja Merli Laur.

Eesti keeles saab lastekaitsealast infot Soome kohta: https://www.lastensuojelu.info/et/  

Loe ka varasemat Riina Mattila artiklit!