Ene Tomberg
MTÜ Lastekaitse Liit president
1989. aastal juhtus midagi erakordset – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon võttis vastu laste oma seaduse, mille kohaselt lapsed ei ole objektiks, kes kuuluvad oma vanematele, vaid täieõiguslikud ühiskonna liikmed oma õiguste ja kohustustega. Lapse esimesed 18 eluaastat on tema jälgimise, arengu toetamise ja suunamise, mängu ja õppimise aeg. Konventsioon kohustab riike muutma seadusi ja strateegiaid laste huvidest lähtuvalt, et tagada neile arenguks vajalik puhas keskkond ja võimalused, tervislik toit, hoolitsus tervise eest.
Eesti ühines konventsiooniga 1991. aastal tunnustades dokumendi 54 artiklit. Oleme jõudnud oma lastekaitseseaduseni, mille esimene versioon kopeeris suuresti konventsiooni erinevaid artikleid. 2014. aastal vastuvõetud lastekaitseseadus toetub juba konventsiooni põhimõtetele meie riigi eripära arvestades.
Mida oleme aastatega oma laste heaks teinud? Õiguskantsler lasteombudsmani rollis ja tema büroo jälgivad seaduste mõju ja vastavust laste vajadustele. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil töötavad kõrge empaatiatundega koolitatud lastekaitsetöötajad. Arvukad lastekaitseorganisatsioonid ja –ühendused õpetavad vägivalda ja ülekohut märkama, käituma kaaslaste suhtes empaatiliselt ja toetavalt, koolitavad lapsevanemaid oma last mõistma ja toetama. Kooli õppeprogramm, hoolimata selle sagedasest muutmisest, on kasvatanud Pisa testi andmetel suurepäraste teadmistega põlvkonna. Ja ometi on veel väga palju teha.
2019. aastal Tallinna 15-16-aastaste õpilaste seas läbiviidud küsitlus näitas, et täiskasvanu poolset vaimset väärkohtlemist on küsitletuist kogenud 23,7%, füüsilist vägivalda 12%, koos kambaga on kedagi kiusanud vähemalt korra 16%, 35.5% on õppimisest tüdinud ja 31% on end elu jooksul tahtlikult vigastanud. Madalale enesehinnangule viitab seegi, et 31% noortest peavad end inetuks ja ebameeldivaks. Üksindus ja vaimne vägivald on tõusnud probleemiks. Kuidas siin aidata? Olulisim lahenduse algus on märkamine ja kuulamine. Oleme liiga hõivatud oma igapäevaelu probleemidest, et märgata enesesse tõmbunud ja sotsiaalmeediasse sukeldunud last.
Kui sageli me last kiidame või tema arvamust ühiskonnaelu küsimustes kuulame? Meie jaoks on ta ikka veel laps, kes nn täiskasvanute teemadel kaasa ei räägi. Aga ta on meist targem kõigis 21. sajandi tehniliste edusammude kasutamises, informatsiooni hankimisel kiirem ja oma arvamuse väljendamisel sageli ka konkreetsem. Tema muretseb oma tuleviku, puhta keskkonna ja kliimamuutuste pärast rohkem kui meie. Ühendagem siis teadmised ja oskused nende küsimuste konkreetseks lahendamiseks! Üksteise mõistmine, austamine ja arvestamine viib meie kõigi poolt soovitud tulemusteni.
Tänase ajakirja numbri oleme pühendanud tegevustele, mida Lastekaitse Liit on 31 aasta jooksul teinud koos arvukate partnerite ja kaasamõtlejatega. Igal lapsel on õigus õnnelikule lapsepõlvele ja ainult koos saame neile selle tagada.