Karin Kiilaspä
MTÜ Ennetustegevuse Keskus
Pere Lahendusring on perekonda kaasav ja võimestav taastava õiguse lähenemisega sekkumisviis. See on perepõhine lühisekkumine, mis võimestab perekonda, annab perekonnale ja tema tugivõrgustikule tagasi põhivastutuse positiivsete muutuste ellukutsumise eest pere elus, et ennetada peres probleemide süvenemist ja taastada peresuhteid. (Crippa jt, „Pere lahendusring. Käsiraamat praktikule.“ 2021)
2020. aasta juunis ilmus esmakordselt Märka Last veebiajakirjas artikkel Pere Lahendusringi (PLR) meetodist. Tegemist oli üsna uue meetodiga, mis oli selleks ajaks ainult ühe aasta Eestis kasutusel olnud ning artikli ilmumise ajaks oli seda meetodit veel vähe rakendatud.
Nüüd on käes 2022. aasta lõpp ja tänaseks oleme meetodit saanud rakendada pea 100 erineva juhtumi läbiviimisel ning läbi viinud ka esimese uuringu, mille tulemusi käesolevas loos ka jagame.
Pere Lahendusringi suunamisest
2022. aastal jätkus PLR meetodi tutvustamine ning koostöö selle rakendamiseks kohalike omavalitsustega. Viisime läbi infoseminari Sotsiaalpedagoogide Ühenduse liikmetele. Lasteaias ja koolis viibivad lapsed väga suure osa oma päevast, seega on need kohad, kus märgatakse lapse muresid ja muutusi tema käitumises veel enne, kui need jõuavad lastekaitsetöötajateni.
Mida varem märgatakse abivajavat last, seda kergem võib olla murede algusjärgus lahendused leida. Seetõttu näeme, et sotsiaalpedagoogidel on võimalus koostöös lastekaitsetöötajatega peresid PLRi protsessi suunata.
MTÜ Ennetustegevuse Keskuse kaudu on kokku läbinud PLRi baasväljaõppe üle 60 koordinaatori üle Eesti. Keskus tagas koordinaatoritele teenusepõhist supervisiooni ja täiendkoolitusi.
Teenust rahastab kohalik omavalitsus. 2021. ja 2022. aastal oli kohalikel omavalitsustel võimalik taotleda Sotsiaalministeeriumist vaimse tervise teenuse toetust. Selle toetusega rahastati psühholoogilist ja psühhosotsiaalset abi, viimasena kvalifitseerub ka Pere Lahendusring.
Pere Lahendusringi meetodi uuringu eesmärk
Varasemalt keskendusime uuringutele, mis olid viidud läbi erinevates riikides, kus praktiseeriti PLRi meetodit. Nüüd on asjad nii kaugele jõudnud, et saame tutvustada Pere Lahendusringi meetodi uuringu kokkuvõtet, mis on meie endi Eesti peredega läbi viidud.
Uuringu eesmärk oli saada ülevaade laste ja perede tugiteenusena kasutusel oleva PLRi meetodi mõjust ringis osalejatele. Viie pere kogemuse põhjal uuriti, kuivõrd on pered PLRist kasu saanud ning kas selle läbimisel seatud eesmärgid on täidetud.
Uuring viidi läbi süvaintervjuudena, mida kokku oli 16. Intervjueeritavate seas olid nii lapsed, emad, isad, perevanemad, vanavanemad kui tugiisikud.
Uuringu tulemused
PLRis osalemiseni jõuti mitmetel erinevatel põhjustel nagu lapse agressiivsus, füüsiline vägivald, pere laste vahelised halvad suhted, kooliprobleemid, keerulised või heitlikud suhted pereliikmete vahel, vaimse tervise probleemid, raskused pere igapäevase toimimisega hakkama saamisel, pere lahkumineku järel suhtluse hoidmine mõlema vanemaga.
Pere Lahendusringi koordinaatoreid iseloomustati kõigil juhtudel väga positiivsetena. Leiti, et koordinaatoriks on avatud ja hea suhtleja, kes on hea suunaja, mitte survestaja. Kiideti koordinaatoriga tekkinud kontakti ja lapse võimalust arvamust avaldada ja kaasa rääkida.
Pere Lahendusringi meetodis on perel keskne roll enda ja lapse elu puudutavate küsimuste otsustamisel.
Üldiselt osalejad seda protsessi käigus ka tajusid. Lapsed ja noored tõid samuti välja, et lahendusringi käigus said kõik osapooled, sealhulgas ka nemad ise, teha ettepanekuid ning kõigi ettepanekute ja arvamustega arvestati.
Samuti toob Eestis läbiviidud uuring välja, et Pere Lahendusringis osalemine aitas parandada pereliikmete vahelisi suhteid, kasvatas lapse enesekindlust, aitas parendada koostööd, elukeskkonda ja kodukorda. Mitmed noored tõid positiivsena välja, et pere tuli kokku ja veetis rohkem aega koos. Vanemad rõõmustasid lisaks paranenud suhete ka vastutuse jagamise üle, kus teised pereliikmed said ka koduses elus suuremat rolli mängida.
