Vandeadvokaat Rene Hallemaa, Valge & Uiga advokaadibüroo
Õiguslike vaidluste tekkimisel on inimese esimesi muresid, kust saada abi ja kui palju see maksab. Levinud arusaama järgi on kohtus käimine kulukas ning advokaadi esindust saavad lubada endale vaid keskmisest jõukamad inimesed. Päris nii see siiski ei ole. Kvaliteetset õigusabi on võimalik saada ka neil, kes majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal õigusteenuse eest tasuda või suudavad seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund pärast õigusteenuse eest tasumist ei võimalda enam elementaarset toimetulekut.
Riik rahastab riigi õigusabi osutamist Eesti Advokatuuri kuuluvate advokaatide osutatava teenusena. Esmase õigusabi teenust rahastab riik ka Eesti Õigusbüroo juristide osutatava teenusena. Artiklis selgitan lähemalt advokaatide pakutava riigi õigusabi olemust ja selle taotlemise tingimusi.
Riigi õigusabi seisneb selles, et õigusvaidluses, milles isik osaleb, esindab ja nõustab teda Eesti Advokatuuri määratud advokaat. Siiski tuleb arvestada, et riigi õigusabi ei ole alati tasuta. Nimelt võidakse riigi õigusabi andmine otsustada kolmel erineval viisil:
- kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud;
- kohustusega hüvitada ühekordse maksena täielikult või osaliselt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud;
- kohustusega hüvitada osamaksetena täielikult või osaliselt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
Kohus määrab kas ja millises ulatuses peab isik riigi õigusabi tasu ja -kulud hüvitama. Seda määrab kohus taotleja majandusliku olukorra alusel. Õigusabi taotleja majanduslikku olukorda hinnates arvestab kohus esiteks inimese vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid. Veel võetakse arvesse taotleja ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning kohtu hinnangul muid tähendust omavaid asjaolusid.
Riigi õigusabi taotlus tuleb koos majandusliku seisundi teatisega esitada kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Riigi õigusabi taotluses ja majandusliku seisundi teatises on kohustus esitada tõesed andmed. Majandusliku seisundi teatises esitatud andmete kontrollimiseks võib kohus nõuda teistelt isikutelt või asutustelt (nt krediidiasutustelt, Maksu- ja Tolliametilt) teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Taotluse esitamise lihtsustamiseks on ette nähtud blanketid, mis on kättesaadavad riigi õigusabi veebileheküljelt http://www.riigioigusabi.ee ja mille täitmine peaks olema igale inimesele jõukohane.
Kuidas toimub advokaadi määramine? Isikule õigusabi osutama hakkava advokaadi valik sõltub mitmest asjaolust. Pärast riigi õigusabi andmise määruse tegemist sisestab kohtuametnik õigusabi tellimuse riigi õigusabi infosüsteemi, kus tellimused jaotatakse advokaatide vahel, kes on märkinud ennast riigi õigusabi osutama. Tellimused jaotab ettenähtud korra järgi arvuti ning tellimuse vastuvõtmiseks peab advokaat teatud aja jooksul tellimuse kinnitama või sellest loobuma. Selliselt saab advokaat ise hinnata, kas tal on kliendi huvide kaitsmiseks vajalikud teadmised ja piisavalt aega, et osutada eeldatavas mahus õigusabi. Vastasel juhul on advokaat kohustatud täitmiseks tulnud tellimusest keelduma.
Kas advokaadi õigusteenusele kehtivad standardid? Kindlasti ei ole riigi õigusabi osutavate advokaatide puhul tegemist väheste teadmistega, olematute kogemuste ja madala kvaliteediga õigusabi osutavate advokaatidega. Riigi õigusabi osutavad advokaadid osutavad õigusabi ka lepingulistele klientidele. Tegemist on Eesti Advokatuuri liikmetega, kellele kehtivad advokatuuri liikmeks astumisel samad reeglid (mh tuleb sooritada advokatuuri eksam). Erinevus on üksnes selles, et riigi õigusabi osutamiseks peab advokaat liituma riigi õigusabi infosüsteemiga (RIS) ning olema valmis täitma teatud olukordades ka kohustuslikke tellimusi. Advokaatide (erinevalt juristidest) osutatava õigusabi kvaliteeti aitavad tagada mitmed seaduses sätestatud lisatagatised:
- advokaadil on seadusest tulenev kohustus pidevalt täiendada enda õigusteadmisi (läbimist hindab perioodiliselt advokatuuri kutsesobivuskomisjon);
- õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt;
- advokaadi tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks on advokaadibüroo pidaja kohustatud sõlmima kutsekindlustuslepingu (kutsekindlustuse olemasolu kontrollitakse) ning
- advokaadi ja advokaadibüroo tegevust reguleerivate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest on huvitatud isikul õigus esitada advokatuuri aukohtule taotlus aukohtumenetluse algatamiseks.
Õigusteenuse heale kvaliteedile aitab väga palju kaasa ka kliendi ja advokaadi vaheline hea koostöö. Väärib märkimist, et inimesel on endalgi võimalik rääkida kaasa õigusteenust osutava advokaadi valikul. Kui leiad advokaadi, kes on valmis õigusteenust osutama riigi õigusabina, siis lisa riigi õigusabi taotlusele advokaadi kirjalik nõusolek või esita taotlus advokaadibüroo kaudu. Kohus saab selle info taotlusest ja märgib riigi õigusabi andmise määruses, et õigusteenust hakkab andma soovitud advokaat ning riigi õigusabi tellimus suunatakse täitmiseks konkreetsele advokaadile.Kui soovitud advokaat siiski tellimust ei võta, jagatakse tellimus üldises korras kõigi RIS-is olevate advokaatide vahel.
