Lauri Tankler, RIA küberturvalisuse juhtivanalüütik, meediaekspert
Kirjutasime koos Eve Tisleriga „Meedia ja mõjutamise“ õpikus välja ühe huvitava näite sellest, kuidas meedias nähtu mõjutab inimest terve elu. Lugu oli sellest, kuidas 1990. keskel tuli USAs tele-ekraanidele uus kangelanna, kes ootamatul kombel ei vajanudki meessoost kaitsjat või päästjat ja suutis teaduspõhiselt läheneda kõigile temale ette veeretatud müsteeriumitele.
20 aastat pärast sarja esialgse üheksa hooaja lõppemist, 2018. aastal, küsitleti sarja regulaarselt vaadanud naistelt nende elu mõjutanud otsuste kohta (võrreldes kontrollgrupiga – naistega, kes olid seda sarja vaadanud kas harva või üldse mitte). Uuringu tulemused kinnitasid, et see kangelanna tõstis oluliselt sarja vaatavate naiste teadlikkust STEM (Science, Technology, Engineering and Math) erialade kohta ning andis tüdrukutele ja naistele inspiratsiooni loodus- ja täppisteaduste erialadele spetsialiseerumiseks.
See sari oli „Salatoimikud“ ja kangelanna Dana Scully – üks esimesi populaarse telesarja naispeategelasi, kelle põhilisteks iseloomujoonteks olid intelligentsus, enesekindlus ja analüüsioskus. Lisaks sellele oli ta vapper, sest ei jäänud relvaga pimedasse tuppa astudes maha oma kolleegist, meesagendist Fox Mulderist. Fraasi „Scully mõju“ on kasutatud juba pikalt, kuid teaduslik kinnitus selle tähenduslikkusest leiti alles 2018. aastal.
Meedia ja meedias esinevad tegelaskujud on meile eeskujuks, tahame seda või mitte. Kõige enam mõjutavad nad meid muidugi sel ajal, kui me alles kasvame ja ei pruugi ise seda mõju mõista. Näiteks 2012. aastal uuris Indiana Ülikooli teadur Nicole Martins ühe aasta jooksul 400 musta- ja valgenahalist Ühendriikide last, et aru saada, kuidas televiisori vaatamine mõjutab enesehinnangut. Tulemused näitasid, et uuringus osalejail langes enesehinnang kõigil, välja arvatud valgenahalistel poistel.
Martins kommenteeris uuringut, öeldes, et lapsed ei saa sinna midagi parata, kui võrdlevad end teleekraanil nähtud karakteritega. „Ükskõik, mis telesarja sa vaatad – kui oled valgenahaline ja meessoost, läheb sul hästi,“ rääkis ta. Naisi näidatakse tema sõnul pigem ühekülgsetes rollides, kus nad on saanud edukaks oma hea väljanägemise, mitte suurepäraste teadmiste tõttu. Mustanahaliste karakterite telerollid on aga seotud pigem eluraskustega ja aeg-ajalt ka kuritegevusega – isegi siis, kui loo lõpuks nad ületavad oma eluraskused ja muutuvad positiivseteks kangelasteks.
Seda teadmist, et meedias jälgitavate tegelaste positiivsed harjumused aitavad lastel samu häid harjumusi kujundada, on juba muidugi kasutatud. Igasugu multifilmid ja lastesaated soovitavad olla ettevaatlikud, pesta hambaid, koristada oma tuba ja vaadata enne tee ületamist vasakule ja paremale. Igas saates või filmis on mingi kangelane, kelle lapsed ära tunnevad ja kelle moodi pärast käituda tahavad. Nende sarjade, multikate ja saadete autorid üritavad pidevalt välja mõelda, kuidas olla samal ajal nii huvitavad kui ka edastada üldtuntud positiivseid sõnumeid.
On selge, et pikemas perspektiivis muutub küberturvalisus järjest olulisemaks igapäevaoskuste osaks (nii tehnilises mõttes, nagu tarkvara uuendamine ja pahavara, kui ka strateegilises mõttes, nagu valede äratundmine ja anonüümne küberkiusamine). Pole mingit kahtlust, et küberturvalisust tuleks lasteaias ja koolis käsitleda, kuid sealjuures ei tohiks ära unustada, kui palju mõjutavad käitumist tänapäeva kangelased – nii fiktiivsed (Dana Scully) kui ka päriselulised (lapsevanemad, õpetajad, sotsiaalmeediastaarid ja muidu meedias palju sõna saavad kõneisikud).