Uuringus osaleja tagasiside:
„Ma mõtlen, positiivne oligi see, et laps sai selle teadmise, et ta ei ole lihtsalt siinilmas üksinda. Kuskil on ikkagi keegi, kes on ta veresugulased ja ta nägi, et vähemalt need inimesed, kes kohale tulid, tegelikult hoolisid. /…/ Kindlasti on see enesekindlust talle lisanud.“
Kuigi lahendusringis seatud eesmärke ei suudetud alati täielikult täita, leiti siiski, et see aitas olukorra paranemisele oluliselt kaasa. 
Kitsaskohad
Lisaks positiivsele poolele on oluline ka heita pilk kitsaskohtadele, milles soovime areneda. Mõned probleemid, millele lahendusringis lahendusi otsima hakati, olid kestnud juba pikalt ning seetõttu tundus osalemine mõnel juhul raske ja kardeti, et sellest ei tule midagi välja.
Muretseti lahendusringis osalejate mitteosalemise mõju lapsele, kes on mõnda lähedast väga oodanud osalema. Samas toodi välja pealesurutuse tunne, mis kerkis üles pereliikme puhul, kellel varem puudus lapsega side. Seetõttu nähti suurt ohtu, et ametlike kohtumiste lõppedes kaob osalenutel aktiivne suhe ja side lapsega.
Uuringus osaleja tagasiside:
„Pigem tegi see teda (last) natuke närvilisemaks. Kindlasti ta sisimas kartis, et kas need inimesed ikka reaalselt tulevad kohale ja kas need asjad ikka reaalselt juhtuvad. /…/ Kartsime, et ta võib kukkuda väga musta auku, kui keegi ei tule, aga talle on öeldud, et tuleb.“
Üldisema probleemkohana toodi välja, et kui laps on võõraste inimeste juuresolekul kinnine ega soovi rääkida, siis näevad spetsialistid nagu lastekaitsetöötaja või lahendusringi koordinaator selles probleemi, seda ka Pere Lahendusringi puhul.
Uuringu arengusuunad ja järeldus
Peamiste arengusuundadena on uuringus välja toodud järgmised punktid:
- Paindlik osalejate ring – võimalus protsessi käigus tugivõrgustiku liikmeid vahetada. Näiteks kui ilmneb, et algselt kaasatud osalejatel puudub soov või võimalus tegevuskava elluviimisse reaalselt panustada.
- Täiendav selgitustöö kaasatavale tugivõrgustikule – erivajadustega osalejatega arvestamine, selgitamine teistele võrgustikuliikmetele erivajadusega kaasnevaid eripärasid.
- Paindlikkus kohtumiste arvus ja vajadusel jätkuprogramm – mitmed pered leidsid, et tulemused oleks olnud paremad ja püsivamad, kui protsess oleks kestnud kauem ning kohtumisi oleks olnud rohkem.
- Säilitada osalemise vabatahtlikkus – leiti, kui perele jääb mulje, et osalemine on sunniviisiline, siis mõjutab see suhtumist nii meetodisse kui protsessi, mistõttu võivad tulemused olla vähem mõjusad.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Pere Lahendusring käivitas kõigis uuritud peredes olulised positiivsete muutuste protsessid ning mitmed probleemid, millega lahendusringides tegeleti, hakkasid selle käigus lahenema.
Lahendusringide keskmes olnud lapsed ja noored ning nende tuumikpere liikmed tajusid tugivõrgustiku toetust ja positiivset tähelepanu, mis motiveeris neid probleemsete olukordade parendamise nimel edasi tegutsema
Hea teada
Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse taotlusvooru “Laste heaolu ja kaasatuse edendamine” projekti “Koostöös laste ja perede heaks” raames on MTÜ Ennetustegevuse Keskus läbi viinud kaks Pere Lahendusringi (PLR) koordinaatorite baaskoolitust, mille läbis 38 koordinaatorit. Sama projekti raames läbisid 13 koordinaatorit PLR koolitaja ja superviisori koolituse. 2022. aasta kevadel viidi läbi väikesemahuline mõjuhindamise analüüs, mille tulemusi on eelpool kirjeldatud.
Pere Lahendusringi meetodi arendamist ja rakendamist Eestis koordineerib alates aastast 2020 MTÜ Ennetustegevuse Keskus. Meetodit viiakse läbi nii eesti, vene kui ka inglise keeles. 
Loe täpsemalt: www.ennetuskeskus.ee
Kasutatud allikad:
Crippa, C., A., Lättemägi, E., Masing, L. (2021). Pere Lahendusring. Käsiraamat praktikule. Ennetustegevuse Keskus