Vajadus leida teine advokaat
Riigi õigusabi osutavat advokaati on võimalik vahetada, kui taotleja ei ole rahul riigi õigusabi osutava advokaadi teenusega või soovib mõnel muul põhjusel senise advokaadi vahetamist. Selleks tuleb inimesel leida uus advokaat, kes talle õigusteenust osutama hakkab. Riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkuleppel võib asuda isikule samas asjas õigusteenust osutama teine advokaat, kes on nõus temale riigi õigusabi osutamise kohustuse üleandmisega. Samuti ei välista riigi õigusabi saamine õigust menetluse kestel sõlmida konkreetse advokaadiga kliendileping st. loobuda riigi õigusabist.
Riigi õigusabi osutava advokaadi leiad www.riigioigusabi.ee lehel valiku „otsi advokaati“ alt, kus riigi õigusabi osutavad advokaadid saad valida kui vajutad „kuva lisavalikud“ peale.
Kõik advokaadid on leitavad advokatuuri kodulehelt https://www.advokatuur.ee/est/advokaadid/eesti-advokaadid, kus saad kasutada ka laiendatud otsingut, et valida advokaati piirkonna ja valdkonna järgi ning kas soovid õigusteenust vandeadvokaadilt või vandeadvokaadi abilt.
Millega riigi õigusabi piirdub?
Riigi õigusabi osutamine ei piirdu üksnes nõustamise või konkreetse dokumendi koostamisega. Kui riigi õigusabi saamise eeldused on täidetud, säilib isikul õigus riigi õigusabile kogu menetluse jooksul. Kohtumenetluses menetlusosalisena riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile laieneb lisaks ka samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamise või sundtäitmise menetlusele.
Laps riigi õigusabi saajana
Riigi õigusabi taotluse esitamisel tasub tähele panna, et teatud juhtudel on vanema asemel menetlusosaliseks ja riigi õigusabi saajaks laps. Laps on seaduse ja kohtupraktika kohaselt hagejaks elatise nõudmise menetluses või varasema väljamõistetud elatise suurendamise taotlemise menetluses. Lisaks võib laps olla menetlusosaliseks kostjana, kui elatist tasuma kohustatud isik taotleb väljamõistetud elatise muutmist. Sellisel juhul on riigi õigusabi taotlejaks ja saajaks laps oma vanema kui seadusliku esindaja kaudu.
Advokaadist lapse esindaja pädevus ja ülesanded tsiviilkohtumenetluses
Advokaat, kes võtab vastu lapse esindamise ülesande, peab olema lapse esindamiseks vajalike isiksuseomadustega (sh lapsega suhtlemiseks ja kontakti saavutamiseks vajalike oskustega) ning omama vastavat ettevalmistust. Muuhulgas peab advokaat olema läbinud vastavateemalisi koolitusi (sh laste arengupsühholoogiast, laste kiindumussuhtest ja -häirest, laste küsitlemise tehnikast jms).
Advokaat, kes võtab vastu lapse esindamise ülesande, kinnitab töö vastuvõtmisega, et tal on lapse esindamiseks vajalikud isiksuseomadused, ta on pädev (kompetentne) lapse õigusi ja huve kaitsma, ta on võimeline lapsega isiklikult suhtlema ja välja selgitama lapse tõelise huvi.
Lapse esindaja ülesanne on oma kompetentsi piires välja selgitada lapse tõeline huvi ja esindada last kohtumenetluses. Selleks lapse esindaja oma võimaluste piires selgitab välja asjaolusid, mh eestkosteasutuselt, kogub ja esitab kohtule asja õigeks lahendamiseks asjassepuutuvaid tõendeid või esitab kohtule taotluse tõendi kogumiseks. Sõltuvalt lapse huvist teeb lapse esindaja ise taotlusi kohtule, vastavatele ametiasutustele/-isikutele toimingute tegemiseks.
Lapse esindaja teeb lapse esindamisel koostööd kohaliku omavalitsuse asjassepuutuvate ametnikega.
Lapse esindajal on laste hooldusõiguse vaidlustes, lastega suhtlemise korraldamisel ja lepitusmenetluse läbiviimisel kohustus kohtuda vähemalt 5-aastase, piisava arusaamisvõimega lapsega tema ärakuulamiseks ja seisukohtade väljaselgitamiseks. Noorema kui 5-aastase lapsega kohtumine on soovitatav, kui see on vajalik tulenevalt vaidlusaluse asja olemusest. Lapse esindaja kohtub lapsega üldjuhul ilma vanemate juuresolekuta.
Lapse esindaja peab olema kogu menetluse käigu aktiivne, aidates kaasa lapse huvidest lähtuvalt vaidluse kiirele lahendamisele.
Lapse esindajal on kohustus osaleda kohtuistungil.
Lapse esindaja selgitab välja vanemate seisukohad enne lapse esindajana seisukoha kujundamist.
Lapse esindaja teeb kõik endast sõltuva, et vanemad saavutaksid lapse huve arvestava rahumeelse kokkuleppe. Seejuures lapse esindaja algatab vanemate vahelisi läbirääkimisi, vajadusel koostab selleks omapoolse kompromissiettepaneku. Lapse esindaja juhib vanemate vahelisi läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks ja kajastab vanemate kokkuleppe kohtule esitatavas dokumendis.
Lapse esindaja peab esindusülesannet täites olema erapooletu, lähtuma üksnes lapse õigustest ja huvidest ning ei tohi muutuda ühe vanema esindajaks.
Rene on advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni ja riigi õigusabi komisjoni
liige ning aktiivselt osalenud ka tööõiguse komisjoni töös.
Artikkel ilmub Lastekaitse Liidu projekti Hea nõu lastega peredele raames